Kindlustuse Abikeskus –
kõik vastused ühes kohas

Otsi vastuseid kindlustuse kohta või sirvi teemade kaupa. Siit leiad korduma kippuvad küsimused, mõistete sõnastiku ning juhised, kuidas käituda kahjujuhtumi korral.

Kindlustusliigid

Vali kindlustusliik, mille kohta soovid rohkem teada saada.

Korduma kippuvad küsimused

Vali vasakult toode ja leia vastused enimkorduvatele küsimustele. Kui Sa vastust ei leia, võta meiega ühendust.

Liikluskindlustus

Kui Sinu seisev auto hoovis iseenesest süttib ja kahjustab naabri maja, sõltub kindlustuse hüvitis sellest, kas kahju on käsitletav liikluskindlustuse juhtumina või muu vastutuse olukorrana.

Loe lähemalt

Kui kasutad autot muul otstarbel kui poliisil märgitud, näiteks sõidujagamiseks, võib see tekitada probleeme eelkõige siis, kui kasutus muudab sõiduki riski oluliselt suuremaks.

Loe lähemalt

Kui kindlustusremont tehti ebakvaliteetselt, tuleb probleem kohe fikseerida ja sellest kirjalikult teada anda.

Loe lähemalt

Tagasinõue ehk regress tähendab olukorda, kus kindlustusandja hüvitab esmalt kannatanule tekkinud kahju, kuid nõuab seejärel väljamakstud summa kahju põhjustanud inimeselt või muult vastutavalt isikult tagasi.

Loe lähemalt

Välisriigi numbrimärgiga autot ei saa Eestis alati tavalise Eesti poliisiga kindlustada, sest üldjuhul on liikluskindlustus seotud selle riigiga, kus sõiduk on registreeritud.

Loe lähemalt

Kui Sa ei ole õnnetuses süüdi, tuleb kahjunõue esitada üldjuhul õnnetuse põhjustanud sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandjale.

Loe lähemalt

Kindlustuse poliisi ei saa alati igal hetkel niisama tühistada ainult sellepärast, et leidsid soodsama pakkumise või muutsid meelt.

Loe lähemalt

Metsloomale otsasõidu korral ei ole liikluskindlustusest üldjuhul abi Sinu enda autole tekkinud kahju hüvitamisel.

Loe lähemalt

Kohapeal sularahas arveldamine võib tunduda kiire ja mugav lahendus, kuid kindlustuse mõttes on see riskantne.

Loe lähemalt

Kui süüdlasel puudub liikluskindlustus, ei tähenda see, et Sinu kahjud jäävad kannatanuna automaatselt hüvitamata.

Loe lähemalt

Kindlustus ei otsusta avariilise auto taastamist või mahakandmist ainult selle järgi, kas autot on tehniliselt võimalik remontida.

Loe lähemalt

Jah, joobeseisundis avarii põhjustamine on üks tüüpilisi olukordi, kus kindlustusandjal võib tekkida õigus esitada tagasinõue.

Loe lähemalt

Autojuht ei vastuta õnnetuse eest automaatselt täies ulatuses siis, kui jalakäija või jalgrattur põhjustas ise õnnetuse.

Loe lähemalt

Noore juhi auto vormistamine Sinu kui vanema nimele võib anda odavama liikluskindlustuse hinna, kuid see ei ole alati mõistlik ega riskivaba lahendus.

Loe lähemalt

Liikluskindlustus on eelkõige vastutuskindlustus.

Loe lähemalt

Liikluskindlustuse makse ei sõltu tavaliselt otseselt igast liiklustrahvist.

Loe lähemalt

Elektritõukerattaga liigeldes sõltub liikluskindlustuse kohustus sellest, millise sõidukiga täpselt on tegemist.

Loe lähemalt

Kui müüsid auto ära, aga ostja ei registreerinud seda enda nimele, tuleb Sul olukord kiiresti ametlikult korda teha.

Loe lähemalt

Kui avarii juhtub praamil või laeval, võib juhtum olla liikluskindlustuse mõttes keerulisem kui tavaline õnnetus teel.

Loe lähemalt

Liikluskindlustus on seotud konkreetse sõidukiga.

Loe lähemalt

Kannatanul võib olla õigus valida või vähemalt kaasa rääkida selles, millises töökojas tema auto korda tehakse, kuid kindlustus hüvitab remondi mõistliku kulu ulatuses.

Loe lähemalt

Pärast auto müüki ei pruugi Sa saada ettemakstud liikluskindlustuse raha kindlustusandjalt tagasi.

Loe lähemalt

Juriidiliselt vastutav kasutaja on isik, kes on liiklusregistrisse kantud sõiduki kasutamise eest vastutava inimesena.

Loe lähemalt

Jah, aga ainult teatud tingimustel.

Loe lähemalt

Väikese parklaavarii puhul võib tunduda, et asi on tühine: kriimustus stangel, väike mõlk uksel või värvikahjustus peeglil.

Loe lähemalt

Kui sõitsid libedaga otsa liiklusmärgile, teepiirdele, tänavavalgustuspostile või muule kolmandale isikule kuuluvale varale, käsitletakse seda liikluskindlustuse mõttes varakahjuna.

Loe lähemalt

Kannatanuna võib Sul olla õigus nõuda asendusauto kasutamise kulu hüvitamist, kui Sinu auto sai liiklusõnnetuses kahjustada ja vajad autot tavapärase elu või töö korraldamiseks.

Loe lähemalt

Lapsele autoga õppesõidu tegemine võib olla liikluskindlustuse mõttes kaetud, kui see toimub seaduslikult ja sõidukil on kehtiv liikluskindlustus.

Loe lähemalt

Liikluskindlustuse lepitusorgan on vaidluste lahendamise institutsioon, mis aitab lahendada liikluskindlustuse juhtumite puhul tekkinud erimeelsusi.

Loe lähemalt

Kui autot juhib inimene, keda ei ole registreerimistunnistusele märgitud, ei tähenda see automaatselt kindlustuskaitse puudumist.

Loe lähemalt

Sundkindlustus ehk automaatne liikluskindlustus rakendub olukorras, kus kindlustuskohustusega sõidukil ei ole õigel ajal sõlmitud liikluskindlustuse lepingut.

Loe lähemalt

Ei. Kui sõiduk on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud, ei saa sellele tavapärast liikluskindlustuse lepingut sõlmida, sest sõidukil ei ole sel ajal aktiivset registrikannet.

Loe lähemalt

Jah, kui oled liiklusõnnetuses kannatanu, võib süüdlase liikluskindlustus hüvitada ka autos olnud isiklikud esemed, mis said õnnetuse tõttu kahjustada.

Loe lähemalt

Ahelkokkupõrke puhul ei saa alati automaatselt öelda, et iga juht vastutab ainult enda ees oleva auto kahjustamise eest.

Loe lähemalt

Jah, Sul võib olla õigus nõuda moraalse ehk mittevaralise kahju hüvitamist, kui liiklusõnnetus põhjustas Sulle isikukahju.

Loe lähemalt

Kui Sinu auto varastatakse ja varas põhjustab sellega liiklusõnnetuse, ei tähenda see automaatselt, et Sina vastutad varga tekitatud kahju eest.

Loe lähemalt

Ainuüksi see, et autol puudus õnnetuse hetkel kehtiv tehnoülevaatus, ei tähenda automaatselt, et kindlustusandja nõuab kahju Sinult tagasi.

Loe lähemalt

Kui poliis on aastane, aga unustad liikluskindlustuse arve maksta, tuleb kiiresti kontrollida, kas tegemist on osamaksetega lepinguga ja milline on maksegraafiku täitmise seis.

Loe lähemalt

Liikluskindlustus üldjuhul ei aita Sinu enda auto kahjustuste puhul, kui sõidad löökauku ja lõhud rehvi, velje või veermiku.

Loe lähemalt

Liikluskindlustuse kehtivus merejääle sõites sõltub sellest, kas sõit toimub lubatud ja ametlikult avatud jääteel või omal algatusel ohtlikul alal.

Loe lähemalt

Kui avarii osapooled eitavad mõlemad oma süüd, ei tasu sündmuskohal vaidlust jõuga lahendada ega teist poolt süüd omaks võtma survestada.

Loe lähemalt

Seadusemuudatused võivad mõjutada olemasoleva kindlustuslepingu tingimusi, kuid see ei tähenda alati, et Sinu leping muutub kohe ja igas osas automaatselt.

Loe lähemalt

Jah. Kui sõiduki omanik muutub, lähevad liikluskindlustuse lepingust tulenevad õigused ja kohustused üldjuhul üle uuele omanikule või liiklusregistrisse kantud vastutavale kasutajale.

Loe lähemalt

Kui autolt lendab sõidu ajal katuselt lahti jalgratas, suusaboks või muu ese ja tabab tagasõitjat, võib liikluskindlustus hüvitada kannatanule tekkinud kahju.

Loe lähemalt

Välismaale sõites ei ole paberil Roheline kaart alati vajalik, kuid enne reisi tasub kontrollida, kas sihtriigis ja läbitavates riikides piisab Eesti liikluskindlustuse poliisist või on vaja kaasa võtta Roheline kaart.

Loe lähemalt

Politsei tuleb kutsuda muu hulgas siis, kui keegi sai vigastada, pooled ei jõua süülisuses kokkuleppele või teine juht lahkus sündmuskohalt.

Loe lähemalt

Kui haagis veereb teisele autole otsa, sõltub auto liikluskindlustuse kasutamine sellest, kuidas juhtum täpselt toimus ja kas haagis oli õnnetuse hetkel vedukiga seotud.

Loe lähemalt

Kindlustuslepingute sõlmimisse on oluline kaasata kindlustusmaakler siis, kui soovid võrrelda pakkumisi sisuliselt, mitte ainult hinna järgi.

Loe lähemalt

Liikluskindlustuse hinda kujundavad kliendi kahju- ja kindlustusajalugu, sõiduki andmed, kasutusviis ning peamine sõidupiirkond.

Loe lähemalt

Pakkumine ja poliis näitavad hinda, kindlustustingimused selgitavad lepingu reegleid ning teabedokument annab kindlustusest kiire ülevaate.

Loe lähemalt

Kaskokindlustus

Raske hooletus tähendab kindlustuses olukorda, kus inimene ei järgi sellist elementaarset hoolsust, mida mõistlikult käituv inimene samas olukorras kindlasti järgiks.

Loe lähemalt

Parklakõks võib tunduda väike asi, aga valesti käitudes võib sellest saada palju suurem probleem kui algne kriimustus või mõlk.

Loe lähemalt

Liisinguandja nõuab kaskot seetõttu, et liisinguauto ei ole lepingu kehtimise ajal tavaliselt täielikult Sinu vara.

Loe lähemalt

Jah, vandalismi korral tuleb üldjuhul politseid teavitada.

Loe lähemalt

Jah, see võib olla oluline kaskolepingu rikkumine.

Loe lähemalt

Jah, joobes juhtimine on üks selgemaid olukordi, kus kaskokaitse võib kaduda.

Loe lähemalt

Võid saada, aga see ei ole alati automaatne ega kohene.

Loe lähemalt

Üldjuhul tuleb kaskokahju korral tasuda lepingus märgitud omavastutus, kuid see ei tähenda, et omavastutus rakendub alati ja igas olukorras samamoodi.

Loe lähemalt

Kaskokindlustus ei pruugi automaatselt kehtetuks muutuda ainult selle tõttu, et tehnoülevaatus oli õnnetuse hetkel aegunud.

Loe lähemalt

Selline kahju ei pruugi olla tavalise kasko all kaetud.

Loe lähemalt

Kui samale autole on kogemata tehtud kaks kaskolepingut, ei tähenda see, et sama kahju hüvitatakse Sulle topelt.

Loe lähemalt

See sõltub kaskolepingu tingimustest, auto vanusest, tehasegarantiist ja valitud kindlustuskaitsest.

Loe lähemalt

See sõltub sellest, kas suverehvide kasutamine oli õnnetuse tekkimise või kahju suurenemisega seotud.

Loe lähemalt

Kindlustussumma on oluline, sest see näitab, millise väärtuse ulatuses on vara kindlustatud.

Loe lähemalt

Väikese kahju korral võib tunduda lihtne leppida teise poolega kokku, et kindlustust ei kaasata.

Loe lähemalt

Kasko võib hüvitada tulekahjust tekkinud kahju, kuid oluline on eristada kahju põhjust ja tagajärge.

Loe lähemalt

Jah, sellises olukorras võib kindlustusandjal olla õigus hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda.

Loe lähemalt

Kui autot juhtis avarii hetkel inimene, kellel puudus kehtiv ja vastava kategooria juhtimisõigus, võib kaskokindlustus kahju hüvitamisest keelduda.

Loe lähemalt

Üldjuhul ei laiene sõiduauto kasko automaatselt kerghaagisele.

Loe lähemalt

Ei, kasko ei ole auto hooldusleping.

Loe lähemalt

Tavaline kaskokindlustus ei kata üldjuhul automaatselt õigusabikulusid.

Loe lähemalt

Löökaugust tekkinud kahju võib kaskokindlustuse alla kuuluda, kui tegemist on kindlustustingimuste järgi kaetud juhtumiga.

Loe lähemalt

See sõltub sellest, kas kahju oli ootamatu ja vältimatu või võtsid teadlikult liigse riski.

Loe lähemalt

Tagasinõue ehk regress tähendab olukorda, kus kindlustusandja maksab kahju esmalt välja, kuid nõuab selle hiljem kahju põhjustanud või lepingu rikkunud isikult tagasi.

Loe lähemalt

Elektriauto puhul tasub kaskotingimusi eriti hoolikalt vaadata, sest aku ja laadimistarvikud võivad moodustada väga suure osa sõiduki väärtusest.

Loe lähemalt

Uusväärtuskindlustus on kasko lisakaitse või tingimus, mille eesmärk on kaitsta uue auto omanikku kiire väärtuse languse eest.

Loe lähemalt

Tavaline kaskokindlustus ei ole mõeldud teadliku off-road sõidu või mitteametlikule jääle sõitmise riskide katmiseks.

Loe lähemalt

Liisingväärtuskindlustus on lisakaitse, mis aitab vähendada riski, et auto turuväärtus on täishävingu või varguse hetkel väiksem kui Sinu liisingujääk.

Loe lähemalt

Jah, oluline kiiruseületamine võib kaskohüvitist mõjutada, eriti kui see oli õnnetuse tekkimise või kahju suurenemisega seotud.

Loe lähemalt

See sõltub sellest, miks jalgratas lahti tuli ja milline kahju tekkis.

Loe lähemalt

Tavasõiduki kasko ei pruugi kehtida tavapärastel tingimustel, kui autot kasutatakse tasuliseks õppesõiduks.

Loe lähemalt

Tavaline kaskokindlustus katab eelkõige sõidukit ja selle kindlustustingimustes nimetatud varustust.

Loe lähemalt

Jah, põhjendamatu viivitamine võib hüvitamist mõjutada, eriti siis, kui hiline teavitamine takistab kahju asjaolude kontrollimist.

Loe lähemalt

Kaskokindlustus ei pruugi automaatselt kehtida igas Euroopa riigis ega igas olukorras.

Loe lähemalt

Tõenäoliselt võib see olla hoolsuskohustuse rikkumine.

Loe lähemalt

Jah, kaskost võib sellises olukorras abi olla, kui tegemist on lepingus kaetud kahjuga.

Loe lähemalt

Kui kindlustusselts viivitab kahjuotsuse tegemisega, on Sul õigus küsida selget infot, mis põhjusel otsus viibib ja milliseid dokumente või toiminguid veel vaja on.

Loe lähemalt

Jah, kindlustusandjal on õigus küsida kahjujuhtumi kohta tõendeid, sealhulgas fotosid sündmuskohalt, sõidukitest, kahjustustest ja ümbritsevast olukorrast.

Loe lähemalt

Vale kütuse tankimine ei pruugi tavalise kaskokindlustuse all olla kaetud.

Loe lähemalt

Kaskokindlustust ei tasu auto müümisel pidada automaatselt uuele omanikule üle minevaks lepinguks.

Loe lähemalt

Kui kindlustusselts hindab auto täishävingu korral turuväärtuse Sinu hinnangul liiga madalaks, ei pea Sa selle otsusega automaatselt nõustuma.

Loe lähemalt

Ei pruugi olla.

Loe lähemalt

Jah, sellistest muudatustest tuleks kindlustusandjat teavitada.

Loe lähemalt

Väga suure tõenäosusega tekib sellises olukorras tõsine probleem hüvitamisega.

Loe lähemalt

See sõltub kaskolepingu tingimustest, kuid ainult see, et sõber ei olnud registreerimistunnistusele kasutajana kantud, ei pruugi automaatselt kaskokaitset välistada.

Loe lähemalt

Täishäving tähendab olukorda, kus auto taastamine ei ole majanduslikult mõistlik või tehniliselt otstarbekas.

Loe lähemalt

Üldjuhul mitte.

Loe lähemalt

Kodukindlustus

Kui tulekahju sai alguse üürniku hooletusest, võib omanikul või omaniku kindlustusandjal tekkida nõue üürniku vastu.

Loe lähemalt

Jah, see on väga mõistlik.

Loe lähemalt

Võib hüvitada, kui kodukindlustuse lepingus on valitud koduse vara kaitse, mis kehtib ka väljaspool kodu.

Loe lähemalt

Üldjuhul mitte.

Loe lähemalt

Üldjuhul ei hüvita kodukindlustus kahju, mis on tekkinud pika aja jooksul.

Loe lähemalt

Üüritulu kaotus ei ole alati tavalise kodukindlustuse automaatne osa.

Loe lähemalt

Taastamisväärtus tähendab summat, mis kulub kahjustatud asja või hoone taastamiseks samaväärsena.

Loe lähemalt

Üldjuhul ei kata.

Loe lähemalt

Vana torustik ei tähenda automaatselt, et kodukindlustus ei kehti.

Loe lähemalt

Korterelamus sõltub vastutus sellest, kas kahju põhjus asub korteriomaniku vastutusalas või korteriühistu kaasomandis.

Loe lähemalt

Sageli hüvitab, kui need kulud on seotud kindlustusjuhtumiga ja on mõistlikud.

Loe lähemalt

See sõltub sellest, kas aias olnud vara oli kodukindlustuse tingimuste järgi kindlustatud ja kas sellele kehtib eraldi limiit.

Loe lähemalt

Jah, päikesepaneelide paigaldamisest tasub kindlustusandjat või kindlustusmaaklerit teavitada.

Loe lähemalt

Kui signalisatsioon oli kindlustuslepingus märgitud turvanõudena, võib selle sisse lülitamata jätmine mõjutada hüvitist.

Loe lähemalt

Alakindlustus tähendab, et kodu, korteri siseviimistlus või kodune vara on kindlustatud väiksemale summale, kui selle tegelik taastamise või asendamise maksumus oleks.

Loe lähemalt

Kui leke tekib WC-püstakust, on tegemist tavaliselt korteriühistu vastutusalasse kuuluva torustikuga.

Loe lähemalt

Nutitelefoni maha kukkumine võib olla kodukindlustusega kaetud siis, kui poliisil on piisavalt lai koduse vara kaitse, näiteks koguriskikaitse.

Loe lähemalt

Jah, lekke peatamiseks võib ja sageli tulebki kohe remondimees või toruabi kutsuda.

Loe lähemalt

Kahju olemasolu ja suurust peab olema võimalik tõendada.

Loe lähemalt

Kahjujuhtumist tuleb teatada esimesel võimalusel pärast seda, kui esmane oht on kõrvaldatud.

Loe lähemalt

Väiksemad rajatised võivad mõnes kodukindlustuse lepingus olla piiratud ulatuses automaatselt kaitstud, kuid sellele ei tasu pimesi loota.

Loe lähemalt

Teadlikult valeandmete esitamine on üks tõsisemaid vigu, mida kindlustusjuhtumi puhul teha saab.

Loe lähemalt

Kui kindlustusandja keeldub kodukindlustuse kahju hüvitamisest, tuleks esimese asjana küsida kirjalik ja põhjendatud otsus.

Loe lähemalt

Jah, kodukindlustus hüvitab üldjuhul mitte ainult otsese põlemiskahju, vaid ka suitsu, tahma ja kustutustööde tagajärjel tekkinud kahju.

Loe lähemalt

Jah, üldjuhul ongi kodukindlustuse juurde lisatud vastutuskindlustuse üks peamisi eesmärke hüvitada kahju, mille tekitad tahtmatult teisele inimesele või tema varale.

Loe lähemalt

Ehituspraaki ennast kodukindlustus tavaliselt ei hüvita.

Loe lähemalt

Mitte tingimata.

Loe lähemalt

Üldjuhul ei hüvita.

Loe lähemalt

Jah, elektririkkest alguse saanud tulekahju on kodukindlustuses tavaliselt kaetud.

Loe lähemalt

Lühiajaline üürile andmine, näiteks Airbnb kaudu või muul sarnasel viisil, võib kodukindlustuse seisukohalt olla tavalisest eluaseme kasutusest erinev risk.

Loe lähemalt

Vastus sõltub sellest, kas tegemist oli vältimatu tormiõnnetusega või kahjuga, mida oleks saanud mõistliku hoolsusega ära hoida.

Loe lähemalt

Naabri kindlustuse puudumine ei tähenda automaatselt, et kahju jääb Sinu kanda.

Loe lähemalt

Kahju piiramiseks vajalikud tööd võib ja sageli tuleb kohe ära teha.

Loe lähemalt

Jah, ehitusjärgus maja saab üldjuhul kindlustada, kuid see ei ole päris sama, mis valmis kodu kindlustamine.

Loe lähemalt

Külmunud torudest tekkinud kahju võib olla kaetud, kuid suvilate ja hooajaliselt kasutatavate kodude puhul on tingimused sageli rangemad.

Loe lähemalt

Kui hoone katuselt kukkunud jääpurikas vigastab jalakäijat või kahjustab tema vara, võib vastutus langeda kinnistu omanikule või korterelamu puhul korteriühistule.

Loe lähemalt

Rattavarguse puhul sõltub vastus väga palju sellest, kus ratas asus, kuidas see oli lukustatud ja milline kodukindlustuse kaitse oli valitud.

Loe lähemalt

Voolukõikumisest, ülepingest või elektririkkest kahjustunud televiisor võib olla kaetud, kui kodukindlustuse lepingus on selline kaitse olemas.

Loe lähemalt

See sõltub hooletuse raskusest ja sellest, kuidas tulekahju tekkis.

Loe lähemalt

Üldjuhul katab kodukindlustus tormikahju, kui torm kahjustab Sinu maja, katust, fassaadi, aeda või muud kindlustatud vara.

Loe lähemalt

Kui veekahju saab alguse Sinu korterist, võib alumisele naabrile tekkinud kahju eest vastutus langeda Sulle.

Loe lähemalt

Üldjuhul jah.

Loe lähemalt

Jah, see on võimalik.

Loe lähemalt

Jah, kui torm lõhub katuse või tekitab hoonesse avause ning vihmavesi pääseb selle kaudu sisse, võib kodukindlustus hüvitada ka siseviimistluse ja koduse vara kahjustused.

Loe lähemalt

Kui kodu muutub tulekahju tõttu elamiskõlbmatuks, võib kodukindlustus katta ajutise elukoha kulud.

Loe lähemalt

Jah, sageli katab kodukindlustus ka korteri või maja juurde kuuluvas keldriboksis, panipaigas või garaažis oleva vara.

Loe lähemalt

Jah, kui toru puruneb ootamatult ja vesi kahjustab Sinu kodu, on selline veekahju kodukindlustuses tavaliselt kaetud.

Loe lähemalt

Korstnapühkija akti puudumine võib kodukindlustuse kahjukäsitluses olla väga oluline, kuid see ei tähenda igas olukorras automaatset hüvitisest ilmajäämist.

Loe lähemalt

Kui laps kahjustab võõrast autot, võib kannatanul olla õigus kahju hüvitamist nõuda.

Loe lähemalt

Ravikindlustus

Ravikindlustuse makse sõltub tavaliselt kindlustatu vanusest, valitud paketist, kindlustussummast, kehtivuspiirkonnast, omavastutusest ja soovitud lisakaitsetest.

Loe lähemalt

Vabatahtlik ravikindlustus võib aidata katta tasulisi tervishoiuteenuseid ja pakkuda lisavõimalusi, kuid selle sisu sõltub alati konkreetsest paketist.

Loe lähemalt

Ooteaeg tähendab perioodi, mille jooksul mõni kaitse ei pruugi veel kehtida.

Loe lähemalt

Ravikindlustuse pakett võib sõltuvalt lepingust hõlmata näiteks eriarsti vastuvõttu, uuringuid, analüüse, ravimeid, taastusravi, füsioteraapiat, hambaravi, vaktsineerimist, vaimse tervise teenuseid või muid tervishoiuga seotud kulusid.

Loe lähemalt

Vabatahtlik ravikindlustus võib sobida inimesele, kellel puudub Tervisekassa ravikindlustus või kes soovib riiklikule süsteemile lisakaitset.

Loe lähemalt

Elukindlustus

Elukindlustus on eriti oluline inimesele, kelle sissetulekust sõltuvad teised.

Loe lähemalt

Sobiv kindlustussumma sõltub Sinu kohustustest ja pere vajadustest.

Loe lähemalt

Jah, paljudele elukindlustuse lepingutele saab lisada täiendavaid kaitseid.

Loe lähemalt

Elukindlustus annab tavaliselt kaitse surmajuhtumi korral, kui juhtum vastab lepingu tingimustele.

Loe lähemalt

Elukindlustuse hüvitis makstakse tavaliselt inimesele, kes on lepingus märgitud soodustatud isikuna.

Loe lähemalt

Õnnetusjuhtumikindlustus

Jah, õnnetusjuhtumikindlustust saab sõlmida ka lapsele.

Loe lähemalt

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab siis, kui ootamatu õnnetus põhjustab vigastuse, püsiva tervisekahjustuse või surma.

Loe lähemalt

Jah, sport, riskantsem hobi ja füüsiline töö võivad mõjutada kindlustusmakset, kaitse ulatust või tingimusi.

Loe lähemalt

Õnnetusjuhtumikindlustus annab hüvitist õnnetuse tagajärgede eest.

Loe lähemalt

Reisikindlustus

Meditsiiniabi on reisikindlustuse üks olulisemaid osi.

Loe lähemalt

Pagasikindlustusest võib abi olla siis, kui pagas hilineb, kaob, varastatakse või saab kahjustada.

Loe lähemalt

Sageli jah.

Loe lähemalt

Vastutuskindlustusest võib abi olla siis, kui põhjustad reisil kogemata kahju teisele inimesele või tema varale.

Loe lähemalt

Reisikindlustus tasub vormistada kohe pärast esimeste reisikulude tegemist, eriti siis, kui ostsid lennupiletid, majutuse või pakettreisi.

Loe lähemalt

Väikelaevakindlustus

Väikelaeva varakindlustust saab sõlmida 2,5–24 m pikkustele Eesti registris olevatele alustele ning kaitse laieneb tavaliselt ka lisavarustusele ja paadihaagisele.

Loe lähemalt

Iga sisemootoriga või üle 25 kW võimsusega päramootoriga alus peab olema varustatud vähemalt ühe 2 kg tulekustutiga.

Loe lähemalt

Üldjuhul ei — võistlustel ja treeningutel osalemine on väikelaevakindlustuses, eriti vastutuskindlustuse osas, tavaliselt välistatud.

Loe lähemalt

Pilte küsitakse selleks, et fikseerida paadi seisukord enne kindlustuskaitse algust ja vältida hilisemaid vaidlusi kahjustuse tekkimise aja üle.

Loe lähemalt

Osakaitse katab ainult lepingus konkreetselt nimetatud riskid ja sobib tavaliselt hooajaväliseks hoiustamiseks.

Loe lähemalt

Ei, väikelaevakindlustus on Eestis üldjuhul vabatahtlik, kuid mõistlik kaitse kalli remondi ja kolmandatele tekkiva kahju riski tõttu.

Loe lähemalt

Treiler tuleb lukustada nii, et seda ei saaks ära veeretada, ja paat tuleb lisaks treileri külge kindlalt kinnitada ja lukustada.

Loe lähemalt

Ei, keskkonnareostuse puhastuskulud on väikelaeva vastutuskindlustuse tüüptingimustes reeglina täielikult välistatud.

Loe lähemalt

Kui kindlustusmakse jääb tasumata, võib kindlustusandja lepingu peatada ja kahjujuhtumi korral hüvitisest keelduda.

Loe lähemalt

Veest väljatõstmisel või veeskamisel tekkinud kahju võib olla kaetud ellingukahju kaitsega, kui see on lepingus sees.

Loe lähemalt

Jah, paadihaagise saab tavaliselt kindlustuskaitse alla lisada, mõnel juhul isegi siis, kui paat sellel parasjagu ei asu.

Loe lähemalt

Mootori sisemine rike ja mootori vettekukkumine kuuluvad väikelaevakindlustuses peaaegu alati välistuste hulka.

Loe lähemalt

Ei, tasuline reisijatevedu on mittesihtotstarbeline kasutus, mis vajab tavalise kindlustuse asemel eraldi erikokkulepet.

Loe lähemalt

Jah, Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv ja Narva jõgi on piiriveekogud, mille katvus tuleb kindlustusterritooriumis eraldi kontrollida.

Loe lähemalt

Jah, vastutuskindlustus hüvitab mõistlikud päästetöödega seotud kulud ka siis, kui päästmiskatse lõpuks ei õnnestunud.

Loe lähemalt

Vastutuskindlustus hüvitab tavaliselt teisele isikule tekitatud vara- ja isikukahju, näiteks teise aluse või sadamarajatise kahjustumise.

Loe lähemalt

Kui päästevarustuse puudumine on seotud tekkinud isikukahjuga, võib kindlustus hüvitisest keelduda või seda vähendada.

Loe lähemalt

Ei, Sinu paadis viibinud reisija isikliku vara hävimist vastutuskindlustus ei hüvita.

Loe lähemalt

Väikelaevakindlustuse saab sõlmida paindlikult kolmest kuust kuni aastani ning osamaksed ei tõsta üldjuhul kogusummat.

Loe lähemalt

Jah, talviseks hoiustamiseks on soodsam osakaitse, mis katab peamised riskid nagu tulekahju, tugev torm, pikselöök, vargus ja ellingukahju.

Loe lähemalt

Ei, tootmisdefekti korral vastutab tootja garantii, mitte kindlustus — küll aga võib kasko katta defektist tingitud ootamatu välise lisakahju.

Loe lähemalt

Ei, paadi järel veetava veesuusataja või langevarjuri vigastused ei ole vastutuskindlustusega kaetud.

Loe lähemalt

See sõltub paadi projekteerimiskategooriast — avamerele sobimatu alusega seiklemist käsitletakse raske hooletusena, mis välistab hüvitise.

Loe lähemalt

Varakindlustus kaitseb Sinu enda alust, vastutuskindlustus aga katab kahju, mille põhjustad paadiga kolmandale isikule.

Loe lähemalt

Transportimisel tekkinud kahju võib olla kaetud, kui vastav kaitse on lepingus eraldi olemas.

Loe lähemalt

Jah, vargus võib olla kaetud, kui see risk on lepingus olemas ja paati on mõistlikult kaitstud.

Loe lähemalt

Elektrisüsteemi ja kütuse-/gaasivoolikute regulaarne kontroll aitab vältida tulekahju, mille süsteemse hooletuse korral võib kindlustus hüvitisest keelduda.

Loe lähemalt

Ei, enne poliisi jõustumist tekkinud kahjud ja defektid ei kuulu kindlustuse alt hüvitamisele.

Loe lähemalt

Ei, saamata jäänud tulu ja muud kaudsed finantskulud on väikelaeva vastutuskindlustuses alati välistatud.

Loe lähemalt

Ei, kindlustuskaitse kehtib ainult poliisile märgitud geograafilises piirkonnas, mida saab lepingu sõlmimisel valida.

Loe lähemalt

Ei, tahtlik kiiruse ületamine või veeliikluse reeglite rikkumine avarii otsese põhjusena annab kindlustusseltsile õiguse hüvitisest keelduda.

Loe lähemalt

Tavaliselt ei — purjede ja masti tuule tekitatud purunemist peetakse pigem tavapäraseks ekspluatatsiooniriskiks, mis jääb kindlustuse alt välja.

Loe lähemalt

Vastutuskindlustus ei kata tavaliselt joobes juhtimist, õnnetuspaigalt lahkumist, kokkuleppimata äritegevust ega reisijate oma vara kahjustumist.

Loe lähemalt

Vana paadi hävimisel makstakse hüvitis hävimiseelse turuväärtuse, mitte uue samaväärse paadi hinna järgi.

Loe lähemalt

Ei, loomulik kulumine, rooste, sööbimine ja hallitus jäävad väikelaevakindlustuse kaitse alt välja.

Loe lähemalt

Jah, vastutuskindlustust saab üldjuhul sõlmida ka ilma paadi varakindlustuseta.

Loe lähemalt

Joobes paadi juhtimine on ohutusnõuete range rikkumine, mis välistab nii vara- kui vastutuskindlustuse hüvitise täielikult.

Loe lähemalt

Väikelaev on kindlustuse mõttes tavaliselt 2,5–24 meetri pikkune vaba aja veetmiseks kasutatav veesõiduk, näiteks paat, kaater või jaht.

Loe lähemalt

Karile sõitmine võib täiskaitse puhul olla kaetud, kui tegu on ootamatu juhtumiga, mitte reeglite eiramise tagajärjena.

Loe lähemalt

Jah, kaudselt — nõuetekohase päästevarustuse puudumine ohutusnõuete rikkumisel võib mõjutada kindlustusseltsi hüvitamisotsust.

Loe lähemalt

Hüvitispiir peaks katma tegeliku võimaliku kahju, mitte ainult oma paadi väärtust — isikukahjud võivad olla väga suured.

Loe lähemalt

Täiskaitse ehk koguriskikindlustus katab laiemalt ootamatud sündmused nagu kokkupõrge, karilesõit, torm, tulekahju, vargus ja vandalism.

Loe lähemalt

Tormikahju võib olla kaetud, kui risk on lepingus olemas, kuid mõned lepingud piiravad kaitset kindla tuule tugevusega.

Loe lähemalt

Tunnistuse vajalikkus sõltub mootori võimsusest ja purjepinnast — üle 25 kW või 25 m² puhul on tunnistus seadusega kohustuslik.

Loe lähemalt

Ei, purjelauad, jääpurjekad, hõljukid, jetid ja hüdrokopterid on standardse väikelaevakindlustuse tüüptingimustes reeglina välistatud ja vajavad erilahendust.

Loe lähemalt

Jah, immobilaiseri paigaldamine vähendab varguse riski ja võib anda kindlustusmakselt kuni 10% soodustust.

Loe lähemalt

Õnnetuspaigalt teatamata lahkumine on range ohutusnõuete rikkumine, mis välistab kindlustushüvitise samamoodi nagu liikluskindlustuses.

Loe lähemalt

Lisavarustus on kindlustatud, kui see on lepingu sõlmimisel eraldi deklareeritud, kuid reisijate tavapärased isiklikud asjad jäävad kaitse alt välja.

Loe lähemalt

Ei, elektrikatkestusest või pingekõikumisest tekkinud elektroonikakahjud on väikelaeva varakindlustuses üldjuhul välistatud.

Loe lähemalt

Maksed ja lepingud

Kõik katted ja omavastutused on kirjas Sinu pakkumises ja poliisi kindlustustingimustes.

Loe lähemalt

Tasu makse esimesel võimalusel ja anna meile teada, siis saame enamasti olukorra lahendada nii, et kindlustuskaitse ei katke.

Loe lähemalt

Jah, anna lihtsalt märku. Maaklerina võrdleme mitme seltsi pakkumisi ja saame sageli hinda parandada.

Loe lähemalt

Vali pakkumisest sobiv variant ja anna meile teada e-kirjaga või pakkumises oleva lingi kaudu.

Loe lähemalt

Pakkumine kehtib üldjuhul 30 päeva alates esitamisest, pikenduse puhul ka 45 päeva.

Loe lähemalt

Anna meile enne müüki teada müügi või üleandmise täpne aeg ja me lõpetame kindlustuse õigest kuupäevast.

Loe lähemalt

Jah, makseviisi saab muuta ka pärast poliisi vormistamist.

Loe lähemalt

Tööandja ravikindlustus

Tööandja ravikindlustus annab töötajale võimaluse kasutada valitud paketi piires tasulisi tervishoiuteenuseid.

Loe lähemalt

See sõltub valitud lahendusest, kindlustusandja tingimustest ja ettevõtte otsusest.

Loe lähemalt

Tööandja saab teatud tingimustel hüvitada töötajate tervise- ja spordikulusid maksuvabalt kuni seaduses ette nähtud piirmäärani.

Loe lähemalt

Võrrelda tasub teenuste ulatust, aastaseid limiite, omavastutust, ooteaegu, välistusi ja seda, kas kaitse kehtib kõigile töötajatele ühtemoodi.

Loe lähemalt

Tööandja ravikindlustus on praktiline osa motivatsioonipaketist.

Loe lähemalt

Loomakindlustus

Loomakindlustuse puhul võivad tingimused erineda väga palju.

Loe lähemalt

Lemmikloomakindlustus võib sõltuvalt paketist katta veterinaarabi, looma hukkumist, looma kadumist ja loomaomaniku vastutust.

Loe lähemalt

Loomakindlustus võib hõlmata nii lemmikloomi kui ka kariloomi.

Loe lähemalt

Kariloomakindlustus on mõeldud loomadele, kellel on majanduslik väärtus majapidamises või ettevõttes.

Loe lähemalt

CPM / Masinakindlustus

Töömasinate ja seadmete kindlustus ootamatu purunemise, varguse ja õnnetuse vastu.

Loe lähemalt

Jah, klaasikahju võib olla CPMi põhikaitse osa või eraldi lisakaitse.

Loe lähemalt

CPM kaitseb tavaliselt tulekahju, vargus, vandalismi, kokkupõrke, ümbermineku ja transpordil tekkinud kahjude vastu.

Loe lähemalt

CPMiga saab kindlustada traktoreid, kombaine, laadureid, ekskavaatoreid ja muud põllu-, metsa-, ehitus- ning tööstustehnikat.

Loe lähemalt

Ümberminek võib olla kaetud, kui tegu on ootamatu juhtumiga ja leping seda ette näeb.

Loe lähemalt

Ei tingimata — kuna masinad liiguvad objektide vahel, tuleb kokku leppida kindlustusterritoorium ja kasutuskohad.

Loe lähemalt

Sõltub lepingust — kui masin töötab või liigub välismaal, tuleb sellest Kindlustusestile kindlasti ette teada anda.

Loe lähemalt

Mitte alati — kopad, haaratsid ja muu lisavarustus tuleks lepingus eraldi nimetada.

Loe lähemalt

Jah, kokkupõrked metsloomadega loetakse ootamatuks sündmuseks, mis kuulub tavaliselt kaitse alla.

Loe lähemalt

Omavastutus tasub valida vastavalt ettevõtte rahalisele taluvusele — kõrgem omavastutus alandab makset, kuid suurendab kahjujuhtumi omaosalust.

Loe lähemalt

Võib küll, kuid tingimused sõltuvad masina vanusest, seisukorrast ja kasutusviisist ning võib nõuda lisaandmeid.

Loe lähemalt

Ei, CPM on vabatahtlik varakindlustus, ehkki liisingu või koostööpartneri nõudel võib see olla vajalik.

Loe lähemalt

Jah, tulekahju on üks CPMi tavapärastest kaetud riskidest, mis on eriti oluline põllu-, metsa- ja ehitusmasinatele.

Loe lähemalt

Kallis elektroonika ja GPS-seadmed tasub lepingus eraldi koos väärtusega kirja panna ja küsida neile eraldi piirsummat.

Loe lähemalt

Jah, CPMi saab sõlmida ka lühikeseks perioodiks, näiteks 1, 3 või 6 kuuks.

Loe lähemalt

Koguriskikindlustus katab kõik äkilised ja ettenägematud sündmused, mida leping selgesõnaliselt välja ei jäta.

Loe lähemalt

Kindlustusest aitab võrrelda pakkumisi, selgitada välistusi ja leida just Sinu masinale ja tööle sobivad lisakaitsed.

Loe lähemalt

Rendile andmine vajab tavaliselt eraldi kokkulepet, sest risk on teine, kui masinat kasutab omanikust erinev isik.

Loe lähemalt

Ei, tavaline kulumine, rooste ja amortisatsioon jäävad CPMi kaitse alt välja.

Loe lähemalt

CPM võib katta ka päästmiskulud, näiteks masina väljatõmbamise kraavist või pinnasest.

Loe lähemalt

Jah, ka registrimärgita masinaid, näiteks põllu- või laotehnikat, saab CPMiga kindlustada.

Loe lähemalt

Tavapärane CPM katab otsese varakahju, kuid saamata jäänud tulu jääb tavaliselt kaitse alt välja, kui pole valitud eraldi lisakaitset.

Loe lähemalt

Enamasti jah — operaatori ettevaatamatusest tulenevad kahjud on kaetud, kuid teadlik väärkasutus tavaliselt mitte.

Loe lähemalt

Ei — liikluskindlustus katab kolmandale isikule tekitatud kahju, kuid mitte Sinu enda masina kahjustumist.

Loe lähemalt

Lepingusse saab valida lisakaitse, mis katab ka tehase või maaletooja esindaja transpordi- ja majutuskulud remondi ajal.

Loe lähemalt

CPM kindlustab töömasinaid ja seadmeid, kasko aga tavaliselt sõiduautosid – riskid tekivad põllul, metsas, ehitusplatsil või laos, mitte ainult liikluses.

Loe lähemalt

Jah, metsamasinad töötavad keerulises keskkonnas, mistõttu on tule-, ümbermineku- ja kokkupõrkerisk suurem.

Loe lähemalt

Sisemine purunemine, näiteks mootori või jõuülekande rike, nõuab tavaliselt eraldi lisakaitset.

Loe lähemalt

Võivad kuuluda, kui leping seda ette näeb, kuid siis mängivad rolli ka masina hoiustamise ja turvanõuded.

Loe lähemalt

Lepingu võib sõlmida masina omanik või selle muu seaduslik valdaja, näiteks rentnik.

Loe lähemalt

See on lisakaitse, mis aitab katta samalaadse masina rentimise kulu ajal, mil kindlustatud masin on remondis.

Loe lähemalt

Võib olla, kui kahju on äkiline ja lepingus on vastav kaitse — tavapärast kulumist see ei hõlma.

Loe lähemalt

Pakkumiseks küsitakse tavaliselt masina tüüpi, marki, mudelit, ehitusaastat, väärtust, kasutusala ja varasemaid kahjusid.

Loe lähemalt

Loodusjõududest (torm, rahe, üleujutus, pikselöök) tulenevad kahjud on CPMi tüüpilised kaetud riskid.

Loe lähemalt

Sõltub lepingust — kallid lisaseadmed tasub kindlustusobjektiks märkida koos väärtusega, et need oleksid kindlasti kaetud.

Loe lähemalt

Hoolduse puudulikkusest tekkinud kahju võib jääda hüvitamata, seega on hooldusajalugu kahjujuhtumi korral oluline.

Loe lähemalt

Võib olla kaetud, kui leping seda sisaldab — see puudutab näiteks veo, kinnituse või laadimise ajal tekkinud kahju.

Loe lähemalt

Jah, ühe kriitilise masina puhul võib kahjujuhtum tähendada tuntavat tööseisakut, mistõttu on CPM sageli just siis eriti mõistlik.

Loe lähemalt

Hinda mõjutavad masina tüüp, vanus, väärtus, kasutusala, hoiustamine, turvanõuded, kahjuajalugu ja valitud lisakaitsed.

Loe lähemalt

Jah, kui lepingus on vastav kaitse — kahju tekib tihti just peale- või mahalaadimisel, mitte ainult töö ajal.

Loe lähemalt

Kindlustuse mõistete sõnastik

Kindlustuskeel võib tunduda keeruline. Siit leiad lihtsad seletused enimkasutatud mõistetele.

Abihoone

Abihoone on eluhoonega samal kinnistul asuv hoone, mida ei kasutata elamiseks. Selleks võib olla näiteks saun, garaaž, laut, ait või kuur. Termini täpse kirjelduse leiad kindlustustingimustest. Loe lähemalt ›

Alakindlustus

Alakindlustus on olukord, kus kokkulepitud kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Sellisel juhul ei hüvitata kahju täies mahus, vaid proportsionaalselt ehk võrdeliselt kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtega. Loe lähemalt ›

Alaline elukoht

Alaline elukoht on eluruum, millega seal elav isik on kõige tugevamini seotud ja kus ta alaliselt või peamiselt elab. Tavaliselt loetakse selleks kohta, kus elatakse sees vähemalt pool aastat (182 päeva) või kauem. Loe lähemalt ›

Ambulatoorne ravi

Ambulatoorne ravi on arstiabi, mille puhul patsienti ei võeta haiglasse ööpäevaseks ravile, vaid teda uuritakse ja ravitakse kohapeal ning ta lahkub samal päeval. Ambulatoorne ravi vastandub statsionaarsele ehk haiglaravile, kus patsient viibib raviasutuses pikemalt. Loe lähemalt ›

Amortisatsiooniosa

Amortisatsiooniosa on sõiduki osade kulumist arvesse võttev summa, mis võidakse kahjuhüvitisest maha arvata, kui kahjustatud vana detail asendatakse remondi käigus uue detailiga. Nii välditakse olukorda, kus kannatanu saaks kahju hüvitamise tulemusel oma sõidukit varasemast paremasse seisukorda viia ehk põhjendamatult rikastuda. Loe lähemalt ›

Asendamise kulu liikluskindlustuses

Asendamise kulu on kulu, mis tekib kahjustatud sõiduki detaili või osa väljavahetamisel uue vastu, kui remont ei ole võimalik või mõistlik. Liikluskindlustuses hüvitatakse asendamise kulu ulatuses, mis on vajalik sõiduki taastamiseks õnnetuse-eelsesse seisukorda, arvestades vajadusel maha vanade osade kulumi ehk amortisatsiooniosa. Loe lähemalt ›

Asendusauto

Asendusauto on kaskokindlustuse lisakaitse, mis tagab kliendile sõiduki remondi ajaks uue liikumisvahendi või rahalise päevaraha, et igapäevane elukorraldus ei saaks häiritud. Asendusauto kasutamise periood ja tingimused sõltuvad valitud kaskopaketist ning sõiduki rentimine tuleb reeglina kindlustusseltsiga eelnevalt kooskõlastada. Loe lähemalt ›

Autoabi

Autoabi on kaskokindlustusega kaasnev ööpäevaringne tugiteenus ootamatute tehniliste rikete (näiteks tühja aku või purunenud rehvi) lahendamiseks. Teenus aitab käivitada sõiduki kohapeal või organiseerib auto ja reisijate pukseerimise lähimasse remonditöökotta. Kindlustestis pakume autoabi ka eraldi liikluskindlustuse lisakaitsena. Loe lähemalt ›

Automaatne liikluskindlustus

Automaatne liikluskindlustus ehk sundkindlustus on Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt rakendatav kindlustus sõidukitele, mis on olnud üle 12 kuu kindlustamata. Selle makse on tavapärasest oluliselt kallim ning kahjujuhtumi korral kehtib 640-eurone omavastutus. Loe lähemalt ›

Automaatne liikluskindlustuse üleminek

Automaatne liikluskindlustuse üleminek tähendab, et sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vahetumisel läheb kehtiv liikluskindlustuse leping üle uuele omanikule või kasutajale. Üleminek toimub liiklusregistris kande tegemise hetkest, mistõttu jääb sõiduk pärast omanikuvahetust ilma katkestuseta kindlustatuks kuni senise lepingu lõppemiseni. Loe lähemalt ›

Autovahetuskulu hüvitamine

Autovahetuskulu hüvitamine on kasko lisahüvitis, mida makstakse sõiduki täieliku hävimise, varguse või röövi korral, et katta uue auto soetamisega seotud lisakulud (nt registreerimine, mootorsõidukimaks, liisingu vormistamine). Tavaliselt lisatakse sõiduki turuväärtusele teatud protsent, näiteks 10%, kuid täpne määr sõltub kindlustusseltsist ja valitud paketist. Loe lähemalt ›

Ehitis

Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja maapinnaga püsivalt ühendatud või sellele toetuv terviklik asi. Ehitiste hulka kuuluvad näiteks eluhooned, abihooned, korterid ja rajatised. Termini täpse kirjelduse leiad kindlustustingimustest. Loe lähemalt ›

Ehitustöö

Ehitustöö on ehitise püstitamine, rajamine, laiendamine, rekonstrueerimine või lammutamine, samuti tehnosüsteemide muutmine. Ehitustöödeks ei loeta tavapärast siseviimistluse uuendamist, nagu näiteks tapeetimist või värvimist. Termini täpse kirjelduse leiad kindlustustingimustest. Loe lähemalt ›

Eksperthinnang

Eksperthinnang on erapooletu spetsialisti antud objektiivne hinnang vara kahjustuste ja kahju suuruse tuvastamiseks. Võlaõigusseaduse kohaselt võivad kindlustusvõtja ja -andja vaidluse korral leppida kokku ühise ekspertiisi korraldamises, mille tulemus on pooltele siduv. Kui ekspert ei saa või ei taha kahju suurust kindlaks määrata või sellega viivitab, võib nõuda, et kahju suuruse määraks kohus. Loe lähemalt ›

Elektroonikaseade

Elektroonikaseade on seade, mida kasutatakse meelelahutuseks, sidepidamiseks või muuks isiklikuks otstarbeks. Elektroonikaseadmete hulka kuuluvad muuhulgas telerid, video- ja audioseadmed, laua- ja sülearvutid ning droonid. Loe lähemalt ›

Ellingukahju

Ellingukahju on kahju, mis tekib väikelaevale ellingus ehk paadikuuris või kuival hoiukohal viibimise ajal, samuti laeva veest väljatõstmise või vette laskmise käigus. Kindlustustingimustes peetakse silmas ootamatut ja ettenägematut kahjustumist, mis juhtub laeva talvitamise, hoiustamise või slipil liigutamise ajal. Loe lähemalt ›

Eluhoone

Eluhoone on hoone, mis on projekteeritud ja ehitatud elamiseks ning mida kasutatakse peamiselt sellel otstarbel. See hõlmab eramusid, ridaelamubokse, paarismaju ja korterelamuid. Loe lähemalt ›

Elukindlustus

Elukindlustus on kindlustusliik, mille peamine eesmärk on pakkuda rahalist kaitset perele või teistele lähedastele juhul, kui kindlustatud inimesega juhtub midagi ootamatut. Kindlustusjuhtumi korral makstakse hüvitis määratud inimesele, mis aitab katta kulusid ajal, mil sissetulek on vähenenud või täielikult kadunud. Loe lähemalt ›

Eritingimused

Eritingimused on konkreetset kindlustuslepingut puudutavad täpsustavad tingimused, mis täiendavad või muudavad vastava kindlustusliigi üldtingimusi. Vastuolu korral kohaldatakse eritingimusi enne üldtingimusi, kuid erikokkulepe on omakorda eritingimuste suhtes ülimuslik. Loe lähemalt ›

Hooajaline sõiduk

Hooajaline sõiduk on transpordivahend (näiteks mootorratas või mopeed), mida kasutatakse aktiivselt vaid teatud perioodil aastast. Selliste sõidukite liikluskindlustust tehakse tihti lühemaks ajaks, kuid tasub jälgida, et kindlustuseta periood ei ületaks 12 kuud, vältimaks kallimat sundkindlustust. Loe lähemalt ›

Hoolsuskohustus

Hoolsuskohustus tähendab kindlustatu kohustust käituda mõistlikult ja hoolsalt, et vältida kahju tekkimist või selle suurenemist. Loe lähemalt ›

Hoone

Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, millel on katus, välispiirded ja siseruumid. Hoone on kindlustatud ühtse tervikuna koos kõigi oma oluliste osadega, ilma milleta oleks see kasutuskõlbmatu. Termini täpse sisu leiad oma kodukindlustuse tingimustest. Loe lähemalt ›

Hüvitislimiit / limiit

Hüvitislimiit ehk limiit on suurim summa, mille kindlustusandja ühe kindlustusjuhtumi või kindlustusperioodi kohta välja maksab. Limiiti ületav osa kahjust jääb kindlustatu enda kanda. Loe lähemalt ›

Hüvitismäär

Hüvitismäär on lepingus määratud protsent (näiteks 50% kuni 100%), mis näitab, kui suure osa konkreetsest arvest kindlustusandja katab. See arvestatakse alati tarbitud teenuse tegelikust summast ja määrab ära lõpliku väljamakstava summa kasutamata limiidi piires. Loe lähemalt ›

Hüvitispiir

Hüvitispiir ehk kindlustussumma on lepingus määratud maksimaalne rahaline piir, mille ulatuses kindlustusandja on kohustatud tekkinud kahju hüvitama. Loe lähemalt ›

Invaliidsushüvitis

Invaliidsushüvitis on õnnetusjuhtumikindlustuse ühekordne hüvitis, mida makstakse, kui õnnetusjuhtum põhjustab kindlustatule püsiva tervisekahjustuse ehk püsiva puude. Hüvitise suurus määratakse protsentides püsiva puude raskusastme alusel, mille hindamiseks kasutatakse tingimustes toodud tabeleid; tavaliselt peab puue olema kestnud teatud aja, näiteks ühe aasta. Mida raskem on püsiv tervisekahjustus, seda suurem on väljamakstav osa kokkulepitud kindlustussummast. Loe lähemalt ›

Isikukahju

Isikukahju hõlmab kannatanu tervise kahjustamist, kehavigastuste tekitamist või surma põhjustamist. Täpsed tingimused sõltuvad kindlustuslepingust. Näiteks liikluskindlustuses hüvitatakse reeglina isikukahju alt ravikulud, taastusravi, ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev sissetuleku kaotus ning surma korral matusekulud ja ülalpidamishüvitis. Loe lähemalt ›

Kahju vähendamine

Kahju vähendamine on kindlustusvõtja seaduslik kohustus võtta koheselt tarvitusele meetmed, et õnnetuse toimumisel vältida tekkinud kahju suurenemist. Näiteks tuleb veelekke avastamisel kohe vesi kodus kinni keerata. Loe lähemalt ›

Kahju ära hoidmine

Kahju ära hoidmine on kindlustusvõtja kohustus enne või pärast kindlustusjuhtumi tekkimist. Nt tuleb tulekahju avastamisel viivitamatult kustutustöödega alustada ja pääesteametisse helistada, et suuremaid kahjusid ära hoida. Loe lähemalt ›

Kahjuajalugu

Kahjuajalugu peegeldab sõidukijuhi või omaniku varasemaid kindlustusjuhtumeid ja tema põhjustatud liikluskahjusid. See on statistiline näitaja, mis mõjutab otseselt liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse makse suurust - kahjudeta sõitmine ja hea riskikäitumine langetavad hinda. Loe lähemalt ›

Kahjujuhtum

Kahjujuhtum on ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille tagajärjel tekib kahju. Kahjujuhtum loetakse kindlustusjuhtumiks ja kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui see vastab kindlustuslepingus kokku lepitud tingimustele. Loe lähemalt ›

Kahjujuhtumist teatamine

Kahjujuhtumist teatamine on kindlustusvõtja kohustus teavitada kindlustusandjat kindlustusjuhtumist esimesel võimalusel ja esitada vajalikud dokumendid. Varguse või kadumise korral tuleb tavaliselt teavitada ka politseid. Õigeaegne teavitamine on hüvitise saamise eeldus. Loe lähemalt ›

Kahjukindlustus

Kahjukindlustus on kindlustuse põhiliik, mille eesmärk on maandada riske ja hüvitada tekkinud materiaalset kahju. Liikluskindlustus, kaskokindlustus ja kodukindlustus on levinumad kahjukindlustuse alaliigid Eestis. Loe lähemalt ›

Kahjukäsitlus

Kahjukäsitlus on kindlustusjuhtumi lahendamise protsess, mille käigus kindlustusandja hindab kahju, kontrollib selle kuuluvust kindlustuskaitse alla ja otsustab hüvitise üle. Kindlustatu peab esitama kahjust teate ja vajalikud tõendid. Kahjukäsitluse tulemusel hüvitatakse põhjendatud kahju vastavalt kindlustustingimustele ja kehtivatele limiitidele. Loe lähemalt ›

Kahjunõue

Kahjunõue on kindlustatu või kannatanu taotlus saada kindlustusandjalt hüvitist tekkinud kahju eest. Kahjunõue esitatakse koos juhtumit ja kulusid tõendavate dokumentidega, mille alusel algatatakse kahjukäsitlus. Põhjendatud kahjunõue hüvitatakse kindlustustingimustes ja limiitides sätestatud ulatuses. Loe lähemalt ›

Kahjust teatamine

Kahjust teatamine on kindlustusvõtja kohustus informeerida kindlustusandjat toimunud õnnetusest esimesel võimalusel. Sujuva ja kiire kahjukäsitluse tagamiseks on oluline edastada korrektsed asjaolud, kasutades selleks tänapäeval mugavalt kindlustusseltside e-bürood või mobiilirakendust. Loe lähemalt ›

Kahjusumma

Kahjusumma on kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju rahaline suurus. Kahjusumma ja omavastutuse põhjal arvutatakse välja kindlustushüvitis. Loe lähemalt ›

Kaskokindlustuse kahjuhüvitis

Kaskokindlustuse kahjuhüvitis on rahasumma või remondikulu, mille kindlustusandja katab sõidukile tekkinud ootamatu ja ettenägematu kahju (nt avarii, vandalism, loodusõnnetus) korral. Hüvitisest arvatakse üldjuhul maha kliendi lepingus kokkulepitud omavastutuse summa. Loe lähemalt ›

Kaskokindlustuse kahjukäsitlus

Kaskokindlustuse kahjukäsitlus on kindlustusseltsi läbiviidav protseduur, mille käigus hinnatakse avariilise sõiduki või masina seisukorda, remondikulusid ja turuväärtust. Protsessi tulemusena otsustab kindlustusandja, kas sõiduki või masina remontimine on majanduslikult otstarbekas või kuulub see mahakandmisele. Loe lähemalt ›

Kaskokindlustuse kindlustusmakse

Kaskokindlustuse kindlustusmakse on kliendi poolt tasutav summa vabatahtliku sõidukikaitse eest, mis sõltub sõiduki tehnilistest näitajatest (näiteks võimsus, mudel) ja juhi varasemast kahjuajaloost. Makse suurust saab klient ise kohandada, valides näiteks suurema omavastutuse, mis teeb kuise makse soodsamaks. Loe lähemalt ›

Kaskokindlustuse kindlustusperiood

Kaskokindlustuse kindlustusperiood on ajavahemik, milleks kaskokindlustuse leping sõlmitakse ja mille kestel on sõiduk riskide vastu turvatud. Üldjuhul sõlmitakse kaskokindlustuse leping üheks aastaks, kuid see võib sõltuvalt kokkuleppest olla ka lühem või pikem. Loe lähemalt ›

Kaskokindlustuse lisakaitse

Kaskokindlustuse lisakaitse on põhipaketile juurde ostetav vabatahtlik hüve, mis pakub sõidukiomanikule täiendavat turvatunnet eriolukordades. Levinumad lisakaitsed on näiteks 24/7 autoabi, asendusauto võimalus remondi ajal, pagasikindlustus, uue sõiduki uusväärtuskindlustus või õigusabikulude katmine. Loe lähemalt ›

Kasutuskatkestus

Kasutuskatkestuskindlustus on kasko lisakaitse, mille eesmärk on rahaliselt hüvitada kulud, mis tekivad kliendil asendussõiduki kasutamisest ajal, mil isiklik auto viibib remondis. Üldjuhul ei kehti see kaitse siis, kui sõiduk on varastatud või täielikult hävinenud. Loe lähemalt ›

Kehtivuspiirkond

Kehtivuspiirkond on geograafiline ala, kus kindlustuskaitse kehtib. Väljaspool valitud kehtivuspiirkonda reisil tekkinud kahju kindlustusandja ei hüvita. Loe lähemalt ›

Kerghaagis/vahetushaagis

Kerghaagis on kuni 750 kg täismassiga haagis. Kerghaagis vajab samamoodi liikluskindlustust nagu põhisõiduk ja soovi korral saad sellele ka kaskokindlustuse võtta. Loe lähemalt ›

Kergliikur

Kergliikur on elektri jõul liikuv tõukeratas, rula või tasakaaluliikur, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks. Alates 2024. aasta lõpust on kergliikuri liikluskindlustus kohustuslik, kui sõiduki valmistajakiirus ületab 25 km/h või mass on suurem kui 25 kg ja valmistajakiirus ületab 14 km/h. Loe lähemalt ›

Kindlustatav risk

Kindlustatav risk on ettenägematu ning ootamatu kindlustusvõtja tahtest sõltumatu sündmus, millest võib sündida vara- või isikukahju. Kindlustusandja võtab enda peale riski realiseerumisel tekkivad kulud, kui ohud on selgelt piiritletavad, tõenäosused arvutatavad ja kahju tekitamine tahtmatu. Loe lähemalt ›

Kindlustatu ehk kindlustatud isik

Kindlustatu ehk kindlustatud isik on kindlustuslepingusse märgitud isik, kelle elu, tervise, vara või vastutusega seotud kindlustusrisk on kindlustusega kaetud. Loe lähemalt ›

Kindlustusagent

Kindlustusagent on kindlustuse turustaja, kes vahendab kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandja nimel ja huvides. Erinevalt kindlustusmaaklerist, kes esindab kliendi huve, tegutseb agent kindlustusandja ülesandel. Tema tegevus peab olema kantud Finantsinspektsiooni peetavasse registrisse. Loe lähemalt ›

Kindlustusandja

Kindlustusandja ehk kindlustusselts on finantsasutus, kes on sõlminud kindlustusvõtjaga kindlustuslepingu. Kindlustusandja kohustub kindlustusmaksete eest hüvitama lepingus sätestatud korras ja ulatuses tekkivad kahjud. Loe lähemalt ›

Kindlustusandja kohustused

Kindlustusandja kohustuste hulka kuulub kindlustuslepinguga kokkulepitud kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine. Selleks võib ta reeglina maksta kokkulepitud rahasumma välja kas ühekordselt või osadena. Loe lähemalt ›

Kindlustusavaldus

Kindlustusavaldus on kindlustusvõtja esitatud taotlus kindlustuslepingu sõlmimiseks, milles ta annab kindlustusriski hindamiseks vajaliku teabe. Avalduses esitatud andmete õigsus on oluline, sest valeandmete või oluliste asjaolude esitamata jätmine võib kaasa tuua hüvitise vähendamise, lepingust taganemise vms. Loe lähemalt ›

Kindlustuse turustaja

Kindlustuse turustaja on isik, kes pakub, soovitab või vahendab kindlustuslepinguid, näiteks kindlustusandja, kindlustusagent või kindlustusmaakler. Turustaja peab järgima seaduses sätestatud teavitamis- ja hoolsuskohustusi ning tema tegevus on Finantsinspektsiooni järelevalve all. Loe lähemalt ›

Kindlustuse üldtingimused

Kindlustuse üldtingimused on kindlustusandja üldised reeglid, mida kohaldatakse koos konkreetse kindlustusliigi tingimustega. Need määravad mõisted, hüvitamise korra ja üldised välistused. Loe lähemalt ›

Kindlustushuvi

Kindlustushuvi on isiku huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu, et vältida finantsilist kaotust. Loe lähemalt ›

Kindlustushüvitis

Kindlustushüvitis on rahasumma või muu soodustus, mille kindlustusandja maksab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju katteks. Hüvitise suurus sõltub tekkinud kahjust, lepingus kokku lepitud hüvitispiiridest ja kindlustussummast ning sellest arvatakse maha omavastutus. Loe lähemalt ›

Kindlustusjärelevalve

Kindlustusjärelevalve on riiklik järelevalve kindlustusandjate ja kindlustuse turustajate tegevuse üle, mida Eestis teostab Finantsinspektsioon. Järelevalve eesmärk on tagada turuosaliste usaldusväärsus ja maksevõime ning kaitsta kindlustusvõtjate ja kahju kannatanute huve. Loe lähemalt ›

Kindlustuskaitse

Kindlustuskaitse on kindlustuslepinguga tagatud kaitse kindlustatud isiku või vara vastu suunatud riskide eest. Kindlustuskaitse hõlmab kindlustusjuhtumi saabumise korral kindlustushüvitise maksmist. Loe lähemalt ›

Kindlustusleping

Kindlustusleping on kindlustusvõtja ja kindlustusandja vaheline leping, millega kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kahju või maksma kokkulepitud rahasumma, ning kindlustusvõtja kohustub maksma kindlustusmakseid (VÕS §422). Leping võib olla tähtajaline või tähtajatu. Loe lähemalt ›

Kindlustuslepingu jõustumine

Kindlustuslepingu jõustumine tähendab hetke, mil leping jõustub üldjuhul selle sõlmimisel ehk lepingus märgitud kuupäeval ja kellaajal (tavaliselt kell 00:00). Täpne hetk sõltub valitud kindlustusliigist ning samuti makse laekumisest. Loe lähemalt ›

Kindlustuslepingu pikendamine

Kindlustuslepingu pikendamine tähendab, et enne olemasoleva poliisi lõppu sõlmitakse uus poliis järgmiseks kindlustusperioodiks. Loe lähemalt ›

Kindlustuslepingu pooled

Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja, kes lepingu omavahel sõlmivad. Kindlustusvõtja kohustub maksma kindlustusmakset ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi korral hüvitist maksma. Kindlustatu ja soodustatud isik ei pruugi olla lepingupooled, kuigi leping võib nende kasuks sõlmitud olla. Loe lähemalt ›

Kindlustuslepingu sõlmimine

Kindlustuslepingu sõlmimine on kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelise kokkuleppe vormistamine, millega tagatakse kindlustuse kaitse. Loe lähemalt ›

Kindlustuslepingu tüüp

Kindlustuslepingu tüüp näitab, millise kindlustuse ja katte ulatusega on tegemist, näiteks kohustuslik liikluskindlustus või vabatahtlik kaskokindlustus. Loe lähemalt ›

Kindlustuslepingu uuendamine

Kindlustuslepingu uuendamine tähendab uue kindlustusperioodi vormistamist senise lepingu lõppedes, sageli ajakohastatud tingimuste või makse alusel. Uuendamisel võetakse arvesse kindlustusvõtja kahjuajalugu, mistõttu kahjuvaba periood võib makset vähendada, varasemad kahjud aga seda suurendada. Loe lähemalt ›

Kindlustuslepitaja/liikluskindlustuse lepitusorgan

Kindlustuse lepitusorgan on Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) kaudu tegutsev sõltumatu vahelüli, mis aitab lahendada kindlustusvaidlusi seltsi ja kliendi vahel. See on tarbijale hea võimalus leida kompromisse ilma kuluka ja pika kohtumenetluseta. Loe lähemalt ›

Kindlustusmaakler = kindlustusnõustaja

Kindlustusmaakler on sõltumatu spetsialist, kes esindab kindlustusvõtja (mitte kindlustusseltsi) huve ja aitab leida turult sobivaima lahenduse. Maakler võrdleb seltside tingimusi ning nõustab klienti nii lepingu sõlmimisel kui ka hilisemate kahjunõuete lahendamisel. Loe lähemalt ›

Kindlustusmakse

Kindlustusmakse on summa, mille maksab kindlustusvõtja kindlustusandjale kindlustuskaitse eest. See on tagatis võimalike kahjude hüvitamiseks. Kindlustusmakse sõltub otseselt valitud riskidest, kindlustusobjekti väärtusest ja varasematest kahjudest. Loe lähemalt ›

Kindlustusmakse kujunemine

Kindlustusmakse kujunemine tähendab protsessi, mille käigus seltsid lähtuvad algoritmide ja statistiliste andmete põhjal koostatud riskihinnangust, arvestades sõiduki tehnilisi andmeid (nt mootori võimsus) ja kasutusotstarvet. Samuti on oluliseks faktoriks vastutava kasutaja kahjuajalugu ja registreeritud elukoht. Loe lähemalt ›

Kindlustuspakkumus

Kindlustuspakkumus on kindlustusandja koostatud ettepanek kindlustuslepingu sõlmimiseks, mis sisaldab koos kirjeldustega selle kõiki tingimusi, sealhulgas kindlustuskaitse ulatus, kindlustussumma ja kindlustusmakse. Pakkumus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul ning leping sõlmitakse, kui kindlustusvõtja pakkumuse vastu võtab. Loe lähemalt ›

Kindlustusperiood

Kindlustusperiood on kindlustuslepingus kokkulepitud ajavahemik, mille kohta arvutatakse kindlustusmakse ja mille jooksul kehtib kindlustuskaitse. Kindlustusperiood ei pruugi kattuda lepingu kogukestusega, kui leping koosneb mitmest järjestikusest perioodist. Loe lähemalt ›

Kindlustuspoliis

Kindlustuspoliis on kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument, mis võtab kokku lepingu olulisemad tingimused, nagu pooled, kindlustusobjekt, kindlustussumma, kehtivusaeg ja kindlustusmakse. Poliis koos tingimuste, eritingimuste ja erikokkulepetega moodustab tervikliku kindlustuslepingu. Loe lähemalt ›

Kindlustuspreemia

Kindlustuspreemia ehk kindlustusmakse on kindlustusvõtja poolt makstav rahasumma kindlustusandjale. Kindlustuspreemiat maksab kindlustusvõtja kindlustuskaitse eest ja selle suurus sõltub muu hulgas kindlustusliigist, kindlustatava objekti väärtusest ja riskitasemest ning makset saab tasuda kas korraga või osamaksetena. Loe lähemalt ›

Kindlustusrisk

Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse ehk võimalus, et toimub kindlustusjuhtum. Kindlustusriski suurus mõjutab otseselt kindlustusmakse suurust ja kindlustusandja valmidust lepingut sõlmida. Loe lähemalt ›

Kindlustussertifikaat

Kindlustussertifikaat on kindlustusmaakleri väljastatud kinnitus kindlustuskaitse kohta. Loe lähemalt ›

Kindlustusterritoorium

Kindlustusterritoorium on geograafiline piirkond, kus kindlustuskaitse kehtib. Väljaspool kindlustusterritooriumi toimunud kindlustusjuhtumeid üldjuhul ei hüvitata. Loe lähemalt ›

Kindlustustingimused

Kindlustustingimused on dokument, mis määrab kindlaks kindlustuskaitse ulatuse, hüvitamise korra, limiidid, omavastutuse ning poolte õigused ja kohustused. Enne lepingu sõlmimist tasub tingimustega hoolikalt tutvuda ja soovi korral meie käest abi küsida, et kaitse vastaks vajadustele. Loe lähemalt ›

Kindlustusvahendaja

Kindlustusvahendaja on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud ettevõte või spetsialist (näiteks kindlustusmaakler või -agent), kelle kaudu saab sõlmida kindlustuslepinguid. Kindlustusmaaklerid tegutsevad vahendajatena, kes esindavad erapooletult ainult kliendi huve ja otsivad turult talle sobivaima pakkumise. See välistab olukorra, kus kliendi valik sõltub vaid ühe kindlustusseltsi kitsastest müügihuvidest. Loe lähemalt ›

Kindlustusvajadus

Kindlustusvajadus on kliendi tegelik vajadus kaitsta end võimalike kahjude eest, mille turustaja peab enne lepingu soovitamist välja selgitama. Liikluskindlustuse puhul tuleneb vajadus juba seadusest, kuna mootorsõidukile on selle sõlmimine kohustuslik, kuid lisakaitsete soovitamisel arvestatakse kliendi tegelikku olukorda. Loe lähemalt ›

Kindlustusvõtja

Kindlustusvõtja on isik, kes sõlmib kindlustusandjaga kindlustuslepingu ja kellel on kohustus tasuda kindlustusmakseid. Kindlustusvõtjaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kellel on huvi vara või vastutust kindlustada. Kindlustusvõtja ei pruugi alati olla sama isik, kes kindlustuskaitsest kasu saab - näiteks võib ettevõte olla kindlustusvõtja ja töötaja kindlustatud isik. Loe lähemalt ›

Kindlustusvõtja kohustused

Kindlustusvõtja peamine kohustus on tasuda korrektselt ja õigeaegselt kindlustusmakseid ning rakendada ettevaatusabinõusid kahju ära hoidmiseks. Eristatakse kindlustusjuhtumieelseid ja kindlustusjuhtumijärgseid kohustusi. Kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusvõtja lisakahjude vältimiseks kiirelt reageerima ning teavitama viivitamatult oma kindlustusandjat. Loe lähemalt ›

Kindlustusvõtjaga samastatud isik

Kindlustusvõtjaga samastatud isik on isik, keda kindlustuslepingu tingimuste kohaselt koheldakse õiguste ja kohustuste osas kindlustusvõtjaga võrdselt. See tähendab muu hulgas, et tema teadmised ja tegevus, näiteks ohutusnõuete rikkumine, võivad mõjutada hüvitise maksmist samamoodi nagu kindlustusvõtja oma. Loe lähemalt ›

Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik reisikindlustuses

Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik on näiteks kindlustatud eseme omanik või selle seaduslik valdaja või kasutaja. Tema õigusi ja kohustusi käsitletakse kindlustuslepingus kindlustusvõtjaga samaväärselt. Tema kohustuste, näiteks ohutusnõuete täitmise rikkumisel võib kindlustusandjal olla sama õigus hüvitist vähendada või sellest keelduda nagu kindlustusvõtja puhul. Loe lähemalt ›

Kindlustusväärtus

Kindlustusväärtuseks on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Õige kindlustusväärtuse määramine on kriitilise tähtsusega, et vältida vara alakindlustamist ning saada kahjujuhtumi korral ootuspärane hüvitis. Loe lähemalt ›

Kindlustusõigus

Kindlustusõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib kindlustuslepinguid ning kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate õigusi ja kohustusi. Liikluskindlustust reguleerivad eelkõige liikluskindlustuse seadus ja võlaõigusseadus, mis koos määravad kindlaks kahju hüvitamise korra ja poolte kohustused. Loe lähemalt ›

Klaasikahju

Klaasikahju on üks sagedasemaid kaskokindlustuse juhtumeid, mis tähendab sõiduki klaasidele (tavaliselt esiklaasile) tekkinud pragusid või kivitäkkeid. Kaskokindlustus pakub klaasikahjudele sageli eritingimust, parandades või vahetades purunenud klaasi kliendile ilma omavastutust rakendamata. Loe lähemalt ›

Kodukindlustuse lisakaitse

Kodukindlustuse lisakaitse on vabatahtlik täiendav kaitse, mida saab kodukindlustuse lepingule juurde valida, näiteks vastutuskindlustus või õigusabikulude kaitse. Loe lähemalt ›

Koguriskikindlustus

Koguriskikindlustus on kõige laiahaardelisem kindlustuskaitse. Koguriskikindlustusega ollakse kindlustatud kõikide riskide vastu, mida ei ole otseselt lepingus välistustena kirja pandud. Loe lähemalt ›

Kohustuslik liikluskindlustus

Kohustuslik liikluskindlustus on Eestis seadusega nõutav vastutuskindlustus igale avalikus liikluses osalevale sõidukile. See tagab kindlustunde, et kui sõidukijuht põhjustab avarii, korvab teistele osapooltele tekitatud isiku- ja varakahjud kindlustusselts. Loe lähemalt ›

Kolmanda isiku vastutus

Kolmanda isiku vastutus tähendab kindlustatu seadusjärgset vastutust kahju eest, mille ta tekitab teisele inimesele ehk kolmandale isikule. Vastutuskindlustus hüvitab sellise tahtmatult tekitatud varalise või isikukahju kokkulepitud limiidi ulatuses. Tahtlik kahju ja kindlustatuga seotud isikutele tekitatud kahju jäävad tavaliselt kaitse alt välja. Loe lähemalt ›

Kolmas isik

Kolmas isik tähendab kedagi, kes ei ole kindlustuslepingu sõlmija ehk kindlustusvõtja ega ka kindlustatud isik, kuid kes on saanud kahju. Loe lähemalt ›

Korduvreisikindlustus

Korduvreisikindlustus on kindla kehtivusajaga reisikindlustus, mis katab kõik selle perioodi jooksul tehtavad reisid, ilma et iga reisi jaoks tuleks eraldi leping sõlmida. Reiside arv ei ole tavaliselt piiratud, kuid ühe katkematu reisi maksimaalne kestus võib olla tingimustega määratud. Loe lähemalt ›

Korter (korteriomand)

Korter on ehituslikult piiritletud ja eraldi kasutamist võimaldav eluruum. Korteri kindlustamine hõlmab tavaliselt siseviimistlust ja kommunikatsioone, korteriomandi puhul lisandub aga ka vastav mõtteline osa kogu hoone kaasomandist. Loe lähemalt ›

Kriitiline haigus

Kriitiline haigus on kindlustatud isiku ootamatu ja ettenägematu raske haigus või funktsioonihäire, mis ilmneb esmakordselt kindlustusperioodi jooksul. Haigus peab olema kinnitatud eriarsti või arstide kolleegiumi lõpliku diagnoosiga ning kantud haiguslukku. Reeglina on termin kasutusel erinevates toodetes ja iga toote juures on nimekiri, mida peetakse kriitiliseks haiguseks. Loe lähemalt ›

Kulum (amortisatsioon)

Kulum tähendab vara väärtuse vähenemist aja jooksul tavapärase kasutamise, vananemise ja loomuliku amortisatsiooni tõttu. Kulumit võetakse hüvitise arvutamisel reeglina arvesse, mistõttu vanemate või kulunud osade eest võidakse maksta vähem kui täiesti uue eseme eest. Kulumist tingitud kahjustumine ise (näiteks osade loomulik vananemine) ei ole üldiselt kindlustusjuhtum. Loe lähemalt ›

Käibemaksuga hüvitamine/käibemaksuta hüvitamine

Käibemaksuga hüvitamine tähendab, et kahjuhüvitis makstakse välja koos käibemaksuga, käibemaksuta hüvitamise korral aga ilma selleta. Kui hüvitise saajal on õigus käibemaks riigilt sisendkäibemaksuna tagasi saada, ei kuulu käibemaksu osa kahju hulka ja seda ei hüvitata; käibemaksukohustuslasele hüvitatakse seetõttu kahju üldjuhul ilma käibemaksuta. Loe lähemalt ›

Küberkindlustus

Küberkindlustus on kindlustusliik, mis kaitseb ettevõtte infosüsteeme ja andmeid küberintsidentidega kaasnevate kulude ja kahjude eest. See võib katta nii ettevõtte enda kahju, juhtumiga seotud teenuste kulud kui ka kolmandate isikute nõuded. Kaitse ulatus sõltub valitud kaitsetest ja kokkulepitud tingimustest. Loe lähemalt ›

Laadimisjaama kaitse

Laadimisjaama ja -tarvikute kaitse on elektriautode kaskokindlustuse spetsiaalne osa. See hüvitab kuni teatud limiidini (näiteks 2000 euro ulatuses) kulud, kui sõiduki laadimiskaablid või -seadmed saavad õnnetuses kahjustada või varastatakse laadimispunktist. Loe lähemalt ›

Laadimistööde kaitse

Laadimistööde kaitse on veoauto kaskokindlustuse lisakaitse, mis hüvitab kahjud, kui sõiduk või selle seadmed saavad laadimis- või tõstetööde käigus kahjustada. Loe lähemalt ›

Lemmiklooma kaitse kaskokindlustuses

Lemmiklooma kaitse on kasko lisakaitse, mis hüvitab kindlustusjuhtumi ajal sõidukis viibinud koera või kassi ravikulud või maksab hüvitist looma hukkumise korral. Kaitse kehtib üksnes autos nõuetekohaselt paiknenud loomale ega rakendu juhtumitele, mis ei ole seotud kindlustusjuhtumiga, näiteks looma haigestumise korral. Loe lähemalt ›

Lemmikloomakindlustus

Lemmikloomakindlustus on kindlustusliik, mis aitab katta lemmikloomaga seotud ootamatuid kulusid, näiteks ravi, hukkumist või kadumist. See annab loomaomanikule rahalise kaitse ettenägematute sündmuste vastu. Kindlustuskaitse ulatus sõltub valitud kaitsetest ja kokkulepitud tingimustest. Loe lähemalt ›

Lepinguriik liikluskindlustuse kontekstis

Lepinguriik on riik, mis on ühinenud asjaomase rahvusvahelise kokkuleppega, näiteks rohelise kaardi süsteemi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga. Liikluskindlustuse kontekstis kehtib Eestis sõlmitud kindlustuskaitse kõigis EMP lepinguriikides, samas kui mõnda lepinguriiki reisimiseks võib olla vaja rohelist kaarti. Loe lähemalt ›

Liikluskindlustuse kahjuhüvitis

Liikluskindlustuse kahjuhüvitis on summa või taastusremondi kulu, mida kindlustusandja maksab liiklusõnnetuses kannatada saanud isikule. Selle raames hüvitatakse nii süüdlase poolt tekitatud varakahjud kui ka ravikulud, töövõimetusest tulenev sissetulekute vähenemine ning teatud juhtudel ka mittevaraline moraalne kahju. Loe lähemalt ›

Liikluskindlustuse kahjukäsitlus

Liikluskindlustuse kahjukäsitlus on protseduur, mille käigus hindab kindlustusselts õnnetuse asjaolusid, fikseerib süüdlase ja arvutab välja hüvitatava summa või korraldab sõiduki remondi. Seadusemuudatuste toel saavad kannatanud üha enam lahendada kahjukäsitlust otse enda kindlustusandjaga, mitte ainult süüdlase kindlustusseltsiga. Loe lähemalt ›

Liikluskindlustuse kindlustusmakse

Liikluskindlustuse makse on summa, mille sõiduki omanik tasub poliisi eest; selle suurus sõltub sõiduki riskiteguritest, tehnilistest andmetest (nt mootori võimsus) ja omaniku varasemast kahjuajaloost. Makse arvutamise metoodika on seltside lõikes erinev ning selle eesmärk on koguda potentsiaalsele riskile vastavat tasu. Loe lähemalt ›

Liikluskindlustuse kindlustusperiood

Liikluskindlustuse periood on ajavahemik, milleks leping sõlmitakse, varieerudes üldjuhul ühest päevast kuni ühe aastani. Kuigi võimalusi on erinevaid, tagab pikemaajaline, näiteks aastane periood, kliendile reeglina soodsaima kuise kindlustusmakse. Loe lähemalt ›

Liikluskindlustuse lepingu automaatne lõppemine

Liikluskindlustuse lepingu automaatne lõppemine tähendab, et leping lõpeb automaatselt, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist (ka ajutiselt), omanik või vastutav kasutaja vahetub ja sõlmib lepingu teise kindlustusandjaga või kindlustusmakse jäetakse tasumata. Loe lähemalt ›

Liikluskindlustuse lepingu lõpetamine

Liikluskindlustuse lepingu lõpetamine enne perioodi lõppu on erandkorras võimalik juhul, kui sõiduk müüakse, hävineb, varastatakse või seda pole tehnilistel põhjustel võimalik kasutada üle ühe kuu. See kehtib ka siis, kui lõpeb liisingleping ja masin tagastatakse. Loe lähemalt ›

Liikluskindlustuse lisakaitse

Liikluskindlustuse lisakaitse on vabatahtlik valik, mis annab kohustuslikule liikluskindlustusele juurde mugavusi, mida seadus rangelt ei nõua. Näiteks pakuvad paljud kindlustusseltsid lisakaitsega tasuta 24/7 autoabi, asendusautot või kaitset metsloomaga kokkupõrkel tekkinud kahjude vastu. Loe lähemalt ›

Liikluskindlustuseta sõiduk

Liikluskindlustuseta sõiduk on mootorsõiduk, millel puudub kehtiv poliis ning millega on liikluses osalemine Eestis seadusega keelatud. Kui sellise sõidukiga põhjustatakse õnnetus, võib kindlustusfond või -selts kõik kannatanule välja makstud kahjud süüdlaselt regressi korras tagasi nõuda, lisaks on politseil õigus teha trahvi. Loe lähemalt ›

Liiklusregistri muutmiskanne

Liiklusregistri muutmiskanne on Transpordiameti peetavasse liiklusregistrisse tehtav kanne, millega muudetakse sõiduki kohta varem registreeritud andmeid, näiteks omanikku, vastutavat kasutajat, tehnilisi andmeid või numbrimärki. Muutmiskanne on oluline ka liikluskindlustuse seisukohast, sest kindlustuskohustus ja kindlustusandja teavitused lähtuvad just registris kajastuvatest andmetest. Loe lähemalt ›

Liiklusregistrist ajutiselt kustutamine

Liiklusregistrist ajutine kustutamine on Transpordiametis tehtav toiming, millega peatatakse sõiduki registrikanne teatud perioodiks (1 kuni 24 kuud) ja mis peatab automaatselt ka liikluskindlustuse lepingu. See on kõige praktilisem viis vältida kulukat sundkindlustust olukorras, kus autot pikema aja jooksul ei kasutata. Loe lähemalt ›

Liisingmaksekindlustus kaskokindlustuses

Liisingumakse kindlustus on kaskokindlustuse lisakaitse. See on mõeldud aitama klienti olukorras, kus ta on kindlustusjuhtumi tagajärjel ajutiselt töövõimetu ega suuda sõiduki liisingumakseid tasuda. Kindlustusandja katab sel perioodil kliendi eest igakuised maksed vastavalt lepingutingimustele. Loe lähemalt ›

Liisingväärtuskindlustus

Liisingväärtuskindlustus on kaskokindlustuse lisakaitse liisingusse võetud sõidukitele. See tagab, et sõiduki täieliku hävimise või varguse korral hüvitab kindlustus kogu panka jäänud liisingujäägi, isegi kui see summa ületab auto reaalset turuväärtust. Loe lähemalt ›

Lisahüvitis täishävingu korral

Lisahüvitis täishävingu korral on teatud kaskopakettide lisakaitse, mis maksab auto täieliku hävimise või varguse korral välja täiendava summa lisaks auto turuväärtusele. Näiteks lisatakse sõidukihüvitisele lepingus kokkulepitud protsent (tavaliselt 10% või 15%), et aidata kliendil sujuvamalt uut sõidukit soetada. Loe lähemalt ›

Lisakaitsed

Lisakaitsed on põhipaketile juurde valitavad lisavõimalused. Igal kindlustusliigil on oma lisakaitsed ja nende täpse loetelu ning tingimused leiad oma pakkumistest. Loe lähemalt ›

Lisavarustus

Lisavarustus on autole püsivalt kinnitatud detailid, mis pole sõidukile tehases originaalis paigaldatud, näiteks katuseboks, jalgrattahoidja või järelturu valuveljed. Kaskokindlustuses on sellised osad automaatselt kindlustatud teatud fikseeritud limiidini (näiteks 1000 eurot), mida saab vajadusel lepingus suurendada. Loe lähemalt ›

Loodusõnnetus

Loodusõnnetus on ootamatu ja ettenägematu loodusjõudude (nagu torm, üleujutus, rahe või pikselöök) tekitatud kahju sõidukile. Mitmed kindlustustooted (näiteks kaskokindlustus ja kodukindlustus) hüvitavad loodusõnnetustest tekkinud kahjustusi, seejuures on laiema kaitsega pakettides see lahendatud sageli ilma kliendi omavastutuseta. Loe lähemalt ›

Loomaomaniku vastutuskindlustus

Loomaomaniku vastutuskindlustus on kaitse juhuks, kui loom tekitab kolmandale isikule varalist kahju, mille eest omanik või valdaja seaduse järgi vastutab. Kindlustusandja hüvitab kahju ja võib katta ka seonduvad õigusabi- ja kohtukulud. Lähedastele ja teatud seotud isikutele tekitatud kahju jääb reeglina hüvitamise alt välja. Loe lähemalt ›

Maakleritasu

Maakleritasu ehk vahendustasu on kindlustusmaakleri teenuse eest makstav tasu, mille üldjuhul tasub kliendi eest kindlustusandja ja mis sisaldub kindlustusmakses. Maakleril on kohustus kliendile avaldada, kas tasu maksab klient ise või kindlustusandja, ning kui suur see konkreetse lepingu puhul on. Loe lähemalt ›

Margiesindus

Margiesindus on sõidukitootja ametlik hoolde- ja remonditöökoda, kuhu suunatakse remonti sageli just tehasegarantiiga masinad. Laiema kaitsega kaskopaketid võimaldavad kliendil valida remonti margiesinduses isegi siis, kui garantiiperiood on juba lõppenud. Loe lähemalt ›

Mitmekordne kindlustus

Mitmekordne kindlustus on olukord, kus üks ja sama risk on kaetud mitme samaaegse kindlustuslepinguga, mille hüvitiste kogusumma ületab kahju tegelikku suurust. Hüvitiste kogusumma ei ületa siiski kahju suurust, kui puudub kohustus rohkem maksta. Loe lähemalt ›

Ohutusnõuded

Ohutusnõuded on kindlustuslepingus sätestatud reeglid, mida klient peab kahju vältimiseks järgima. Ohutusnõuete eiramine, nt raske hooletus, annab kindlustusandjale juriidilise õiguse kahjuhüvitist vähendada või selle maksmisest täielikult keelduda. Loe lähemalt ›

Omavastutus

Omavastutus on lepingus määratud rahasumma või kahju osa, mis jääb kindlustusjuhtumi korral kindlustusvõtja enda kanda. Kindlustusandja arvestab selle summa maha väljamakstavast hüvitisest. Loe lähemalt ›

Ooteaeg ehk ooteperiood

Ooteaeg on ajavahemik kindlustuslepingu sõlmimisest või jõustumisest, mille jooksul teatud kaitsed veel ei kehti või hüvitist ei maksta. Ooteaja kestus ja sellega seotud piirangud on määratud kindlustustingimustes. Loe lähemalt ›

Osamakse

Kindlustusmakse osamakse on üks osa kindlustusperioodi jooksul tasutavast suuremast kindlustusmaksest. Selline makseviis võimaldab pikaajalise (nt aastase) kindlustuslepingu summa pikema aja peale ära jaotada. Loe lähemalt ›

Piirikindlustus

Piirikindlustus on liikluskindlustuse erivorm sõidukile, mis on registreeritud välisriigis ega oma Eestis või Euroopa Majanduspiirkonnas kehtivat kindlustuskaitset ega rohelist kaarti. Piirikindlustuse sõlmib Eestis Eesti Liikluskindlustuse Fond ja see võimaldab välisriigi sõidukil Eestis ja EMP-s liigelda kindlustatud sõidukina. Loe lähemalt ›

Proov numbrimärk

Proovnumbrimärk on Transpordiameti väljastatav ajutine registreerimismärk, mida tunnustatud sõidukimüüjad, tootjad või remondiettevõtted kasutavad veel registreerimata või müügis olevate sõidukite ajutiseks liiklemiseks, näiteks proovi- ja kontrollsõitudeks. Proovnumbrimärgiga sõidukil peab samuti olema kehtiv liikluskindlustus. Loe lähemalt ›

Proportsionaalne tagasimakse

Proportsionaalne tagasimakse on tagasimakstav summa poliisi ennetähtaegsel lõpetamisel. Summa arvutatakse vastavalt järelejäänud täis kuude ja päevade proportsioonile aastasest kindlustusmaksest. Loe lähemalt ›

Põhiomavastutus

Põhiomavastutus on kaskokindlustuse lepingus fikseeritud baassumma (tavaliselt 200–400 eurot), mille autoomanik peab kahjujuhtumi korral ise kinni maksma. Seda rakendatakse kõikide riskide puhul, välja arvatud nendel erijuhtudel, millele laieneb lepinguga madalam või 0-eurone omavastutus (näiteks klaasiparandus või otsasõit metsloomale). Loe lähemalt ›

Püsiva puude kaitse

Püsiva puude kaitse on õnnetusjuhtumikindlustuse oluline osa, mille raames makstakse püsiva tervisekahjustuse korral hüvitist vastavalt kahjustuse raskusele ja lepingus kokkulepitud tingimustele. Püsiva puude kaitse on ülioluline, kuna raske õnnetus võib muuta kogu elukorraldust, nõudes näiteks kodu kohandamist, töökoha vahetust või eluaegseid abivahendeid. Loe lähemalt ›

Registreerimiskohustusega sõiduk liikluskindlustuses

Registreerimiskohustusega sõidukid on mootorsõidukid ja haagised, mis on mõeldud osalema avalikus teeliikluses ning mis tuleb ametlikult kanda Transpordiameti liiklusregistrisse. Registreerimistoiming toob automaatselt kaasa ka seadusest tuleneva kohustuse sõlmida pidev liikluskindlustus. Loe lähemalt ›

Registreerimiskohustusega, aga kindlustuskohustuseta sõiduk liikluskindlustuses

Registreerimiskohustusega, aga kindlustuskohustuseta sõiduk on liikluskindlustuse mõistes Transpordiameti andmebaasi kantud masin (nt maastikusõidukina arvel olev ATV), millega on avalikel teedel liiklemine keelatud ning seetõttu polnud varasema seaduse järgi sellele ka liikluskindlustus kohustuslik. Samas soovitavad spetsialistid sellistele sõidukitele teha õnnetusjuhtumi- või motokasko, et olla ootamatusteks valmis. Loe lähemalt ›

Registreerimiskohustuseta sõiduk liikluskindlustuses

Registreerimiskohustuseta sõidukid on sõidukid, mida üldjuhul liiklusregistrisse ei kanta, nagu näiteks kergliikurid ja elektritõukerattad. Uue, 2024. aasta detsembrist kehtiva seadusemuudatusega laieneb aga ka paljudele sellistele sõidukitele (kiirus üle 14 km/h ja kaal üle 25 kg) liikluskindlustuse kohustus. Loe lähemalt ›

Reis

Reis on kindlustustingimustes määratletud ajutine viibimine väljaspool kindlustatu püsivat elukohariiki, mis algab ja lõpeb tavaliselt kodumaalt lahkumise ja sinna naasmisega. Reisi täpne määratlus tingimustes on oluline, sest sellest sõltub, millal kindlustuskaitse kehtima hakkab ja lõpeb. Loe lähemalt ›

Reisikatkestuskulu

Reisikatkestuskulu ehk reisitõrke kaitse on laiemate kaskopakettide osa, mis aitab juhul, kui sõidukiga välismaal toimunud õnnetuse tõttu ei ole võimalik reisi jätkata. Kindlustus katab sõidukis viibijate täiendavad majutus- ja transpordikulud kas tagasi Eestisse või sihtkohta kindlaksmääratud summa ulatuses (nt 1000 eurot). Loe lähemalt ›

Remondikalkulatsioon

Remondikalkulatsioon on remonditöökoja või kindlustusandja koostatud ametlik hinnang sõiduki taastamise maksumuse kohta. Kui kalkulatsioon näitab, et remondikulud ületavad teatud piiri (näiteks ca 70% auto turuväärtusest), kantakse sõiduk üldjuhul majanduslikult ebaotstarbekana maha. Loe lähemalt ›

Rendiauto kindlustus kaskokindlustuses

Rendiauto kindlustus kaskokindlustuses on lisakaitse, mis hüvitab välismaal renditud sõidukile tekitatud kahju või rendilepingus määratud omavastutuse, kui rendiettevõte esitab kliendi vastu kahjunõude. See aitab vältida ootamatuid kulusid, mis rendiautode kõrge omavastutuse tõttu võivad ulatuda mitme tuhande euroni. Loe lähemalt ›

Roheline kaart

Roheline kaart on rahvusvaheline liikluskindlustuse tõend, mis näitab liikluskindlustuse kehtivust riikides, mis asuvad väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (näiteks Suurbritannias). Enamasti saad rohelise kaardi digitaalselt PDF-failina, mille võid salvestada või soovi korral välja printida. Loe lähemalt ›

Siseviimistlus

Siseviimistlus on korteri või hoone ruumide siseosad, mida saab muuta ilma hoone ohutust või kandekonstruktsioone kahjustamata. Siseviimistlus hõlmab põranda-, lae- ja seinakatteid, siseuksi ja ka integreeritud mööblit. Loe lähemalt ›

Soetusväärtuse kaitse

Soetusväärtuse ehk uusväärtuse kaitse on spetsiaalne kaskokindlustuse lisakaitse täiesti uutele autodele, mis kehtib üldjuhul sõiduki esimesel kasutusaastal. Kui uus auto hävineb täielikult või varastatakse, ei hüvita kindlustus mitte sõiduki langenud turuväärtust, vaid maksab kliendile tagasi auto algse ostuhinna täies mahus. Loe lähemalt ›

Soodustatud isik

Soodustatud isik on kindlustuslepingus (poliisil) nimetatud inimene või inimesed (näiteks abikaasa, elukaaslane, laps või muu lähedane), kellel on kindlustusjuhtumi korral õigus saada kindlustuslepingust tulenev hüvitis. Kui soodustatud isikuid on mitu, saab lepingus täpselt määrata ka selle, millises osas rahasumma nende vahel jaguneb. Loe lähemalt ›

Statsionaarne ravi ehk haiglaravi

Statsionaarne ravi on meditsiiniliselt näidustatud teenus, kus patsiendi ravimiseks, jälgimiseks või kirurgilisteks operatsioonideks on vajalik haiglaravile jäämine ja seal ööbimine. Selle kindlustuskaitse raames korvatakse muuhulgas haigla voodipäevatasu, uuringud, tasulise palati kulud ning haiglas manustatud ravimid. Loe lähemalt ›

Sundkindlustus

Sundkindlustus on Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt sunniviisiliselt rakendatav kindlustus sõidukitele, millel on liikluskindlustuse leping puudunud üle 12 kuu. See on tavamaksest oluliselt kallim ning avarii põhjustamisel lisandub süüdlasele 640-eurone omavastutus. Loe lähemalt ›

Sundkindlustuse makseteatis

Sundkindlustuse makseteatis on Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale esitatud arve automaatselt rakendunud sundkindlustuse eest. Kui teatis jäetakse maksmata, võidakse nõue edastada sundtäitmiseks kohtutäiturile. Loe lähemalt ›

Surmav haigus ehk terminaalne haigus

Surmav haigus ehk terminaalne haigus on haigus, millel pole teadaolevat ravi ja mis eeldatavasti põhjustab haigla konsultandi ja kindlustusandja peaarsti kinnitusel 12 kuu jooksul surma. Loe lähemalt ›

Sõiduki laadija kaitse

Sõiduki laadija kaitse on elektriautode kaskokindlustusse integreeritud kaitse, mis laieneb sageli kalli hinnaga laadimiskaablitele ja seadmetele. Õnnetuse või varguse korral (näiteks laadimispunktist) hüvitab kindlustusandja nende maksumuse sageli ilma omavastutuseta kindla limiidi ulatuses. Loe lähemalt ›

Sõidukikindlustus

Sõidukikindlustus on lai katusmõiste, mis jaguneb Eestis kaheks: seadusega nõutav kohustuslik liikluskindlustus ja vabatahtlik kaskokindlustus. Kaskokindlustus on loodud autoomaniku enda vara kaitsmiseks, hüvitades muuhulgas isepõhjustatud õnnetused, looduskahjud ja vargused. Loe lähemalt ›

Teabedokument

Teabedokument ehk kindlustustoote teabedokument (IPID) on standarditud lühiülevaade kindlustustoote põhitingimustest, mis selgitab lihtsalt, mida kindlustus katab ja mida mitte. See ei asenda täielikke kindlustustingimusi ega konkreetset lepingut, vaid aitab kliendil eri pakkumisi paremini võrrelda. Loe lähemalt ›

Tehnilise rikke kindlustus

Tehnilise rikke kindlustus on kasko lisakaitse, mis pakub kaitset sõiduki ootamatute ja peamiste mehaaniliste probleemide (näiteks mootori purunemise) vastu. Kuna tavaline kaskokindlustus tehnilisi rikkeid ja auto kulumist ei hüvita, annab see toode auto ostjale ja müüjale lisagarantii. Loe lähemalt ›

Täishäving

Täishäving ehk mahakandmine on kaskokindlustuse ja liikluskindlustuse mõiste olukorrale, kus sõidukit pole pärast õnnetust enam võimalik tehniliselt taastada või selle remontimine pole majanduslikult mõistlik. Auto kantakse maha ja omanikule (või liisingule) makstakse välja sõiduki turuväärtus enne õnnetust. Loe lähemalt ›

Vabatahtlik kindlustus

Vabatahtlik kindlustus on kindlustus, mille sõlmimise üle otsustab klient ise, näiteks kasko-, kodu- või reisikindlustus. Erinevalt kohustuslikust kindlustusest ei tulene selle sõlmimise nõue seadusest, vaid lähtub inimese soovist oma vara või riske täiendavalt kaitsta. Loe lähemalt ›

Vabatahtlik sõidukikindlustus

Vabatahtlik sõidukikindlustus on juriidiline katusmõiste kaskokindlustuse kohta. Erinevalt kohustuslikust liikluskindlustusest, mis kaitseb kannatanut, teeb omanik vabatahtliku kindlustuse isikliku vara kaitseks, et katta avarii, varguse või loodusõnnetustega seotud finantsriskid. Loe lähemalt ›

Võtmekindlustus

Võtmekindlustus on kaskopaketi kaitse, mis aitab autovõtmete kaotamise, hävimise või varguse korral soetada uued võtmed ning vajadusel luku ümber programmeerida. Mitmetes kaskopakettides asendatakse kadunud võtmed kliendile mugavalt ilma omavastutust rakendamata. Loe lähemalt ›

Õnnetusjuhtumikindlustus

Õnnetusjuhtumikindlustus on mõeldud olukordadeks, kus välise jõu mõjul tekkinud ootamatu ja ettenägematu sündmus põhjustab kehavigastuse, püsiva tervisekahjustuse või surma. Oluline on teada, et see ei ole sama mis ravi-, elu- või tervisekindlustus ning see ei kata reeglina haigusest tekkinud terviseprobleeme. Loe lähemalt ›

Ühekordne reisikindlustus

Ühekordne reisikindlustus on ühe konkreetse reisi jaoks sõlmitav reisikindlustus, mille kehtivusaeg vastab reisi kestusele. See sobib inimesele, kes reisib harva, samas kui mitme reisi puhul aastas võib soodsam olla korduvreisikindlustus. Loe lähemalt ›

Mida teha kahjujuhtumi korral?

Neli sammu, mida järgida iga liiklusõnnetuse, koduses majapidamises tekkinud kahju või muu kindlustusjuhtumi korral.

1

Taga ohutus

Veendu, et keegi pole vigastatud. Hoiata teisi liiklejaid hoiatuskolmnurga ja vilkuritega.

2

Helista vajadusel 112

Vigastatute, tule või suurte materiaalsete kahjude puhul kutsu kiirabi, päästjad või politsei.

3

Dokumenteeri kahju

Tee fotosid, täida Euroopa avariiteatis ja kogu tunnistajate kontaktid.

4

Teata kindlustusandjale

Edasta kahjuteade esimesel võimalusel veebivormi, e-posti või telefoni kaudu.

Kui sõlmisid kindlustuse meie kaudu, saad kahjust teatada siit:

Teata kahjust

Blogiartiklid ja juhendid

Vaata kõiki artikleid
Kui palju maksis talu kindlustamine tsaariajal?
Eraklient 30.07.2026

Kui palju maksis talu kindlustamine tsaariajal?

Tsaariaegse talukindlustuse kulu sõltus kindlustussummast ja seltsi tööviisist. 1900. aasta paiku tähendas talu kindlustamine eeskätt hoonete kaitset tulekahju vastu. Leedri küla 1908. aasta tulekahju teate järgi olid põlenud majad Lümmada tulekinnitusseltsis kinnitatud, muu vara jäi kinnitamata.

Loe edasi
Eesti 2025 sõidukite TOP – enim müüdud sõiduautod ja tarbesõidukid
Eraklient 18.06.2026

Eesti 2025 sõidukite TOP – enim müüdud sõiduautod ja tarbesõidukid

Eesti 2025. aasta sõidukiturul oli oluline kogu pakett: kasutuskulu, töökindlus, mugavus ja praktilisus. Vaata, millised margid ja mudelid müüsid enim — nii sõiduautode kui tarbesõidukite TOP-edetabelites.

Loe edasi
Tähelepanu, Toyota Land Cruiseri ja Lexus RX omanikud — kõrgenenud vargusrisk!
Sõiduk 04.03.2026

Tähelepanu, Toyota Land Cruiseri ja Lexus RX omanikud — kõrgenenud vargusrisk!

Viimastel nädalatel on Eestis oluliselt sagenenud luksusmaasturite vargused, mis pannakse toime öösiti. Septembris pidas politsei vahetult peale Lexus RX450 vargust kinni kahtlustatavad isikud.

Loe edasi
Kuidas käituda, kui kiirustad Lähis-Ida konfliktist koju tulema?
Eraklient 04.03.2026

Kuidas käituda, kui kiirustad Lähis-Ida konfliktist koju tulema?

Kui satud reisil sõjalise konflikti piirkonda, on oluline teada, kuidas käituda ja millistel tingimustel reisi- ning reisitõrkekindlustus Sind aitab. Vaata, mida erinevad kindlustusandjad hüvitavad ja kust alustada.

Loe edasi
Uus koostööpartner LHV!
Eraklient 18.02.2026

Uus koostööpartner LHV!

Meil on hea meel teada anda, et meie kindlustuse e-poest www.kindlustusest.ee on nüüd võimalik leida ka LHV Kindlustuse pakkumised.

Loe edasi
Kas liikluskindlustus on kohustuslik?
Sõiduk 12.02.2026

Kas liikluskindlustus on kohustuslik?

Liikluskindlustus on Eestis kohustuslik kõigile liiklusregistris registreeritud mootorsõidukitele ja haagistele. Vaata, millal leping peab kehtima ja mis juhtub, kui kaitse puudub.

Loe edasi

Võta meiega ühendust

Kirjuta meile, kui Sul on küsimusi pakkumiste, lepingute või kahjujuhtumite kohta.

Vastame tööpäeviti tavaliselt mõne tunni jooksul.

* Tärniga väljad on kohustuslikud