Kindlustuse Abikeskus –
kõik vastused ühes kohas
Otsi vastuseid kindlustuse kohta või sirvi teemade kaupa. Siit leiad korduma kippuvad küsimused, mõistete sõnastiku ning juhised, kuidas käituda kahjujuhtumi korral.
Kindlustusliigid
Vali kindlustusliik, mille kohta soovid rohkem teada saada.
Liikluskindlustus
Kohustuslik kaitse sõidukile — kaetud on kahjud teistele liiklejatele.
Loe lisaksKaskokindlustus
Hüvitab Sinu enda sõidukile tekkinud kahjud õnnetuse, varguse või loodusjõudude korral.
Loe lisaksKodukindlustus
Kaitse Sinu kodule, koduvarale ja vastutusele kolmandate isikute ees.
Loe lisaksReisikindlustus
Meelerahu kogu reisi vältel — ravikulud, pagas ja reisitõrked on kaetud.
Loe lisaksElukindlustus
Rahaline turvavõrk lähedastele juhuks, kui Sinuga peaks midagi juhtuma.
Loe lisaksÕnnetusjuhtumikindlustus
Hüvitab õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastuste ravikulud ja sissetuleku kaotuse.
Loe lisaksRavikindlustus
Kiire ja mugav eraarstiabi siis, kui Sa seda vajad — ilma järjekordade ja viivituseta.
Loe lisaksVäikelaevakindlustus
Kaitse Sinu paadile, jahtidele ja muudele veesõidukitele nii sadamas kui vees.
Loe lisaksCPM / Masinakindlustus
Töömasinate ja seadmete kindlustus ootamatu purunemise, varguse ja õnnetuse vastu.
Loe lisaksLoomakindlustus
Katab lemmiklooma ravikulud või kariloomade väärtuse — kaks eri lahendust.
Loe lisaksTudengikindlustus
Pikaajaline tervise- ja vastutuskaitse välismaal õppijale või praktikandile.
Loe lisaksTööandja ravikindlustus
Tööandja makstav pakett, mis annab töötajale ligipääsu tasulisele arstiabile.
Loe lisaksPopulaarsed küsimused
Kõige sagedamini otsitud vastused — vali küsimus ja loe lähemalt.
Korduma kippuvad küsimused
Vali vasakult toode ja leia vastused enimkorduvatele küsimustele. Kui Sa vastust ei leia, võta meiega ühendust.
Liikluskindlustus
Kui Sinu seisev auto hoovis iseenesest süttib ja kahjustab naabri maja, sõltub kindlustuse hüvitis sellest, kas kahju on käsitletav liikluskindlustuse juhtumina või muu vastutuse olukorrana.
Loe lähemaltKui kasutad autot muul otstarbel kui poliisil märgitud, näiteks sõidujagamiseks, võib see tekitada probleeme eelkõige siis, kui kasutus muudab sõiduki riski oluliselt suuremaks.
Loe lähemaltKui kindlustusremont tehti ebakvaliteetselt, tuleb probleem kohe fikseerida ja sellest kirjalikult teada anda.
Loe lähemaltTagasinõue ehk regress tähendab olukorda, kus kindlustusandja hüvitab esmalt kannatanule tekkinud kahju, kuid nõuab seejärel väljamakstud summa kahju põhjustanud inimeselt või muult vastutavalt isikult tagasi.
Loe lähemaltVälisriigi numbrimärgiga autot ei saa Eestis alati tavalise Eesti poliisiga kindlustada, sest üldjuhul on liikluskindlustus seotud selle riigiga, kus sõiduk on registreeritud.
Loe lähemaltKui Sa ei ole õnnetuses süüdi, tuleb kahjunõue esitada üldjuhul õnnetuse põhjustanud sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandjale.
Loe lähemaltKindlustuse poliisi ei saa alati igal hetkel niisama tühistada ainult sellepärast, et leidsid soodsama pakkumise või muutsid meelt.
Loe lähemaltMetsloomale otsasõidu korral ei ole liikluskindlustusest üldjuhul abi Sinu enda autole tekkinud kahju hüvitamisel.
Loe lähemaltKohapeal sularahas arveldamine võib tunduda kiire ja mugav lahendus, kuid kindlustuse mõttes on see riskantne.
Loe lähemaltKui süüdlasel puudub liikluskindlustus, ei tähenda see, et Sinu kahjud jäävad kannatanuna automaatselt hüvitamata.
Loe lähemaltKindlustus ei otsusta avariilise auto taastamist või mahakandmist ainult selle järgi, kas autot on tehniliselt võimalik remontida.
Loe lähemaltJah, joobeseisundis avarii põhjustamine on üks tüüpilisi olukordi, kus kindlustusandjal võib tekkida õigus esitada tagasinõue.
Loe lähemaltAutojuht ei vastuta õnnetuse eest automaatselt täies ulatuses siis, kui jalakäija või jalgrattur põhjustas ise õnnetuse.
Loe lähemaltNoore juhi auto vormistamine Sinu kui vanema nimele võib anda odavama liikluskindlustuse hinna, kuid see ei ole alati mõistlik ega riskivaba lahendus.
Loe lähemaltLiikluskindlustus on eelkõige vastutuskindlustus.
Loe lähemaltLiikluskindlustuse makse ei sõltu tavaliselt otseselt igast liiklustrahvist.
Loe lähemaltElektritõukerattaga liigeldes sõltub liikluskindlustuse kohustus sellest, millise sõidukiga täpselt on tegemist.
Loe lähemaltKui müüsid auto ära, aga ostja ei registreerinud seda enda nimele, tuleb Sul olukord kiiresti ametlikult korda teha.
Loe lähemaltKui avarii juhtub praamil või laeval, võib juhtum olla liikluskindlustuse mõttes keerulisem kui tavaline õnnetus teel.
Loe lähemaltLiikluskindlustus on seotud konkreetse sõidukiga.
Loe lähemaltKannatanul võib olla õigus valida või vähemalt kaasa rääkida selles, millises töökojas tema auto korda tehakse, kuid kindlustus hüvitab remondi mõistliku kulu ulatuses.
Loe lähemaltPärast auto müüki ei pruugi Sa saada ettemakstud liikluskindlustuse raha kindlustusandjalt tagasi.
Loe lähemaltJuriidiliselt vastutav kasutaja on isik, kes on liiklusregistrisse kantud sõiduki kasutamise eest vastutava inimesena.
Loe lähemaltJah, aga ainult teatud tingimustel.
Loe lähemaltVäikese parklaavarii puhul võib tunduda, et asi on tühine: kriimustus stangel, väike mõlk uksel või värvikahjustus peeglil.
Loe lähemaltKui sõitsid libedaga otsa liiklusmärgile, teepiirdele, tänavavalgustuspostile või muule kolmandale isikule kuuluvale varale, käsitletakse seda liikluskindlustuse mõttes varakahjuna.
Loe lähemaltKannatanuna võib Sul olla õigus nõuda asendusauto kasutamise kulu hüvitamist, kui Sinu auto sai liiklusõnnetuses kahjustada ja vajad autot tavapärase elu või töö korraldamiseks.
Loe lähemaltLapsele autoga õppesõidu tegemine võib olla liikluskindlustuse mõttes kaetud, kui see toimub seaduslikult ja sõidukil on kehtiv liikluskindlustus.
Loe lähemaltLiikluskindlustuse lepitusorgan on vaidluste lahendamise institutsioon, mis aitab lahendada liikluskindlustuse juhtumite puhul tekkinud erimeelsusi.
Loe lähemaltKui autot juhib inimene, keda ei ole registreerimistunnistusele märgitud, ei tähenda see automaatselt kindlustuskaitse puudumist.
Loe lähemaltSundkindlustus ehk automaatne liikluskindlustus rakendub olukorras, kus kindlustuskohustusega sõidukil ei ole õigel ajal sõlmitud liikluskindlustuse lepingut.
Loe lähemaltEi. Kui sõiduk on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud, ei saa sellele tavapärast liikluskindlustuse lepingut sõlmida, sest sõidukil ei ole sel ajal aktiivset registrikannet.
Loe lähemaltJah, kui oled liiklusõnnetuses kannatanu, võib süüdlase liikluskindlustus hüvitada ka autos olnud isiklikud esemed, mis said õnnetuse tõttu kahjustada.
Loe lähemaltAhelkokkupõrke puhul ei saa alati automaatselt öelda, et iga juht vastutab ainult enda ees oleva auto kahjustamise eest.
Loe lähemaltJah, Sul võib olla õigus nõuda moraalse ehk mittevaralise kahju hüvitamist, kui liiklusõnnetus põhjustas Sulle isikukahju.
Loe lähemaltKui Sinu auto varastatakse ja varas põhjustab sellega liiklusõnnetuse, ei tähenda see automaatselt, et Sina vastutad varga tekitatud kahju eest.
Loe lähemaltAinuüksi see, et autol puudus õnnetuse hetkel kehtiv tehnoülevaatus, ei tähenda automaatselt, et kindlustusandja nõuab kahju Sinult tagasi.
Loe lähemaltKui poliis on aastane, aga unustad liikluskindlustuse arve maksta, tuleb kiiresti kontrollida, kas tegemist on osamaksetega lepinguga ja milline on maksegraafiku täitmise seis.
Loe lähemaltLiikluskindlustus üldjuhul ei aita Sinu enda auto kahjustuste puhul, kui sõidad löökauku ja lõhud rehvi, velje või veermiku.
Loe lähemaltLiikluskindlustuse kehtivus merejääle sõites sõltub sellest, kas sõit toimub lubatud ja ametlikult avatud jääteel või omal algatusel ohtlikul alal.
Loe lähemaltKui avarii osapooled eitavad mõlemad oma süüd, ei tasu sündmuskohal vaidlust jõuga lahendada ega teist poolt süüd omaks võtma survestada.
Loe lähemaltSeadusemuudatused võivad mõjutada olemasoleva kindlustuslepingu tingimusi, kuid see ei tähenda alati, et Sinu leping muutub kohe ja igas osas automaatselt.
Loe lähemaltJah. Kui sõiduki omanik muutub, lähevad liikluskindlustuse lepingust tulenevad õigused ja kohustused üldjuhul üle uuele omanikule või liiklusregistrisse kantud vastutavale kasutajale.
Loe lähemaltKui autolt lendab sõidu ajal katuselt lahti jalgratas, suusaboks või muu ese ja tabab tagasõitjat, võib liikluskindlustus hüvitada kannatanule tekkinud kahju.
Loe lähemaltVälismaale sõites ei ole paberil Roheline kaart alati vajalik, kuid enne reisi tasub kontrollida, kas sihtriigis ja läbitavates riikides piisab Eesti liikluskindlustuse poliisist või on vaja kaasa võtta Roheline kaart.
Loe lähemaltPolitsei tuleb kutsuda muu hulgas siis, kui keegi sai vigastada, pooled ei jõua süülisuses kokkuleppele või teine juht lahkus sündmuskohalt.
Loe lähemaltKui haagis veereb teisele autole otsa, sõltub auto liikluskindlustuse kasutamine sellest, kuidas juhtum täpselt toimus ja kas haagis oli õnnetuse hetkel vedukiga seotud.
Loe lähemaltKindlustuslepingute sõlmimisse on oluline kaasata kindlustusmaakler siis, kui soovid võrrelda pakkumisi sisuliselt, mitte ainult hinna järgi.
Loe lähemaltLiikluskindlustuse hinda kujundavad kliendi kahju- ja kindlustusajalugu, sõiduki andmed, kasutusviis ning peamine sõidupiirkond.
Loe lähemaltPakkumine ja poliis näitavad hinda, kindlustustingimused selgitavad lepingu reegleid ning teabedokument annab kindlustusest kiire ülevaate.
Loe lähemaltKaskokindlustus
Raske hooletus tähendab kindlustuses olukorda, kus inimene ei järgi sellist elementaarset hoolsust, mida mõistlikult käituv inimene samas olukorras kindlasti järgiks.
Loe lähemaltParklakõks võib tunduda väike asi, aga valesti käitudes võib sellest saada palju suurem probleem kui algne kriimustus või mõlk.
Loe lähemaltLiisinguandja nõuab kaskot seetõttu, et liisinguauto ei ole lepingu kehtimise ajal tavaliselt täielikult Sinu vara.
Loe lähemaltJah, vandalismi korral tuleb üldjuhul politseid teavitada.
Loe lähemaltJah, see võib olla oluline kaskolepingu rikkumine.
Loe lähemaltJah, joobes juhtimine on üks selgemaid olukordi, kus kaskokaitse võib kaduda.
Loe lähemaltVõid saada, aga see ei ole alati automaatne ega kohene.
Loe lähemaltÜldjuhul tuleb kaskokahju korral tasuda lepingus märgitud omavastutus, kuid see ei tähenda, et omavastutus rakendub alati ja igas olukorras samamoodi.
Loe lähemaltKaskokindlustus ei pruugi automaatselt kehtetuks muutuda ainult selle tõttu, et tehnoülevaatus oli õnnetuse hetkel aegunud.
Loe lähemaltSelline kahju ei pruugi olla tavalise kasko all kaetud.
Loe lähemaltKui samale autole on kogemata tehtud kaks kaskolepingut, ei tähenda see, et sama kahju hüvitatakse Sulle topelt.
Loe lähemaltSee sõltub kaskolepingu tingimustest, auto vanusest, tehasegarantiist ja valitud kindlustuskaitsest.
Loe lähemaltSee sõltub sellest, kas suverehvide kasutamine oli õnnetuse tekkimise või kahju suurenemisega seotud.
Loe lähemaltKindlustussumma on oluline, sest see näitab, millise väärtuse ulatuses on vara kindlustatud.
Loe lähemaltVäikese kahju korral võib tunduda lihtne leppida teise poolega kokku, et kindlustust ei kaasata.
Loe lähemaltKasko võib hüvitada tulekahjust tekkinud kahju, kuid oluline on eristada kahju põhjust ja tagajärge.
Loe lähemaltJah, sellises olukorras võib kindlustusandjal olla õigus hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda.
Loe lähemaltKui autot juhtis avarii hetkel inimene, kellel puudus kehtiv ja vastava kategooria juhtimisõigus, võib kaskokindlustus kahju hüvitamisest keelduda.
Loe lähemaltÜldjuhul ei laiene sõiduauto kasko automaatselt kerghaagisele.
Loe lähemaltEi, kasko ei ole auto hooldusleping.
Loe lähemaltTavaline kaskokindlustus ei kata üldjuhul automaatselt õigusabikulusid.
Loe lähemaltLöökaugust tekkinud kahju võib kaskokindlustuse alla kuuluda, kui tegemist on kindlustustingimuste järgi kaetud juhtumiga.
Loe lähemaltSee sõltub sellest, kas kahju oli ootamatu ja vältimatu või võtsid teadlikult liigse riski.
Loe lähemaltTagasinõue ehk regress tähendab olukorda, kus kindlustusandja maksab kahju esmalt välja, kuid nõuab selle hiljem kahju põhjustanud või lepingu rikkunud isikult tagasi.
Loe lähemaltElektriauto puhul tasub kaskotingimusi eriti hoolikalt vaadata, sest aku ja laadimistarvikud võivad moodustada väga suure osa sõiduki väärtusest.
Loe lähemaltUusväärtuskindlustus on kasko lisakaitse või tingimus, mille eesmärk on kaitsta uue auto omanikku kiire väärtuse languse eest.
Loe lähemaltTavaline kaskokindlustus ei ole mõeldud teadliku off-road sõidu või mitteametlikule jääle sõitmise riskide katmiseks.
Loe lähemaltLiisingväärtuskindlustus on lisakaitse, mis aitab vähendada riski, et auto turuväärtus on täishävingu või varguse hetkel väiksem kui Sinu liisingujääk.
Loe lähemaltJah, oluline kiiruseületamine võib kaskohüvitist mõjutada, eriti kui see oli õnnetuse tekkimise või kahju suurenemisega seotud.
Loe lähemaltSee sõltub sellest, miks jalgratas lahti tuli ja milline kahju tekkis.
Loe lähemaltTavasõiduki kasko ei pruugi kehtida tavapärastel tingimustel, kui autot kasutatakse tasuliseks õppesõiduks.
Loe lähemaltTavaline kaskokindlustus katab eelkõige sõidukit ja selle kindlustustingimustes nimetatud varustust.
Loe lähemaltJah, põhjendamatu viivitamine võib hüvitamist mõjutada, eriti siis, kui hiline teavitamine takistab kahju asjaolude kontrollimist.
Loe lähemaltKaskokindlustus ei pruugi automaatselt kehtida igas Euroopa riigis ega igas olukorras.
Loe lähemaltTõenäoliselt võib see olla hoolsuskohustuse rikkumine.
Loe lähemaltJah, kaskost võib sellises olukorras abi olla, kui tegemist on lepingus kaetud kahjuga.
Loe lähemaltKui kindlustusselts viivitab kahjuotsuse tegemisega, on Sul õigus küsida selget infot, mis põhjusel otsus viibib ja milliseid dokumente või toiminguid veel vaja on.
Loe lähemaltJah, kindlustusandjal on õigus küsida kahjujuhtumi kohta tõendeid, sealhulgas fotosid sündmuskohalt, sõidukitest, kahjustustest ja ümbritsevast olukorrast.
Loe lähemaltVale kütuse tankimine ei pruugi tavalise kaskokindlustuse all olla kaetud.
Loe lähemaltKaskokindlustust ei tasu auto müümisel pidada automaatselt uuele omanikule üle minevaks lepinguks.
Loe lähemaltKui kindlustusselts hindab auto täishävingu korral turuväärtuse Sinu hinnangul liiga madalaks, ei pea Sa selle otsusega automaatselt nõustuma.
Loe lähemaltEi pruugi olla.
Loe lähemaltJah, sellistest muudatustest tuleks kindlustusandjat teavitada.
Loe lähemaltVäga suure tõenäosusega tekib sellises olukorras tõsine probleem hüvitamisega.
Loe lähemaltSee sõltub kaskolepingu tingimustest, kuid ainult see, et sõber ei olnud registreerimistunnistusele kasutajana kantud, ei pruugi automaatselt kaskokaitset välistada.
Loe lähemaltTäishäving tähendab olukorda, kus auto taastamine ei ole majanduslikult mõistlik või tehniliselt otstarbekas.
Loe lähemaltÜldjuhul mitte.
Loe lähemaltKodukindlustus
Kui tulekahju sai alguse üürniku hooletusest, võib omanikul või omaniku kindlustusandjal tekkida nõue üürniku vastu.
Loe lähemaltJah, see on väga mõistlik.
Loe lähemaltVõib hüvitada, kui kodukindlustuse lepingus on valitud koduse vara kaitse, mis kehtib ka väljaspool kodu.
Loe lähemaltÜldjuhul mitte.
Loe lähemaltÜldjuhul ei hüvita kodukindlustus kahju, mis on tekkinud pika aja jooksul.
Loe lähemaltÜüritulu kaotus ei ole alati tavalise kodukindlustuse automaatne osa.
Loe lähemaltTaastamisväärtus tähendab summat, mis kulub kahjustatud asja või hoone taastamiseks samaväärsena.
Loe lähemaltÜldjuhul ei kata.
Loe lähemaltVana torustik ei tähenda automaatselt, et kodukindlustus ei kehti.
Loe lähemaltKorterelamus sõltub vastutus sellest, kas kahju põhjus asub korteriomaniku vastutusalas või korteriühistu kaasomandis.
Loe lähemaltSageli hüvitab, kui need kulud on seotud kindlustusjuhtumiga ja on mõistlikud.
Loe lähemaltSee sõltub sellest, kas aias olnud vara oli kodukindlustuse tingimuste järgi kindlustatud ja kas sellele kehtib eraldi limiit.
Loe lähemaltJah, päikesepaneelide paigaldamisest tasub kindlustusandjat või kindlustusmaaklerit teavitada.
Loe lähemaltKui signalisatsioon oli kindlustuslepingus märgitud turvanõudena, võib selle sisse lülitamata jätmine mõjutada hüvitist.
Loe lähemaltAlakindlustus tähendab, et kodu, korteri siseviimistlus või kodune vara on kindlustatud väiksemale summale, kui selle tegelik taastamise või asendamise maksumus oleks.
Loe lähemaltKui leke tekib WC-püstakust, on tegemist tavaliselt korteriühistu vastutusalasse kuuluva torustikuga.
Loe lähemaltNutitelefoni maha kukkumine võib olla kodukindlustusega kaetud siis, kui poliisil on piisavalt lai koduse vara kaitse, näiteks koguriskikaitse.
Loe lähemaltJah, lekke peatamiseks võib ja sageli tulebki kohe remondimees või toruabi kutsuda.
Loe lähemaltKahju olemasolu ja suurust peab olema võimalik tõendada.
Loe lähemaltKahjujuhtumist tuleb teatada esimesel võimalusel pärast seda, kui esmane oht on kõrvaldatud.
Loe lähemaltVäiksemad rajatised võivad mõnes kodukindlustuse lepingus olla piiratud ulatuses automaatselt kaitstud, kuid sellele ei tasu pimesi loota.
Loe lähemaltTeadlikult valeandmete esitamine on üks tõsisemaid vigu, mida kindlustusjuhtumi puhul teha saab.
Loe lähemaltKui kindlustusandja keeldub kodukindlustuse kahju hüvitamisest, tuleks esimese asjana küsida kirjalik ja põhjendatud otsus.
Loe lähemaltJah, kodukindlustus hüvitab üldjuhul mitte ainult otsese põlemiskahju, vaid ka suitsu, tahma ja kustutustööde tagajärjel tekkinud kahju.
Loe lähemaltJah, üldjuhul ongi kodukindlustuse juurde lisatud vastutuskindlustuse üks peamisi eesmärke hüvitada kahju, mille tekitad tahtmatult teisele inimesele või tema varale.
Loe lähemaltEhituspraaki ennast kodukindlustus tavaliselt ei hüvita.
Loe lähemaltMitte tingimata.
Loe lähemaltÜldjuhul ei hüvita.
Loe lähemaltJah, elektririkkest alguse saanud tulekahju on kodukindlustuses tavaliselt kaetud.
Loe lähemaltLühiajaline üürile andmine, näiteks Airbnb kaudu või muul sarnasel viisil, võib kodukindlustuse seisukohalt olla tavalisest eluaseme kasutusest erinev risk.
Loe lähemaltVastus sõltub sellest, kas tegemist oli vältimatu tormiõnnetusega või kahjuga, mida oleks saanud mõistliku hoolsusega ära hoida.
Loe lähemaltNaabri kindlustuse puudumine ei tähenda automaatselt, et kahju jääb Sinu kanda.
Loe lähemaltKahju piiramiseks vajalikud tööd võib ja sageli tuleb kohe ära teha.
Loe lähemaltJah, ehitusjärgus maja saab üldjuhul kindlustada, kuid see ei ole päris sama, mis valmis kodu kindlustamine.
Loe lähemaltKülmunud torudest tekkinud kahju võib olla kaetud, kuid suvilate ja hooajaliselt kasutatavate kodude puhul on tingimused sageli rangemad.
Loe lähemaltKui hoone katuselt kukkunud jääpurikas vigastab jalakäijat või kahjustab tema vara, võib vastutus langeda kinnistu omanikule või korterelamu puhul korteriühistule.
Loe lähemaltRattavarguse puhul sõltub vastus väga palju sellest, kus ratas asus, kuidas see oli lukustatud ja milline kodukindlustuse kaitse oli valitud.
Loe lähemaltVoolukõikumisest, ülepingest või elektririkkest kahjustunud televiisor võib olla kaetud, kui kodukindlustuse lepingus on selline kaitse olemas.
Loe lähemaltSee sõltub hooletuse raskusest ja sellest, kuidas tulekahju tekkis.
Loe lähemaltÜldjuhul katab kodukindlustus tormikahju, kui torm kahjustab Sinu maja, katust, fassaadi, aeda või muud kindlustatud vara.
Loe lähemaltKui veekahju saab alguse Sinu korterist, võib alumisele naabrile tekkinud kahju eest vastutus langeda Sulle.
Loe lähemaltÜldjuhul jah.
Loe lähemaltJah, see on võimalik.
Loe lähemaltJah, kui torm lõhub katuse või tekitab hoonesse avause ning vihmavesi pääseb selle kaudu sisse, võib kodukindlustus hüvitada ka siseviimistluse ja koduse vara kahjustused.
Loe lähemaltKui kodu muutub tulekahju tõttu elamiskõlbmatuks, võib kodukindlustus katta ajutise elukoha kulud.
Loe lähemaltJah, sageli katab kodukindlustus ka korteri või maja juurde kuuluvas keldriboksis, panipaigas või garaažis oleva vara.
Loe lähemaltJah, kui toru puruneb ootamatult ja vesi kahjustab Sinu kodu, on selline veekahju kodukindlustuses tavaliselt kaetud.
Loe lähemaltKorstnapühkija akti puudumine võib kodukindlustuse kahjukäsitluses olla väga oluline, kuid see ei tähenda igas olukorras automaatset hüvitisest ilmajäämist.
Loe lähemaltKui laps kahjustab võõrast autot, võib kannatanul olla õigus kahju hüvitamist nõuda.
Loe lähemaltRavikindlustus
Ravikindlustuse makse sõltub tavaliselt kindlustatu vanusest, valitud paketist, kindlustussummast, kehtivuspiirkonnast, omavastutusest ja soovitud lisakaitsetest.
Loe lähemaltVabatahtlik ravikindlustus võib aidata katta tasulisi tervishoiuteenuseid ja pakkuda lisavõimalusi, kuid selle sisu sõltub alati konkreetsest paketist.
Loe lähemaltOoteaeg tähendab perioodi, mille jooksul mõni kaitse ei pruugi veel kehtida.
Loe lähemaltRavikindlustuse pakett võib sõltuvalt lepingust hõlmata näiteks eriarsti vastuvõttu, uuringuid, analüüse, ravimeid, taastusravi, füsioteraapiat, hambaravi, vaktsineerimist, vaimse tervise teenuseid või muid tervishoiuga seotud kulusid.
Loe lähemaltVabatahtlik ravikindlustus võib sobida inimesele, kellel puudub Tervisekassa ravikindlustus või kes soovib riiklikule süsteemile lisakaitset.
Loe lähemaltElukindlustus
Elukindlustus on eriti oluline inimesele, kelle sissetulekust sõltuvad teised.
Loe lähemaltSobiv kindlustussumma sõltub Sinu kohustustest ja pere vajadustest.
Loe lähemaltJah, paljudele elukindlustuse lepingutele saab lisada täiendavaid kaitseid.
Loe lähemaltElukindlustus annab tavaliselt kaitse surmajuhtumi korral, kui juhtum vastab lepingu tingimustele.
Loe lähemaltElukindlustuse hüvitis makstakse tavaliselt inimesele, kes on lepingus märgitud soodustatud isikuna.
Loe lähemaltÕnnetusjuhtumikindlustus
Jah, õnnetusjuhtumikindlustust saab sõlmida ka lapsele.
Loe lähemaltÕnnetusjuhtumikindlustus aitab siis, kui ootamatu õnnetus põhjustab vigastuse, püsiva tervisekahjustuse või surma.
Loe lähemaltJah, sport, riskantsem hobi ja füüsiline töö võivad mõjutada kindlustusmakset, kaitse ulatust või tingimusi.
Loe lähemaltÕnnetusjuhtumikindlustus annab hüvitist õnnetuse tagajärgede eest.
Loe lähemaltReisikindlustus
Meditsiiniabi on reisikindlustuse üks olulisemaid osi.
Loe lähemaltPagasikindlustusest võib abi olla siis, kui pagas hilineb, kaob, varastatakse või saab kahjustada.
Loe lähemaltSageli jah.
Loe lähemaltVastutuskindlustusest võib abi olla siis, kui põhjustad reisil kogemata kahju teisele inimesele või tema varale.
Loe lähemaltReisikindlustus tasub vormistada kohe pärast esimeste reisikulude tegemist, eriti siis, kui ostsid lennupiletid, majutuse või pakettreisi.
Loe lähemaltVäikelaevakindlustus
Väikelaeva varakindlustust saab sõlmida 2,5–24 m pikkustele Eesti registris olevatele alustele ning kaitse laieneb tavaliselt ka lisavarustusele ja paadihaagisele.
Loe lähemaltIga sisemootoriga või üle 25 kW võimsusega päramootoriga alus peab olema varustatud vähemalt ühe 2 kg tulekustutiga.
Loe lähemaltÜldjuhul ei — võistlustel ja treeningutel osalemine on väikelaevakindlustuses, eriti vastutuskindlustuse osas, tavaliselt välistatud.
Loe lähemaltPilte küsitakse selleks, et fikseerida paadi seisukord enne kindlustuskaitse algust ja vältida hilisemaid vaidlusi kahjustuse tekkimise aja üle.
Loe lähemaltOsakaitse katab ainult lepingus konkreetselt nimetatud riskid ja sobib tavaliselt hooajaväliseks hoiustamiseks.
Loe lähemaltEi, väikelaevakindlustus on Eestis üldjuhul vabatahtlik, kuid mõistlik kaitse kalli remondi ja kolmandatele tekkiva kahju riski tõttu.
Loe lähemaltTreiler tuleb lukustada nii, et seda ei saaks ära veeretada, ja paat tuleb lisaks treileri külge kindlalt kinnitada ja lukustada.
Loe lähemaltEi, keskkonnareostuse puhastuskulud on väikelaeva vastutuskindlustuse tüüptingimustes reeglina täielikult välistatud.
Loe lähemaltKui kindlustusmakse jääb tasumata, võib kindlustusandja lepingu peatada ja kahjujuhtumi korral hüvitisest keelduda.
Loe lähemaltVeest väljatõstmisel või veeskamisel tekkinud kahju võib olla kaetud ellingukahju kaitsega, kui see on lepingus sees.
Loe lähemaltJah, paadihaagise saab tavaliselt kindlustuskaitse alla lisada, mõnel juhul isegi siis, kui paat sellel parasjagu ei asu.
Loe lähemaltMootori sisemine rike ja mootori vettekukkumine kuuluvad väikelaevakindlustuses peaaegu alati välistuste hulka.
Loe lähemaltEi, tasuline reisijatevedu on mittesihtotstarbeline kasutus, mis vajab tavalise kindlustuse asemel eraldi erikokkulepet.
Loe lähemaltJah, Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv ja Narva jõgi on piiriveekogud, mille katvus tuleb kindlustusterritooriumis eraldi kontrollida.
Loe lähemaltJah, vastutuskindlustus hüvitab mõistlikud päästetöödega seotud kulud ka siis, kui päästmiskatse lõpuks ei õnnestunud.
Loe lähemaltVastutuskindlustus hüvitab tavaliselt teisele isikule tekitatud vara- ja isikukahju, näiteks teise aluse või sadamarajatise kahjustumise.
Loe lähemaltKui päästevarustuse puudumine on seotud tekkinud isikukahjuga, võib kindlustus hüvitisest keelduda või seda vähendada.
Loe lähemaltEi, Sinu paadis viibinud reisija isikliku vara hävimist vastutuskindlustus ei hüvita.
Loe lähemaltVäikelaevakindlustuse saab sõlmida paindlikult kolmest kuust kuni aastani ning osamaksed ei tõsta üldjuhul kogusummat.
Loe lähemaltJah, talviseks hoiustamiseks on soodsam osakaitse, mis katab peamised riskid nagu tulekahju, tugev torm, pikselöök, vargus ja ellingukahju.
Loe lähemaltEi, tootmisdefekti korral vastutab tootja garantii, mitte kindlustus — küll aga võib kasko katta defektist tingitud ootamatu välise lisakahju.
Loe lähemaltEi, paadi järel veetava veesuusataja või langevarjuri vigastused ei ole vastutuskindlustusega kaetud.
Loe lähemaltSee sõltub paadi projekteerimiskategooriast — avamerele sobimatu alusega seiklemist käsitletakse raske hooletusena, mis välistab hüvitise.
Loe lähemaltVarakindlustus kaitseb Sinu enda alust, vastutuskindlustus aga katab kahju, mille põhjustad paadiga kolmandale isikule.
Loe lähemaltTransportimisel tekkinud kahju võib olla kaetud, kui vastav kaitse on lepingus eraldi olemas.
Loe lähemaltJah, vargus võib olla kaetud, kui see risk on lepingus olemas ja paati on mõistlikult kaitstud.
Loe lähemaltElektrisüsteemi ja kütuse-/gaasivoolikute regulaarne kontroll aitab vältida tulekahju, mille süsteemse hooletuse korral võib kindlustus hüvitisest keelduda.
Loe lähemaltEi, enne poliisi jõustumist tekkinud kahjud ja defektid ei kuulu kindlustuse alt hüvitamisele.
Loe lähemaltEi, saamata jäänud tulu ja muud kaudsed finantskulud on väikelaeva vastutuskindlustuses alati välistatud.
Loe lähemaltEi, kindlustuskaitse kehtib ainult poliisile märgitud geograafilises piirkonnas, mida saab lepingu sõlmimisel valida.
Loe lähemaltEi, tahtlik kiiruse ületamine või veeliikluse reeglite rikkumine avarii otsese põhjusena annab kindlustusseltsile õiguse hüvitisest keelduda.
Loe lähemaltTavaliselt ei — purjede ja masti tuule tekitatud purunemist peetakse pigem tavapäraseks ekspluatatsiooniriskiks, mis jääb kindlustuse alt välja.
Loe lähemaltVastutuskindlustus ei kata tavaliselt joobes juhtimist, õnnetuspaigalt lahkumist, kokkuleppimata äritegevust ega reisijate oma vara kahjustumist.
Loe lähemaltVana paadi hävimisel makstakse hüvitis hävimiseelse turuväärtuse, mitte uue samaväärse paadi hinna järgi.
Loe lähemaltEi, loomulik kulumine, rooste, sööbimine ja hallitus jäävad väikelaevakindlustuse kaitse alt välja.
Loe lähemaltJah, vastutuskindlustust saab üldjuhul sõlmida ka ilma paadi varakindlustuseta.
Loe lähemaltJoobes paadi juhtimine on ohutusnõuete range rikkumine, mis välistab nii vara- kui vastutuskindlustuse hüvitise täielikult.
Loe lähemaltVäikelaev on kindlustuse mõttes tavaliselt 2,5–24 meetri pikkune vaba aja veetmiseks kasutatav veesõiduk, näiteks paat, kaater või jaht.
Loe lähemaltKarile sõitmine võib täiskaitse puhul olla kaetud, kui tegu on ootamatu juhtumiga, mitte reeglite eiramise tagajärjena.
Loe lähemaltJah, kaudselt — nõuetekohase päästevarustuse puudumine ohutusnõuete rikkumisel võib mõjutada kindlustusseltsi hüvitamisotsust.
Loe lähemaltHüvitispiir peaks katma tegeliku võimaliku kahju, mitte ainult oma paadi väärtust — isikukahjud võivad olla väga suured.
Loe lähemaltTäiskaitse ehk koguriskikindlustus katab laiemalt ootamatud sündmused nagu kokkupõrge, karilesõit, torm, tulekahju, vargus ja vandalism.
Loe lähemaltTormikahju võib olla kaetud, kui risk on lepingus olemas, kuid mõned lepingud piiravad kaitset kindla tuule tugevusega.
Loe lähemaltTunnistuse vajalikkus sõltub mootori võimsusest ja purjepinnast — üle 25 kW või 25 m² puhul on tunnistus seadusega kohustuslik.
Loe lähemaltEi, purjelauad, jääpurjekad, hõljukid, jetid ja hüdrokopterid on standardse väikelaevakindlustuse tüüptingimustes reeglina välistatud ja vajavad erilahendust.
Loe lähemaltJah, immobilaiseri paigaldamine vähendab varguse riski ja võib anda kindlustusmakselt kuni 10% soodustust.
Loe lähemaltÕnnetuspaigalt teatamata lahkumine on range ohutusnõuete rikkumine, mis välistab kindlustushüvitise samamoodi nagu liikluskindlustuses.
Loe lähemaltLisavarustus on kindlustatud, kui see on lepingu sõlmimisel eraldi deklareeritud, kuid reisijate tavapärased isiklikud asjad jäävad kaitse alt välja.
Loe lähemaltEi, elektrikatkestusest või pingekõikumisest tekkinud elektroonikakahjud on väikelaeva varakindlustuses üldjuhul välistatud.
Loe lähemaltMaksed ja lepingud
Kõik katted ja omavastutused on kirjas Sinu pakkumises ja poliisi kindlustustingimustes.
Loe lähemaltTasu makse esimesel võimalusel ja anna meile teada, siis saame enamasti olukorra lahendada nii, et kindlustuskaitse ei katke.
Loe lähemaltJah, anna lihtsalt märku. Maaklerina võrdleme mitme seltsi pakkumisi ja saame sageli hinda parandada.
Loe lähemaltVali pakkumisest sobiv variant ja anna meile teada e-kirjaga või pakkumises oleva lingi kaudu.
Loe lähemaltPakkumine kehtib üldjuhul 30 päeva alates esitamisest, pikenduse puhul ka 45 päeva.
Loe lähemaltAnna meile enne müüki teada müügi või üleandmise täpne aeg ja me lõpetame kindlustuse õigest kuupäevast.
Loe lähemaltJah, makseviisi saab muuta ka pärast poliisi vormistamist.
Loe lähemaltTööandja ravikindlustus
Tööandja ravikindlustus annab töötajale võimaluse kasutada valitud paketi piires tasulisi tervishoiuteenuseid.
Loe lähemaltSee sõltub valitud lahendusest, kindlustusandja tingimustest ja ettevõtte otsusest.
Loe lähemaltTööandja saab teatud tingimustel hüvitada töötajate tervise- ja spordikulusid maksuvabalt kuni seaduses ette nähtud piirmäärani.
Loe lähemaltVõrrelda tasub teenuste ulatust, aastaseid limiite, omavastutust, ooteaegu, välistusi ja seda, kas kaitse kehtib kõigile töötajatele ühtemoodi.
Loe lähemaltTööandja ravikindlustus on praktiline osa motivatsioonipaketist.
Loe lähemaltLoomakindlustus
Loomakindlustuse puhul võivad tingimused erineda väga palju.
Loe lähemaltLemmikloomakindlustus võib sõltuvalt paketist katta veterinaarabi, looma hukkumist, looma kadumist ja loomaomaniku vastutust.
Loe lähemaltLoomakindlustus võib hõlmata nii lemmikloomi kui ka kariloomi.
Loe lähemaltKariloomakindlustus on mõeldud loomadele, kellel on majanduslik väärtus majapidamises või ettevõttes.
Loe lähemaltCPM / Masinakindlustus
Töömasinate ja seadmete kindlustus ootamatu purunemise, varguse ja õnnetuse vastu.
Loe lähemaltJah, klaasikahju võib olla CPMi põhikaitse osa või eraldi lisakaitse.
Loe lähemaltCPM kaitseb tavaliselt tulekahju, vargus, vandalismi, kokkupõrke, ümbermineku ja transpordil tekkinud kahjude vastu.
Loe lähemaltCPMiga saab kindlustada traktoreid, kombaine, laadureid, ekskavaatoreid ja muud põllu-, metsa-, ehitus- ning tööstustehnikat.
Loe lähemaltÜmberminek võib olla kaetud, kui tegu on ootamatu juhtumiga ja leping seda ette näeb.
Loe lähemaltEi tingimata — kuna masinad liiguvad objektide vahel, tuleb kokku leppida kindlustusterritoorium ja kasutuskohad.
Loe lähemaltSõltub lepingust — kui masin töötab või liigub välismaal, tuleb sellest Kindlustusestile kindlasti ette teada anda.
Loe lähemaltMitte alati — kopad, haaratsid ja muu lisavarustus tuleks lepingus eraldi nimetada.
Loe lähemaltJah, kokkupõrked metsloomadega loetakse ootamatuks sündmuseks, mis kuulub tavaliselt kaitse alla.
Loe lähemaltOmavastutus tasub valida vastavalt ettevõtte rahalisele taluvusele — kõrgem omavastutus alandab makset, kuid suurendab kahjujuhtumi omaosalust.
Loe lähemaltVõib küll, kuid tingimused sõltuvad masina vanusest, seisukorrast ja kasutusviisist ning võib nõuda lisaandmeid.
Loe lähemaltEi, CPM on vabatahtlik varakindlustus, ehkki liisingu või koostööpartneri nõudel võib see olla vajalik.
Loe lähemaltJah, tulekahju on üks CPMi tavapärastest kaetud riskidest, mis on eriti oluline põllu-, metsa- ja ehitusmasinatele.
Loe lähemaltKallis elektroonika ja GPS-seadmed tasub lepingus eraldi koos väärtusega kirja panna ja küsida neile eraldi piirsummat.
Loe lähemaltJah, CPMi saab sõlmida ka lühikeseks perioodiks, näiteks 1, 3 või 6 kuuks.
Loe lähemaltKoguriskikindlustus katab kõik äkilised ja ettenägematud sündmused, mida leping selgesõnaliselt välja ei jäta.
Loe lähemaltKindlustusest aitab võrrelda pakkumisi, selgitada välistusi ja leida just Sinu masinale ja tööle sobivad lisakaitsed.
Loe lähemaltRendile andmine vajab tavaliselt eraldi kokkulepet, sest risk on teine, kui masinat kasutab omanikust erinev isik.
Loe lähemaltEi, tavaline kulumine, rooste ja amortisatsioon jäävad CPMi kaitse alt välja.
Loe lähemaltCPM võib katta ka päästmiskulud, näiteks masina väljatõmbamise kraavist või pinnasest.
Loe lähemaltJah, ka registrimärgita masinaid, näiteks põllu- või laotehnikat, saab CPMiga kindlustada.
Loe lähemaltTavapärane CPM katab otsese varakahju, kuid saamata jäänud tulu jääb tavaliselt kaitse alt välja, kui pole valitud eraldi lisakaitset.
Loe lähemaltEnamasti jah — operaatori ettevaatamatusest tulenevad kahjud on kaetud, kuid teadlik väärkasutus tavaliselt mitte.
Loe lähemaltEi — liikluskindlustus katab kolmandale isikule tekitatud kahju, kuid mitte Sinu enda masina kahjustumist.
Loe lähemaltLepingusse saab valida lisakaitse, mis katab ka tehase või maaletooja esindaja transpordi- ja majutuskulud remondi ajal.
Loe lähemaltCPM kindlustab töömasinaid ja seadmeid, kasko aga tavaliselt sõiduautosid – riskid tekivad põllul, metsas, ehitusplatsil või laos, mitte ainult liikluses.
Loe lähemaltJah, metsamasinad töötavad keerulises keskkonnas, mistõttu on tule-, ümbermineku- ja kokkupõrkerisk suurem.
Loe lähemaltSisemine purunemine, näiteks mootori või jõuülekande rike, nõuab tavaliselt eraldi lisakaitset.
Loe lähemaltVõivad kuuluda, kui leping seda ette näeb, kuid siis mängivad rolli ka masina hoiustamise ja turvanõuded.
Loe lähemaltLepingu võib sõlmida masina omanik või selle muu seaduslik valdaja, näiteks rentnik.
Loe lähemaltSee on lisakaitse, mis aitab katta samalaadse masina rentimise kulu ajal, mil kindlustatud masin on remondis.
Loe lähemaltVõib olla, kui kahju on äkiline ja lepingus on vastav kaitse — tavapärast kulumist see ei hõlma.
Loe lähemaltPakkumiseks küsitakse tavaliselt masina tüüpi, marki, mudelit, ehitusaastat, väärtust, kasutusala ja varasemaid kahjusid.
Loe lähemaltLoodusjõududest (torm, rahe, üleujutus, pikselöök) tulenevad kahjud on CPMi tüüpilised kaetud riskid.
Loe lähemaltSõltub lepingust — kallid lisaseadmed tasub kindlustusobjektiks märkida koos väärtusega, et need oleksid kindlasti kaetud.
Loe lähemaltHoolduse puudulikkusest tekkinud kahju võib jääda hüvitamata, seega on hooldusajalugu kahjujuhtumi korral oluline.
Loe lähemaltVõib olla kaetud, kui leping seda sisaldab — see puudutab näiteks veo, kinnituse või laadimise ajal tekkinud kahju.
Loe lähemaltJah, ühe kriitilise masina puhul võib kahjujuhtum tähendada tuntavat tööseisakut, mistõttu on CPM sageli just siis eriti mõistlik.
Loe lähemaltHinda mõjutavad masina tüüp, vanus, väärtus, kasutusala, hoiustamine, turvanõuded, kahjuajalugu ja valitud lisakaitsed.
Loe lähemaltJah, kui lepingus on vastav kaitse — kahju tekib tihti just peale- või mahalaadimisel, mitte ainult töö ajal.
Loe lähemaltKindlustuse mõistete sõnastik
Kindlustuskeel võib tunduda keeruline. Siit leiad lihtsad seletused enimkasutatud mõistetele.
Abihoone
Abihoone on eluhoonega samal kinnistul asuv hoone, mida ei kasutata elamiseks. Selleks võib olla näiteks saun, garaaž, laut, ait või kuur. Termini täpse kirjelduse leiad kindlustustingimustest. Loe lähemalt ›
Alakindlustus
Alakindlustus on olukord, kus kokkulepitud kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Sellisel juhul ei hüvitata kahju täies mahus, vaid proportsionaalselt ehk võrdeliselt kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtega. Loe lähemalt ›
Alaline elukoht
Alaline elukoht on eluruum, millega seal elav isik on kõige tugevamini seotud ja kus ta alaliselt või peamiselt elab. Tavaliselt loetakse selleks kohta, kus elatakse sees vähemalt pool aastat (182 päeva) või kauem. Loe lähemalt ›
Ambulatoorne ravi
Ambulatoorne ravi on arstiabi, mille puhul patsienti ei võeta haiglasse ööpäevaseks ravile, vaid teda uuritakse ja ravitakse kohapeal ning ta lahkub samal päeval. Ambulatoorne ravi vastandub statsionaarsele ehk haiglaravile, kus patsient viibib raviasutuses pikemalt. Loe lähemalt ›
Amortisatsiooniosa
Amortisatsiooniosa on sõiduki osade kulumist arvesse võttev summa, mis võidakse kahjuhüvitisest maha arvata, kui kahjustatud vana detail asendatakse remondi käigus uue detailiga. Nii välditakse olukorda, kus kannatanu saaks kahju hüvitamise tulemusel oma sõidukit varasemast paremasse seisukorda viia ehk põhjendamatult rikastuda. Loe lähemalt ›
Asendamise kulu liikluskindlustuses
Asendamise kulu on kulu, mis tekib kahjustatud sõiduki detaili või osa väljavahetamisel uue vastu, kui remont ei ole võimalik või mõistlik. Liikluskindlustuses hüvitatakse asendamise kulu ulatuses, mis on vajalik sõiduki taastamiseks õnnetuse-eelsesse seisukorda, arvestades vajadusel maha vanade osade kulumi ehk amortisatsiooniosa. Loe lähemalt ›
Asendusauto
Asendusauto on kaskokindlustuse lisakaitse, mis tagab kliendile sõiduki remondi ajaks uue liikumisvahendi või rahalise päevaraha, et igapäevane elukorraldus ei saaks häiritud. Asendusauto kasutamise periood ja tingimused sõltuvad valitud kaskopaketist ning sõiduki rentimine tuleb reeglina kindlustusseltsiga eelnevalt kooskõlastada. Loe lähemalt ›
Autoabi
Autoabi on kaskokindlustusega kaasnev ööpäevaringne tugiteenus ootamatute tehniliste rikete (näiteks tühja aku või purunenud rehvi) lahendamiseks. Teenus aitab käivitada sõiduki kohapeal või organiseerib auto ja reisijate pukseerimise lähimasse remonditöökotta. Kindlustestis pakume autoabi ka eraldi liikluskindlustuse lisakaitsena. Loe lähemalt ›
Automaatne liikluskindlustus
Automaatne liikluskindlustus ehk sundkindlustus on Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt rakendatav kindlustus sõidukitele, mis on olnud üle 12 kuu kindlustamata. Selle makse on tavapärasest oluliselt kallim ning kahjujuhtumi korral kehtib 640-eurone omavastutus. Loe lähemalt ›
Automaatne liikluskindlustuse üleminek
Automaatne liikluskindlustuse üleminek tähendab, et sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vahetumisel läheb kehtiv liikluskindlustuse leping üle uuele omanikule või kasutajale. Üleminek toimub liiklusregistris kande tegemise hetkest, mistõttu jääb sõiduk pärast omanikuvahetust ilma katkestuseta kindlustatuks kuni senise lepingu lõppemiseni. Loe lähemalt ›
Autovahetuskulu hüvitamine
Autovahetuskulu hüvitamine on kasko lisahüvitis, mida makstakse sõiduki täieliku hävimise, varguse või röövi korral, et katta uue auto soetamisega seotud lisakulud (nt registreerimine, mootorsõidukimaks, liisingu vormistamine). Tavaliselt lisatakse sõiduki turuväärtusele teatud protsent, näiteks 10%, kuid täpne määr sõltub kindlustusseltsist ja valitud paketist. Loe lähemalt ›
Ehitis
Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja maapinnaga püsivalt ühendatud või sellele toetuv terviklik asi. Ehitiste hulka kuuluvad näiteks eluhooned, abihooned, korterid ja rajatised. Termini täpse kirjelduse leiad kindlustustingimustest. Loe lähemalt ›
Ehitustöö
Ehitustöö on ehitise püstitamine, rajamine, laiendamine, rekonstrueerimine või lammutamine, samuti tehnosüsteemide muutmine. Ehitustöödeks ei loeta tavapärast siseviimistluse uuendamist, nagu näiteks tapeetimist või värvimist. Termini täpse kirjelduse leiad kindlustustingimustest. Loe lähemalt ›
Eksperthinnang
Eksperthinnang on erapooletu spetsialisti antud objektiivne hinnang vara kahjustuste ja kahju suuruse tuvastamiseks. Võlaõigusseaduse kohaselt võivad kindlustusvõtja ja -andja vaidluse korral leppida kokku ühise ekspertiisi korraldamises, mille tulemus on pooltele siduv. Kui ekspert ei saa või ei taha kahju suurust kindlaks määrata või sellega viivitab, võib nõuda, et kahju suuruse määraks kohus. Loe lähemalt ›
Elektroonikaseade
Elektroonikaseade on seade, mida kasutatakse meelelahutuseks, sidepidamiseks või muuks isiklikuks otstarbeks. Elektroonikaseadmete hulka kuuluvad muuhulgas telerid, video- ja audioseadmed, laua- ja sülearvutid ning droonid. Loe lähemalt ›
Ellingukahju
Ellingukahju on kahju, mis tekib väikelaevale ellingus ehk paadikuuris või kuival hoiukohal viibimise ajal, samuti laeva veest väljatõstmise või vette laskmise käigus. Kindlustustingimustes peetakse silmas ootamatut ja ettenägematut kahjustumist, mis juhtub laeva talvitamise, hoiustamise või slipil liigutamise ajal. Loe lähemalt ›
Eluhoone
Eluhoone on hoone, mis on projekteeritud ja ehitatud elamiseks ning mida kasutatakse peamiselt sellel otstarbel. See hõlmab eramusid, ridaelamubokse, paarismaju ja korterelamuid. Loe lähemalt ›
Elukindlustus
Elukindlustus on kindlustusliik, mille peamine eesmärk on pakkuda rahalist kaitset perele või teistele lähedastele juhul, kui kindlustatud inimesega juhtub midagi ootamatut. Kindlustusjuhtumi korral makstakse hüvitis määratud inimesele, mis aitab katta kulusid ajal, mil sissetulek on vähenenud või täielikult kadunud. Loe lähemalt ›
Eritingimused
Eritingimused on konkreetset kindlustuslepingut puudutavad täpsustavad tingimused, mis täiendavad või muudavad vastava kindlustusliigi üldtingimusi. Vastuolu korral kohaldatakse eritingimusi enne üldtingimusi, kuid erikokkulepe on omakorda eritingimuste suhtes ülimuslik. Loe lähemalt ›
Hooajaline sõiduk
Hooajaline sõiduk on transpordivahend (näiteks mootorratas või mopeed), mida kasutatakse aktiivselt vaid teatud perioodil aastast. Selliste sõidukite liikluskindlustust tehakse tihti lühemaks ajaks, kuid tasub jälgida, et kindlustuseta periood ei ületaks 12 kuud, vältimaks kallimat sundkindlustust. Loe lähemalt ›
Hoolsuskohustus
Hoolsuskohustus tähendab kindlustatu kohustust käituda mõistlikult ja hoolsalt, et vältida kahju tekkimist või selle suurenemist. Loe lähemalt ›
Hoone
Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, millel on katus, välispiirded ja siseruumid. Hoone on kindlustatud ühtse tervikuna koos kõigi oma oluliste osadega, ilma milleta oleks see kasutuskõlbmatu. Termini täpse sisu leiad oma kodukindlustuse tingimustest. Loe lähemalt ›
Hüvitislimiit / limiit
Hüvitislimiit ehk limiit on suurim summa, mille kindlustusandja ühe kindlustusjuhtumi või kindlustusperioodi kohta välja maksab. Limiiti ületav osa kahjust jääb kindlustatu enda kanda. Loe lähemalt ›
Hüvitismäär
Hüvitismäär on lepingus määratud protsent (näiteks 50% kuni 100%), mis näitab, kui suure osa konkreetsest arvest kindlustusandja katab. See arvestatakse alati tarbitud teenuse tegelikust summast ja määrab ära lõpliku väljamakstava summa kasutamata limiidi piires. Loe lähemalt ›
Hüvitispiir
Hüvitispiir ehk kindlustussumma on lepingus määratud maksimaalne rahaline piir, mille ulatuses kindlustusandja on kohustatud tekkinud kahju hüvitama. Loe lähemalt ›
Invaliidsushüvitis
Invaliidsushüvitis on õnnetusjuhtumikindlustuse ühekordne hüvitis, mida makstakse, kui õnnetusjuhtum põhjustab kindlustatule püsiva tervisekahjustuse ehk püsiva puude. Hüvitise suurus määratakse protsentides püsiva puude raskusastme alusel, mille hindamiseks kasutatakse tingimustes toodud tabeleid; tavaliselt peab puue olema kestnud teatud aja, näiteks ühe aasta. Mida raskem on püsiv tervisekahjustus, seda suurem on väljamakstav osa kokkulepitud kindlustussummast. Loe lähemalt ›
Isikukahju
Isikukahju hõlmab kannatanu tervise kahjustamist, kehavigastuste tekitamist või surma põhjustamist. Täpsed tingimused sõltuvad kindlustuslepingust. Näiteks liikluskindlustuses hüvitatakse reeglina isikukahju alt ravikulud, taastusravi, ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev sissetuleku kaotus ning surma korral matusekulud ja ülalpidamishüvitis. Loe lähemalt ›
Kahju vähendamine
Kahju vähendamine on kindlustusvõtja seaduslik kohustus võtta koheselt tarvitusele meetmed, et õnnetuse toimumisel vältida tekkinud kahju suurenemist. Näiteks tuleb veelekke avastamisel kohe vesi kodus kinni keerata. Loe lähemalt ›
Kahju ära hoidmine
Kahju ära hoidmine on kindlustusvõtja kohustus enne või pärast kindlustusjuhtumi tekkimist. Nt tuleb tulekahju avastamisel viivitamatult kustutustöödega alustada ja pääesteametisse helistada, et suuremaid kahjusid ära hoida. Loe lähemalt ›
Kahjuajalugu
Kahjuajalugu peegeldab sõidukijuhi või omaniku varasemaid kindlustusjuhtumeid ja tema põhjustatud liikluskahjusid. See on statistiline näitaja, mis mõjutab otseselt liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse makse suurust - kahjudeta sõitmine ja hea riskikäitumine langetavad hinda. Loe lähemalt ›
Kahjujuhtum
Kahjujuhtum on ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille tagajärjel tekib kahju. Kahjujuhtum loetakse kindlustusjuhtumiks ja kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui see vastab kindlustuslepingus kokku lepitud tingimustele. Loe lähemalt ›
Kahjujuhtumist teatamine
Kahjujuhtumist teatamine on kindlustusvõtja kohustus teavitada kindlustusandjat kindlustusjuhtumist esimesel võimalusel ja esitada vajalikud dokumendid. Varguse või kadumise korral tuleb tavaliselt teavitada ka politseid. Õigeaegne teavitamine on hüvitise saamise eeldus. Loe lähemalt ›
Kahjukindlustus
Kahjukindlustus on kindlustuse põhiliik, mille eesmärk on maandada riske ja hüvitada tekkinud materiaalset kahju. Liikluskindlustus, kaskokindlustus ja kodukindlustus on levinumad kahjukindlustuse alaliigid Eestis. Loe lähemalt ›
Kahjukäsitlus
Kahjukäsitlus on kindlustusjuhtumi lahendamise protsess, mille käigus kindlustusandja hindab kahju, kontrollib selle kuuluvust kindlustuskaitse alla ja otsustab hüvitise üle. Kindlustatu peab esitama kahjust teate ja vajalikud tõendid. Kahjukäsitluse tulemusel hüvitatakse põhjendatud kahju vastavalt kindlustustingimustele ja kehtivatele limiitidele. Loe lähemalt ›
Kahjunõue
Kahjunõue on kindlustatu või kannatanu taotlus saada kindlustusandjalt hüvitist tekkinud kahju eest. Kahjunõue esitatakse koos juhtumit ja kulusid tõendavate dokumentidega, mille alusel algatatakse kahjukäsitlus. Põhjendatud kahjunõue hüvitatakse kindlustustingimustes ja limiitides sätestatud ulatuses. Loe lähemalt ›
Kahjust teatamine
Kahjust teatamine on kindlustusvõtja kohustus informeerida kindlustusandjat toimunud õnnetusest esimesel võimalusel. Sujuva ja kiire kahjukäsitluse tagamiseks on oluline edastada korrektsed asjaolud, kasutades selleks tänapäeval mugavalt kindlustusseltside e-bürood või mobiilirakendust. Loe lähemalt ›
Kahjusumma
Kahjusumma on kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju rahaline suurus. Kahjusumma ja omavastutuse põhjal arvutatakse välja kindlustushüvitis. Loe lähemalt ›
Kaskokindlustuse kahjuhüvitis
Kaskokindlustuse kahjuhüvitis on rahasumma või remondikulu, mille kindlustusandja katab sõidukile tekkinud ootamatu ja ettenägematu kahju (nt avarii, vandalism, loodusõnnetus) korral. Hüvitisest arvatakse üldjuhul maha kliendi lepingus kokkulepitud omavastutuse summa. Loe lähemalt ›
Kaskokindlustuse kahjukäsitlus
Kaskokindlustuse kahjukäsitlus on kindlustusseltsi läbiviidav protseduur, mille käigus hinnatakse avariilise sõiduki või masina seisukorda, remondikulusid ja turuväärtust. Protsessi tulemusena otsustab kindlustusandja, kas sõiduki või masina remontimine on majanduslikult otstarbekas või kuulub see mahakandmisele. Loe lähemalt ›
Kaskokindlustuse kindlustusmakse
Kaskokindlustuse kindlustusmakse on kliendi poolt tasutav summa vabatahtliku sõidukikaitse eest, mis sõltub sõiduki tehnilistest näitajatest (näiteks võimsus, mudel) ja juhi varasemast kahjuajaloost. Makse suurust saab klient ise kohandada, valides näiteks suurema omavastutuse, mis teeb kuise makse soodsamaks. Loe lähemalt ›
Kaskokindlustuse kindlustusperiood
Kaskokindlustuse kindlustusperiood on ajavahemik, milleks kaskokindlustuse leping sõlmitakse ja mille kestel on sõiduk riskide vastu turvatud. Üldjuhul sõlmitakse kaskokindlustuse leping üheks aastaks, kuid see võib sõltuvalt kokkuleppest olla ka lühem või pikem. Loe lähemalt ›
Kaskokindlustuse lisakaitse
Kaskokindlustuse lisakaitse on põhipaketile juurde ostetav vabatahtlik hüve, mis pakub sõidukiomanikule täiendavat turvatunnet eriolukordades. Levinumad lisakaitsed on näiteks 24/7 autoabi, asendusauto võimalus remondi ajal, pagasikindlustus, uue sõiduki uusväärtuskindlustus või õigusabikulude katmine. Loe lähemalt ›
Kasutuskatkestus
Kasutuskatkestuskindlustus on kasko lisakaitse, mille eesmärk on rahaliselt hüvitada kulud, mis tekivad kliendil asendussõiduki kasutamisest ajal, mil isiklik auto viibib remondis. Üldjuhul ei kehti see kaitse siis, kui sõiduk on varastatud või täielikult hävinenud. Loe lähemalt ›
Kehtivuspiirkond
Kehtivuspiirkond on geograafiline ala, kus kindlustuskaitse kehtib. Väljaspool valitud kehtivuspiirkonda reisil tekkinud kahju kindlustusandja ei hüvita. Loe lähemalt ›
Kerghaagis/vahetushaagis
Kerghaagis on kuni 750 kg täismassiga haagis. Kerghaagis vajab samamoodi liikluskindlustust nagu põhisõiduk ja soovi korral saad sellele ka kaskokindlustuse võtta. Loe lähemalt ›
Kergliikur
Kergliikur on elektri jõul liikuv tõukeratas, rula või tasakaaluliikur, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks. Alates 2024. aasta lõpust on kergliikuri liikluskindlustus kohustuslik, kui sõiduki valmistajakiirus ületab 25 km/h või mass on suurem kui 25 kg ja valmistajakiirus ületab 14 km/h. Loe lähemalt ›
Kindlustatav risk
Kindlustatav risk on ettenägematu ning ootamatu kindlustusvõtja tahtest sõltumatu sündmus, millest võib sündida vara- või isikukahju. Kindlustusandja võtab enda peale riski realiseerumisel tekkivad kulud, kui ohud on selgelt piiritletavad, tõenäosused arvutatavad ja kahju tekitamine tahtmatu. Loe lähemalt ›
Kindlustatu ehk kindlustatud isik
Kindlustatu ehk kindlustatud isik on kindlustuslepingusse märgitud isik, kelle elu, tervise, vara või vastutusega seotud kindlustusrisk on kindlustusega kaetud. Loe lähemalt ›
Kindlustusagent
Kindlustusagent on kindlustuse turustaja, kes vahendab kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandja nimel ja huvides. Erinevalt kindlustusmaaklerist, kes esindab kliendi huve, tegutseb agent kindlustusandja ülesandel. Tema tegevus peab olema kantud Finantsinspektsiooni peetavasse registrisse. Loe lähemalt ›
Kindlustusandja
Kindlustusandja ehk kindlustusselts on finantsasutus, kes on sõlminud kindlustusvõtjaga kindlustuslepingu. Kindlustusandja kohustub kindlustusmaksete eest hüvitama lepingus sätestatud korras ja ulatuses tekkivad kahjud. Loe lähemalt ›
Kindlustusandja kohustused
Kindlustusandja kohustuste hulka kuulub kindlustuslepinguga kokkulepitud kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine. Selleks võib ta reeglina maksta kokkulepitud rahasumma välja kas ühekordselt või osadena. Loe lähemalt ›
Kindlustusavaldus
Kindlustusavaldus on kindlustusvõtja esitatud taotlus kindlustuslepingu sõlmimiseks, milles ta annab kindlustusriski hindamiseks vajaliku teabe. Avalduses esitatud andmete õigsus on oluline, sest valeandmete või oluliste asjaolude esitamata jätmine võib kaasa tuua hüvitise vähendamise, lepingust taganemise vms. Loe lähemalt ›
Kindlustuse turustaja
Kindlustuse turustaja on isik, kes pakub, soovitab või vahendab kindlustuslepinguid, näiteks kindlustusandja, kindlustusagent või kindlustusmaakler. Turustaja peab järgima seaduses sätestatud teavitamis- ja hoolsuskohustusi ning tema tegevus on Finantsinspektsiooni järelevalve all. Loe lähemalt ›
Kindlustuse üldtingimused
Kindlustuse üldtingimused on kindlustusandja üldised reeglid, mida kohaldatakse koos konkreetse kindlustusliigi tingimustega. Need määravad mõisted, hüvitamise korra ja üldised välistused. Loe lähemalt ›
Kindlustushuvi
Kindlustushuvi on isiku huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu, et vältida finantsilist kaotust. Loe lähemalt ›
Kindlustushüvitis
Kindlustushüvitis on rahasumma või muu soodustus, mille kindlustusandja maksab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju katteks. Hüvitise suurus sõltub tekkinud kahjust, lepingus kokku lepitud hüvitispiiridest ja kindlustussummast ning sellest arvatakse maha omavastutus. Loe lähemalt ›
Kindlustusjärelevalve
Kindlustusjärelevalve on riiklik järelevalve kindlustusandjate ja kindlustuse turustajate tegevuse üle, mida Eestis teostab Finantsinspektsioon. Järelevalve eesmärk on tagada turuosaliste usaldusväärsus ja maksevõime ning kaitsta kindlustusvõtjate ja kahju kannatanute huve. Loe lähemalt ›
Kindlustuskaitse
Kindlustuskaitse on kindlustuslepinguga tagatud kaitse kindlustatud isiku või vara vastu suunatud riskide eest. Kindlustuskaitse hõlmab kindlustusjuhtumi saabumise korral kindlustushüvitise maksmist. Loe lähemalt ›
Kindlustusleping
Kindlustusleping on kindlustusvõtja ja kindlustusandja vaheline leping, millega kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kahju või maksma kokkulepitud rahasumma, ning kindlustusvõtja kohustub maksma kindlustusmakseid (VÕS §422). Leping võib olla tähtajaline või tähtajatu. Loe lähemalt ›
Kindlustuslepingu jõustumine
Kindlustuslepingu jõustumine tähendab hetke, mil leping jõustub üldjuhul selle sõlmimisel ehk lepingus märgitud kuupäeval ja kellaajal (tavaliselt kell 00:00). Täpne hetk sõltub valitud kindlustusliigist ning samuti makse laekumisest. Loe lähemalt ›
Kindlustuslepingu pikendamine
Kindlustuslepingu pikendamine tähendab, et enne olemasoleva poliisi lõppu sõlmitakse uus poliis järgmiseks kindlustusperioodiks. Loe lähemalt ›
Kindlustuslepingu pooled
Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja, kes lepingu omavahel sõlmivad. Kindlustusvõtja kohustub maksma kindlustusmakset ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi korral hüvitist maksma. Kindlustatu ja soodustatud isik ei pruugi olla lepingupooled, kuigi leping võib nende kasuks sõlmitud olla. Loe lähemalt ›
Kindlustuslepingu sõlmimine
Kindlustuslepingu sõlmimine on kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelise kokkuleppe vormistamine, millega tagatakse kindlustuse kaitse. Loe lähemalt ›
Kindlustuslepingu tüüp
Kindlustuslepingu tüüp näitab, millise kindlustuse ja katte ulatusega on tegemist, näiteks kohustuslik liikluskindlustus või vabatahtlik kaskokindlustus. Loe lähemalt ›
Kindlustuslepingu uuendamine
Kindlustuslepingu uuendamine tähendab uue kindlustusperioodi vormistamist senise lepingu lõppedes, sageli ajakohastatud tingimuste või makse alusel. Uuendamisel võetakse arvesse kindlustusvõtja kahjuajalugu, mistõttu kahjuvaba periood võib makset vähendada, varasemad kahjud aga seda suurendada. Loe lähemalt ›
Kindlustuslepitaja/liikluskindlustuse lepitusorgan
Kindlustuse lepitusorgan on Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) kaudu tegutsev sõltumatu vahelüli, mis aitab lahendada kindlustusvaidlusi seltsi ja kliendi vahel. See on tarbijale hea võimalus leida kompromisse ilma kuluka ja pika kohtumenetluseta. Loe lähemalt ›
Kindlustusmaakler = kindlustusnõustaja
Kindlustusmaakler on sõltumatu spetsialist, kes esindab kindlustusvõtja (mitte kindlustusseltsi) huve ja aitab leida turult sobivaima lahenduse. Maakler võrdleb seltside tingimusi ning nõustab klienti nii lepingu sõlmimisel kui ka hilisemate kahjunõuete lahendamisel. Loe lähemalt ›
Kindlustusmakse
Kindlustusmakse on summa, mille maksab kindlustusvõtja kindlustusandjale kindlustuskaitse eest. See on tagatis võimalike kahjude hüvitamiseks. Kindlustusmakse sõltub otseselt valitud riskidest, kindlustusobjekti väärtusest ja varasematest kahjudest. Loe lähemalt ›
Kindlustusmakse kujunemine
Kindlustusmakse kujunemine tähendab protsessi, mille käigus seltsid lähtuvad algoritmide ja statistiliste andmete põhjal koostatud riskihinnangust, arvestades sõiduki tehnilisi andmeid (nt mootori võimsus) ja kasutusotstarvet. Samuti on oluliseks faktoriks vastutava kasutaja kahjuajalugu ja registreeritud elukoht. Loe lähemalt ›
Kindlustuspakkumus
Kindlustuspakkumus on kindlustusandja koostatud ettepanek kindlustuslepingu sõlmimiseks, mis sisaldab koos kirjeldustega selle kõiki tingimusi, sealhulgas kindlustuskaitse ulatus, kindlustussumma ja kindlustusmakse. Pakkumus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul ning leping sõlmitakse, kui kindlustusvõtja pakkumuse vastu võtab. Loe lähemalt ›
Kindlustusperiood
Kindlustusperiood on kindlustuslepingus kokkulepitud ajavahemik, mille kohta arvutatakse kindlustusmakse ja mille jooksul kehtib kindlustuskaitse. Kindlustusperiood ei pruugi kattuda lepingu kogukestusega, kui leping koosneb mitmest järjestikusest perioodist. Loe lähemalt ›
Kindlustuspoliis
Kindlustuspoliis on kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument, mis võtab kokku lepingu olulisemad tingimused, nagu pooled, kindlustusobjekt, kindlustussumma, kehtivusaeg ja kindlustusmakse. Poliis koos tingimuste, eritingimuste ja erikokkulepetega moodustab tervikliku kindlustuslepingu. Loe lähemalt ›
Kindlustuspreemia
Kindlustuspreemia ehk kindlustusmakse on kindlustusvõtja poolt makstav rahasumma kindlustusandjale. Kindlustuspreemiat maksab kindlustusvõtja kindlustuskaitse eest ja selle suurus sõltub muu hulgas kindlustusliigist, kindlustatava objekti väärtusest ja riskitasemest ning makset saab tasuda kas korraga või osamaksetena. Loe lähemalt ›
Kindlustusrisk
Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse ehk võimalus, et toimub kindlustusjuhtum. Kindlustusriski suurus mõjutab otseselt kindlustusmakse suurust ja kindlustusandja valmidust lepingut sõlmida. Loe lähemalt ›
Kindlustussertifikaat
Kindlustussertifikaat on kindlustusmaakleri väljastatud kinnitus kindlustuskaitse kohta. Loe lähemalt ›
Kindlustusterritoorium
Kindlustusterritoorium on geograafiline piirkond, kus kindlustuskaitse kehtib. Väljaspool kindlustusterritooriumi toimunud kindlustusjuhtumeid üldjuhul ei hüvitata. Loe lähemalt ›
Kindlustustingimused
Kindlustustingimused on dokument, mis määrab kindlaks kindlustuskaitse ulatuse, hüvitamise korra, limiidid, omavastutuse ning poolte õigused ja kohustused. Enne lepingu sõlmimist tasub tingimustega hoolikalt tutvuda ja soovi korral meie käest abi küsida, et kaitse vastaks vajadustele. Loe lähemalt ›
Kindlustusvahendaja
Kindlustusvahendaja on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud ettevõte või spetsialist (näiteks kindlustusmaakler või -agent), kelle kaudu saab sõlmida kindlustuslepinguid. Kindlustusmaaklerid tegutsevad vahendajatena, kes esindavad erapooletult ainult kliendi huve ja otsivad turult talle sobivaima pakkumise. See välistab olukorra, kus kliendi valik sõltub vaid ühe kindlustusseltsi kitsastest müügihuvidest. Loe lähemalt ›
Kindlustusvajadus
Kindlustusvajadus on kliendi tegelik vajadus kaitsta end võimalike kahjude eest, mille turustaja peab enne lepingu soovitamist välja selgitama. Liikluskindlustuse puhul tuleneb vajadus juba seadusest, kuna mootorsõidukile on selle sõlmimine kohustuslik, kuid lisakaitsete soovitamisel arvestatakse kliendi tegelikku olukorda. Loe lähemalt ›
Kindlustusvõtja
Kindlustusvõtja on isik, kes sõlmib kindlustusandjaga kindlustuslepingu ja kellel on kohustus tasuda kindlustusmakseid. Kindlustusvõtjaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kellel on huvi vara või vastutust kindlustada. Kindlustusvõtja ei pruugi alati olla sama isik, kes kindlustuskaitsest kasu saab - näiteks võib ettevõte olla kindlustusvõtja ja töötaja kindlustatud isik. Loe lähemalt ›
Kindlustusvõtja kohustused
Kindlustusvõtja peamine kohustus on tasuda korrektselt ja õigeaegselt kindlustusmakseid ning rakendada ettevaatusabinõusid kahju ära hoidmiseks. Eristatakse kindlustusjuhtumieelseid ja kindlustusjuhtumijärgseid kohustusi. Kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusvõtja lisakahjude vältimiseks kiirelt reageerima ning teavitama viivitamatult oma kindlustusandjat. Loe lähemalt ›
Kindlustusvõtjaga samastatud isik
Kindlustusvõtjaga samastatud isik on isik, keda kindlustuslepingu tingimuste kohaselt koheldakse õiguste ja kohustuste osas kindlustusvõtjaga võrdselt. See tähendab muu hulgas, et tema teadmised ja tegevus, näiteks ohutusnõuete rikkumine, võivad mõjutada hüvitise maksmist samamoodi nagu kindlustusvõtja oma. Loe lähemalt ›
Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik reisikindlustuses
Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik on näiteks kindlustatud eseme omanik või selle seaduslik valdaja või kasutaja. Tema õigusi ja kohustusi käsitletakse kindlustuslepingus kindlustusvõtjaga samaväärselt. Tema kohustuste, näiteks ohutusnõuete täitmise rikkumisel võib kindlustusandjal olla sama õigus hüvitist vähendada või sellest keelduda nagu kindlustusvõtja puhul. Loe lähemalt ›
Kindlustusväärtus
Kindlustusväärtuseks on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Õige kindlustusväärtuse määramine on kriitilise tähtsusega, et vältida vara alakindlustamist ning saada kahjujuhtumi korral ootuspärane hüvitis. Loe lähemalt ›
Kindlustusõigus
Kindlustusõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib kindlustuslepinguid ning kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate õigusi ja kohustusi. Liikluskindlustust reguleerivad eelkõige liikluskindlustuse seadus ja võlaõigusseadus, mis koos määravad kindlaks kahju hüvitamise korra ja poolte kohustused. Loe lähemalt ›
Klaasikahju
Klaasikahju on üks sagedasemaid kaskokindlustuse juhtumeid, mis tähendab sõiduki klaasidele (tavaliselt esiklaasile) tekkinud pragusid või kivitäkkeid. Kaskokindlustus pakub klaasikahjudele sageli eritingimust, parandades või vahetades purunenud klaasi kliendile ilma omavastutust rakendamata. Loe lähemalt ›
Kodukindlustuse lisakaitse
Kodukindlustuse lisakaitse on vabatahtlik täiendav kaitse, mida saab kodukindlustuse lepingule juurde valida, näiteks vastutuskindlustus või õigusabikulude kaitse. Loe lähemalt ›
Koguriskikindlustus
Koguriskikindlustus on kõige laiahaardelisem kindlustuskaitse. Koguriskikindlustusega ollakse kindlustatud kõikide riskide vastu, mida ei ole otseselt lepingus välistustena kirja pandud. Loe lähemalt ›
Kohustuslik liikluskindlustus
Kohustuslik liikluskindlustus on Eestis seadusega nõutav vastutuskindlustus igale avalikus liikluses osalevale sõidukile. See tagab kindlustunde, et kui sõidukijuht põhjustab avarii, korvab teistele osapooltele tekitatud isiku- ja varakahjud kindlustusselts. Loe lähemalt ›
Kolmanda isiku vastutus
Kolmanda isiku vastutus tähendab kindlustatu seadusjärgset vastutust kahju eest, mille ta tekitab teisele inimesele ehk kolmandale isikule. Vastutuskindlustus hüvitab sellise tahtmatult tekitatud varalise või isikukahju kokkulepitud limiidi ulatuses. Tahtlik kahju ja kindlustatuga seotud isikutele tekitatud kahju jäävad tavaliselt kaitse alt välja. Loe lähemalt ›
Kolmas isik
Kolmas isik tähendab kedagi, kes ei ole kindlustuslepingu sõlmija ehk kindlustusvõtja ega ka kindlustatud isik, kuid kes on saanud kahju. Loe lähemalt ›
Korduvreisikindlustus
Korduvreisikindlustus on kindla kehtivusajaga reisikindlustus, mis katab kõik selle perioodi jooksul tehtavad reisid, ilma et iga reisi jaoks tuleks eraldi leping sõlmida. Reiside arv ei ole tavaliselt piiratud, kuid ühe katkematu reisi maksimaalne kestus võib olla tingimustega määratud. Loe lähemalt ›
Korter (korteriomand)
Korter on ehituslikult piiritletud ja eraldi kasutamist võimaldav eluruum. Korteri kindlustamine hõlmab tavaliselt siseviimistlust ja kommunikatsioone, korteriomandi puhul lisandub aga ka vastav mõtteline osa kogu hoone kaasomandist. Loe lähemalt ›
Kriitiline haigus
Kriitiline haigus on kindlustatud isiku ootamatu ja ettenägematu raske haigus või funktsioonihäire, mis ilmneb esmakordselt kindlustusperioodi jooksul. Haigus peab olema kinnitatud eriarsti või arstide kolleegiumi lõpliku diagnoosiga ning kantud haiguslukku. Reeglina on termin kasutusel erinevates toodetes ja iga toote juures on nimekiri, mida peetakse kriitiliseks haiguseks. Loe lähemalt ›
Kulum (amortisatsioon)
Kulum tähendab vara väärtuse vähenemist aja jooksul tavapärase kasutamise, vananemise ja loomuliku amortisatsiooni tõttu. Kulumit võetakse hüvitise arvutamisel reeglina arvesse, mistõttu vanemate või kulunud osade eest võidakse maksta vähem kui täiesti uue eseme eest. Kulumist tingitud kahjustumine ise (näiteks osade loomulik vananemine) ei ole üldiselt kindlustusjuhtum. Loe lähemalt ›
Käibemaksuga hüvitamine/käibemaksuta hüvitamine
Käibemaksuga hüvitamine tähendab, et kahjuhüvitis makstakse välja koos käibemaksuga, käibemaksuta hüvitamise korral aga ilma selleta. Kui hüvitise saajal on õigus käibemaks riigilt sisendkäibemaksuna tagasi saada, ei kuulu käibemaksu osa kahju hulka ja seda ei hüvitata; käibemaksukohustuslasele hüvitatakse seetõttu kahju üldjuhul ilma käibemaksuta. Loe lähemalt ›
Küberkindlustus
Küberkindlustus on kindlustusliik, mis kaitseb ettevõtte infosüsteeme ja andmeid küberintsidentidega kaasnevate kulude ja kahjude eest. See võib katta nii ettevõtte enda kahju, juhtumiga seotud teenuste kulud kui ka kolmandate isikute nõuded. Kaitse ulatus sõltub valitud kaitsetest ja kokkulepitud tingimustest. Loe lähemalt ›
Laadimisjaama kaitse
Laadimisjaama ja -tarvikute kaitse on elektriautode kaskokindlustuse spetsiaalne osa. See hüvitab kuni teatud limiidini (näiteks 2000 euro ulatuses) kulud, kui sõiduki laadimiskaablid või -seadmed saavad õnnetuses kahjustada või varastatakse laadimispunktist. Loe lähemalt ›
Laadimistööde kaitse
Laadimistööde kaitse on veoauto kaskokindlustuse lisakaitse, mis hüvitab kahjud, kui sõiduk või selle seadmed saavad laadimis- või tõstetööde käigus kahjustada. Loe lähemalt ›
Lemmiklooma kaitse kaskokindlustuses
Lemmiklooma kaitse on kasko lisakaitse, mis hüvitab kindlustusjuhtumi ajal sõidukis viibinud koera või kassi ravikulud või maksab hüvitist looma hukkumise korral. Kaitse kehtib üksnes autos nõuetekohaselt paiknenud loomale ega rakendu juhtumitele, mis ei ole seotud kindlustusjuhtumiga, näiteks looma haigestumise korral. Loe lähemalt ›
Lemmikloomakindlustus
Lemmikloomakindlustus on kindlustusliik, mis aitab katta lemmikloomaga seotud ootamatuid kulusid, näiteks ravi, hukkumist või kadumist. See annab loomaomanikule rahalise kaitse ettenägematute sündmuste vastu. Kindlustuskaitse ulatus sõltub valitud kaitsetest ja kokkulepitud tingimustest. Loe lähemalt ›
Lepinguriik liikluskindlustuse kontekstis
Lepinguriik on riik, mis on ühinenud asjaomase rahvusvahelise kokkuleppega, näiteks rohelise kaardi süsteemi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga. Liikluskindlustuse kontekstis kehtib Eestis sõlmitud kindlustuskaitse kõigis EMP lepinguriikides, samas kui mõnda lepinguriiki reisimiseks võib olla vaja rohelist kaarti. Loe lähemalt ›
Liikluskindlustuse kahjuhüvitis
Liikluskindlustuse kahjuhüvitis on summa või taastusremondi kulu, mida kindlustusandja maksab liiklusõnnetuses kannatada saanud isikule. Selle raames hüvitatakse nii süüdlase poolt tekitatud varakahjud kui ka ravikulud, töövõimetusest tulenev sissetulekute vähenemine ning teatud juhtudel ka mittevaraline moraalne kahju. Loe lähemalt ›
Liikluskindlustuse kahjukäsitlus
Liikluskindlustuse kahjukäsitlus on protseduur, mille käigus hindab kindlustusselts õnnetuse asjaolusid, fikseerib süüdlase ja arvutab välja hüvitatava summa või korraldab sõiduki remondi. Seadusemuudatuste toel saavad kannatanud üha enam lahendada kahjukäsitlust otse enda kindlustusandjaga, mitte ainult süüdlase kindlustusseltsiga. Loe lähemalt ›
Liikluskindlustuse kindlustusmakse
Liikluskindlustuse makse on summa, mille sõiduki omanik tasub poliisi eest; selle suurus sõltub sõiduki riskiteguritest, tehnilistest andmetest (nt mootori võimsus) ja omaniku varasemast kahjuajaloost. Makse arvutamise metoodika on seltside lõikes erinev ning selle eesmärk on koguda potentsiaalsele riskile vastavat tasu. Loe lähemalt ›
Liikluskindlustuse kindlustusperiood
Liikluskindlustuse periood on ajavahemik, milleks leping sõlmitakse, varieerudes üldjuhul ühest päevast kuni ühe aastani. Kuigi võimalusi on erinevaid, tagab pikemaajaline, näiteks aastane periood, kliendile reeglina soodsaima kuise kindlustusmakse. Loe lähemalt ›
Liikluskindlustuse lepingu automaatne lõppemine
Liikluskindlustuse lepingu automaatne lõppemine tähendab, et leping lõpeb automaatselt, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist (ka ajutiselt), omanik või vastutav kasutaja vahetub ja sõlmib lepingu teise kindlustusandjaga või kindlustusmakse jäetakse tasumata. Loe lähemalt ›
Liikluskindlustuse lepingu lõpetamine
Liikluskindlustuse lepingu lõpetamine enne perioodi lõppu on erandkorras võimalik juhul, kui sõiduk müüakse, hävineb, varastatakse või seda pole tehnilistel põhjustel võimalik kasutada üle ühe kuu. See kehtib ka siis, kui lõpeb liisingleping ja masin tagastatakse. Loe lähemalt ›
Liikluskindlustuse lisakaitse
Liikluskindlustuse lisakaitse on vabatahtlik valik, mis annab kohustuslikule liikluskindlustusele juurde mugavusi, mida seadus rangelt ei nõua. Näiteks pakuvad paljud kindlustusseltsid lisakaitsega tasuta 24/7 autoabi, asendusautot või kaitset metsloomaga kokkupõrkel tekkinud kahjude vastu. Loe lähemalt ›
Liikluskindlustuseta sõiduk
Liikluskindlustuseta sõiduk on mootorsõiduk, millel puudub kehtiv poliis ning millega on liikluses osalemine Eestis seadusega keelatud. Kui sellise sõidukiga põhjustatakse õnnetus, võib kindlustusfond või -selts kõik kannatanule välja makstud kahjud süüdlaselt regressi korras tagasi nõuda, lisaks on politseil õigus teha trahvi. Loe lähemalt ›
Liiklusregistri muutmiskanne
Liiklusregistri muutmiskanne on Transpordiameti peetavasse liiklusregistrisse tehtav kanne, millega muudetakse sõiduki kohta varem registreeritud andmeid, näiteks omanikku, vastutavat kasutajat, tehnilisi andmeid või numbrimärki. Muutmiskanne on oluline ka liikluskindlustuse seisukohast, sest kindlustuskohustus ja kindlustusandja teavitused lähtuvad just registris kajastuvatest andmetest. Loe lähemalt ›
Liiklusregistrist ajutiselt kustutamine
Liiklusregistrist ajutine kustutamine on Transpordiametis tehtav toiming, millega peatatakse sõiduki registrikanne teatud perioodiks (1 kuni 24 kuud) ja mis peatab automaatselt ka liikluskindlustuse lepingu. See on kõige praktilisem viis vältida kulukat sundkindlustust olukorras, kus autot pikema aja jooksul ei kasutata. Loe lähemalt ›
Liisingmaksekindlustus kaskokindlustuses
Liisingumakse kindlustus on kaskokindlustuse lisakaitse. See on mõeldud aitama klienti olukorras, kus ta on kindlustusjuhtumi tagajärjel ajutiselt töövõimetu ega suuda sõiduki liisingumakseid tasuda. Kindlustusandja katab sel perioodil kliendi eest igakuised maksed vastavalt lepingutingimustele. Loe lähemalt ›
Liisingväärtuskindlustus
Liisingväärtuskindlustus on kaskokindlustuse lisakaitse liisingusse võetud sõidukitele. See tagab, et sõiduki täieliku hävimise või varguse korral hüvitab kindlustus kogu panka jäänud liisingujäägi, isegi kui see summa ületab auto reaalset turuväärtust. Loe lähemalt ›
Lisahüvitis täishävingu korral
Lisahüvitis täishävingu korral on teatud kaskopakettide lisakaitse, mis maksab auto täieliku hävimise või varguse korral välja täiendava summa lisaks auto turuväärtusele. Näiteks lisatakse sõidukihüvitisele lepingus kokkulepitud protsent (tavaliselt 10% või 15%), et aidata kliendil sujuvamalt uut sõidukit soetada. Loe lähemalt ›
Lisakaitsed
Lisakaitsed on põhipaketile juurde valitavad lisavõimalused. Igal kindlustusliigil on oma lisakaitsed ja nende täpse loetelu ning tingimused leiad oma pakkumistest. Loe lähemalt ›
Lisavarustus
Lisavarustus on autole püsivalt kinnitatud detailid, mis pole sõidukile tehases originaalis paigaldatud, näiteks katuseboks, jalgrattahoidja või järelturu valuveljed. Kaskokindlustuses on sellised osad automaatselt kindlustatud teatud fikseeritud limiidini (näiteks 1000 eurot), mida saab vajadusel lepingus suurendada. Loe lähemalt ›
Loodusõnnetus
Loodusõnnetus on ootamatu ja ettenägematu loodusjõudude (nagu torm, üleujutus, rahe või pikselöök) tekitatud kahju sõidukile. Mitmed kindlustustooted (näiteks kaskokindlustus ja kodukindlustus) hüvitavad loodusõnnetustest tekkinud kahjustusi, seejuures on laiema kaitsega pakettides see lahendatud sageli ilma kliendi omavastutuseta. Loe lähemalt ›
Loomaomaniku vastutuskindlustus
Loomaomaniku vastutuskindlustus on kaitse juhuks, kui loom tekitab kolmandale isikule varalist kahju, mille eest omanik või valdaja seaduse järgi vastutab. Kindlustusandja hüvitab kahju ja võib katta ka seonduvad õigusabi- ja kohtukulud. Lähedastele ja teatud seotud isikutele tekitatud kahju jääb reeglina hüvitamise alt välja. Loe lähemalt ›
Maakleritasu
Maakleritasu ehk vahendustasu on kindlustusmaakleri teenuse eest makstav tasu, mille üldjuhul tasub kliendi eest kindlustusandja ja mis sisaldub kindlustusmakses. Maakleril on kohustus kliendile avaldada, kas tasu maksab klient ise või kindlustusandja, ning kui suur see konkreetse lepingu puhul on. Loe lähemalt ›
Margiesindus
Margiesindus on sõidukitootja ametlik hoolde- ja remonditöökoda, kuhu suunatakse remonti sageli just tehasegarantiiga masinad. Laiema kaitsega kaskopaketid võimaldavad kliendil valida remonti margiesinduses isegi siis, kui garantiiperiood on juba lõppenud. Loe lähemalt ›
Mitmekordne kindlustus
Mitmekordne kindlustus on olukord, kus üks ja sama risk on kaetud mitme samaaegse kindlustuslepinguga, mille hüvitiste kogusumma ületab kahju tegelikku suurust. Hüvitiste kogusumma ei ületa siiski kahju suurust, kui puudub kohustus rohkem maksta. Loe lähemalt ›
Ohutusnõuded
Ohutusnõuded on kindlustuslepingus sätestatud reeglid, mida klient peab kahju vältimiseks järgima. Ohutusnõuete eiramine, nt raske hooletus, annab kindlustusandjale juriidilise õiguse kahjuhüvitist vähendada või selle maksmisest täielikult keelduda. Loe lähemalt ›
Omavastutus
Omavastutus on lepingus määratud rahasumma või kahju osa, mis jääb kindlustusjuhtumi korral kindlustusvõtja enda kanda. Kindlustusandja arvestab selle summa maha väljamakstavast hüvitisest. Loe lähemalt ›
Ooteaeg ehk ooteperiood
Ooteaeg on ajavahemik kindlustuslepingu sõlmimisest või jõustumisest, mille jooksul teatud kaitsed veel ei kehti või hüvitist ei maksta. Ooteaja kestus ja sellega seotud piirangud on määratud kindlustustingimustes. Loe lähemalt ›
Osamakse
Kindlustusmakse osamakse on üks osa kindlustusperioodi jooksul tasutavast suuremast kindlustusmaksest. Selline makseviis võimaldab pikaajalise (nt aastase) kindlustuslepingu summa pikema aja peale ära jaotada. Loe lähemalt ›
Piirikindlustus
Piirikindlustus on liikluskindlustuse erivorm sõidukile, mis on registreeritud välisriigis ega oma Eestis või Euroopa Majanduspiirkonnas kehtivat kindlustuskaitset ega rohelist kaarti. Piirikindlustuse sõlmib Eestis Eesti Liikluskindlustuse Fond ja see võimaldab välisriigi sõidukil Eestis ja EMP-s liigelda kindlustatud sõidukina. Loe lähemalt ›
Proov numbrimärk
Proovnumbrimärk on Transpordiameti väljastatav ajutine registreerimismärk, mida tunnustatud sõidukimüüjad, tootjad või remondiettevõtted kasutavad veel registreerimata või müügis olevate sõidukite ajutiseks liiklemiseks, näiteks proovi- ja kontrollsõitudeks. Proovnumbrimärgiga sõidukil peab samuti olema kehtiv liikluskindlustus. Loe lähemalt ›
Proportsionaalne tagasimakse
Proportsionaalne tagasimakse on tagasimakstav summa poliisi ennetähtaegsel lõpetamisel. Summa arvutatakse vastavalt järelejäänud täis kuude ja päevade proportsioonile aastasest kindlustusmaksest. Loe lähemalt ›
Põhiomavastutus
Põhiomavastutus on kaskokindlustuse lepingus fikseeritud baassumma (tavaliselt 200–400 eurot), mille autoomanik peab kahjujuhtumi korral ise kinni maksma. Seda rakendatakse kõikide riskide puhul, välja arvatud nendel erijuhtudel, millele laieneb lepinguga madalam või 0-eurone omavastutus (näiteks klaasiparandus või otsasõit metsloomale). Loe lähemalt ›
Püsiva puude kaitse
Püsiva puude kaitse on õnnetusjuhtumikindlustuse oluline osa, mille raames makstakse püsiva tervisekahjustuse korral hüvitist vastavalt kahjustuse raskusele ja lepingus kokkulepitud tingimustele. Püsiva puude kaitse on ülioluline, kuna raske õnnetus võib muuta kogu elukorraldust, nõudes näiteks kodu kohandamist, töökoha vahetust või eluaegseid abivahendeid. Loe lähemalt ›
Registreerimiskohustusega sõiduk liikluskindlustuses
Registreerimiskohustusega sõidukid on mootorsõidukid ja haagised, mis on mõeldud osalema avalikus teeliikluses ning mis tuleb ametlikult kanda Transpordiameti liiklusregistrisse. Registreerimistoiming toob automaatselt kaasa ka seadusest tuleneva kohustuse sõlmida pidev liikluskindlustus. Loe lähemalt ›
Registreerimiskohustusega, aga kindlustuskohustuseta sõiduk liikluskindlustuses
Registreerimiskohustusega, aga kindlustuskohustuseta sõiduk on liikluskindlustuse mõistes Transpordiameti andmebaasi kantud masin (nt maastikusõidukina arvel olev ATV), millega on avalikel teedel liiklemine keelatud ning seetõttu polnud varasema seaduse järgi sellele ka liikluskindlustus kohustuslik. Samas soovitavad spetsialistid sellistele sõidukitele teha õnnetusjuhtumi- või motokasko, et olla ootamatusteks valmis. Loe lähemalt ›
Registreerimiskohustuseta sõiduk liikluskindlustuses
Registreerimiskohustuseta sõidukid on sõidukid, mida üldjuhul liiklusregistrisse ei kanta, nagu näiteks kergliikurid ja elektritõukerattad. Uue, 2024. aasta detsembrist kehtiva seadusemuudatusega laieneb aga ka paljudele sellistele sõidukitele (kiirus üle 14 km/h ja kaal üle 25 kg) liikluskindlustuse kohustus. Loe lähemalt ›
Reis
Reis on kindlustustingimustes määratletud ajutine viibimine väljaspool kindlustatu püsivat elukohariiki, mis algab ja lõpeb tavaliselt kodumaalt lahkumise ja sinna naasmisega. Reisi täpne määratlus tingimustes on oluline, sest sellest sõltub, millal kindlustuskaitse kehtima hakkab ja lõpeb. Loe lähemalt ›
Reisikatkestuskulu
Reisikatkestuskulu ehk reisitõrke kaitse on laiemate kaskopakettide osa, mis aitab juhul, kui sõidukiga välismaal toimunud õnnetuse tõttu ei ole võimalik reisi jätkata. Kindlustus katab sõidukis viibijate täiendavad majutus- ja transpordikulud kas tagasi Eestisse või sihtkohta kindlaksmääratud summa ulatuses (nt 1000 eurot). Loe lähemalt ›
Remondikalkulatsioon
Remondikalkulatsioon on remonditöökoja või kindlustusandja koostatud ametlik hinnang sõiduki taastamise maksumuse kohta. Kui kalkulatsioon näitab, et remondikulud ületavad teatud piiri (näiteks ca 70% auto turuväärtusest), kantakse sõiduk üldjuhul majanduslikult ebaotstarbekana maha. Loe lähemalt ›
Rendiauto kindlustus kaskokindlustuses
Rendiauto kindlustus kaskokindlustuses on lisakaitse, mis hüvitab välismaal renditud sõidukile tekitatud kahju või rendilepingus määratud omavastutuse, kui rendiettevõte esitab kliendi vastu kahjunõude. See aitab vältida ootamatuid kulusid, mis rendiautode kõrge omavastutuse tõttu võivad ulatuda mitme tuhande euroni. Loe lähemalt ›
Roheline kaart
Roheline kaart on rahvusvaheline liikluskindlustuse tõend, mis näitab liikluskindlustuse kehtivust riikides, mis asuvad väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (näiteks Suurbritannias). Enamasti saad rohelise kaardi digitaalselt PDF-failina, mille võid salvestada või soovi korral välja printida. Loe lähemalt ›
Siseviimistlus
Siseviimistlus on korteri või hoone ruumide siseosad, mida saab muuta ilma hoone ohutust või kandekonstruktsioone kahjustamata. Siseviimistlus hõlmab põranda-, lae- ja seinakatteid, siseuksi ja ka integreeritud mööblit. Loe lähemalt ›
Soetusväärtuse kaitse
Soetusväärtuse ehk uusväärtuse kaitse on spetsiaalne kaskokindlustuse lisakaitse täiesti uutele autodele, mis kehtib üldjuhul sõiduki esimesel kasutusaastal. Kui uus auto hävineb täielikult või varastatakse, ei hüvita kindlustus mitte sõiduki langenud turuväärtust, vaid maksab kliendile tagasi auto algse ostuhinna täies mahus. Loe lähemalt ›
Soodustatud isik
Soodustatud isik on kindlustuslepingus (poliisil) nimetatud inimene või inimesed (näiteks abikaasa, elukaaslane, laps või muu lähedane), kellel on kindlustusjuhtumi korral õigus saada kindlustuslepingust tulenev hüvitis. Kui soodustatud isikuid on mitu, saab lepingus täpselt määrata ka selle, millises osas rahasumma nende vahel jaguneb. Loe lähemalt ›
Statsionaarne ravi ehk haiglaravi
Statsionaarne ravi on meditsiiniliselt näidustatud teenus, kus patsiendi ravimiseks, jälgimiseks või kirurgilisteks operatsioonideks on vajalik haiglaravile jäämine ja seal ööbimine. Selle kindlustuskaitse raames korvatakse muuhulgas haigla voodipäevatasu, uuringud, tasulise palati kulud ning haiglas manustatud ravimid. Loe lähemalt ›
Sundkindlustus
Sundkindlustus on Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt sunniviisiliselt rakendatav kindlustus sõidukitele, millel on liikluskindlustuse leping puudunud üle 12 kuu. See on tavamaksest oluliselt kallim ning avarii põhjustamisel lisandub süüdlasele 640-eurone omavastutus. Loe lähemalt ›
Sundkindlustuse makseteatis
Sundkindlustuse makseteatis on Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale esitatud arve automaatselt rakendunud sundkindlustuse eest. Kui teatis jäetakse maksmata, võidakse nõue edastada sundtäitmiseks kohtutäiturile. Loe lähemalt ›
Surmav haigus ehk terminaalne haigus
Surmav haigus ehk terminaalne haigus on haigus, millel pole teadaolevat ravi ja mis eeldatavasti põhjustab haigla konsultandi ja kindlustusandja peaarsti kinnitusel 12 kuu jooksul surma. Loe lähemalt ›
Sõiduki laadija kaitse
Sõiduki laadija kaitse on elektriautode kaskokindlustusse integreeritud kaitse, mis laieneb sageli kalli hinnaga laadimiskaablitele ja seadmetele. Õnnetuse või varguse korral (näiteks laadimispunktist) hüvitab kindlustusandja nende maksumuse sageli ilma omavastutuseta kindla limiidi ulatuses. Loe lähemalt ›
Sõidukikindlustus
Sõidukikindlustus on lai katusmõiste, mis jaguneb Eestis kaheks: seadusega nõutav kohustuslik liikluskindlustus ja vabatahtlik kaskokindlustus. Kaskokindlustus on loodud autoomaniku enda vara kaitsmiseks, hüvitades muuhulgas isepõhjustatud õnnetused, looduskahjud ja vargused. Loe lähemalt ›
Teabedokument
Teabedokument ehk kindlustustoote teabedokument (IPID) on standarditud lühiülevaade kindlustustoote põhitingimustest, mis selgitab lihtsalt, mida kindlustus katab ja mida mitte. See ei asenda täielikke kindlustustingimusi ega konkreetset lepingut, vaid aitab kliendil eri pakkumisi paremini võrrelda. Loe lähemalt ›
Tehnilise rikke kindlustus
Tehnilise rikke kindlustus on kasko lisakaitse, mis pakub kaitset sõiduki ootamatute ja peamiste mehaaniliste probleemide (näiteks mootori purunemise) vastu. Kuna tavaline kaskokindlustus tehnilisi rikkeid ja auto kulumist ei hüvita, annab see toode auto ostjale ja müüjale lisagarantii. Loe lähemalt ›
Täishäving
Täishäving ehk mahakandmine on kaskokindlustuse ja liikluskindlustuse mõiste olukorrale, kus sõidukit pole pärast õnnetust enam võimalik tehniliselt taastada või selle remontimine pole majanduslikult mõistlik. Auto kantakse maha ja omanikule (või liisingule) makstakse välja sõiduki turuväärtus enne õnnetust. Loe lähemalt ›
Vabatahtlik kindlustus
Vabatahtlik kindlustus on kindlustus, mille sõlmimise üle otsustab klient ise, näiteks kasko-, kodu- või reisikindlustus. Erinevalt kohustuslikust kindlustusest ei tulene selle sõlmimise nõue seadusest, vaid lähtub inimese soovist oma vara või riske täiendavalt kaitsta. Loe lähemalt ›
Vabatahtlik sõidukikindlustus
Vabatahtlik sõidukikindlustus on juriidiline katusmõiste kaskokindlustuse kohta. Erinevalt kohustuslikust liikluskindlustusest, mis kaitseb kannatanut, teeb omanik vabatahtliku kindlustuse isikliku vara kaitseks, et katta avarii, varguse või loodusõnnetustega seotud finantsriskid. Loe lähemalt ›
Võtmekindlustus
Võtmekindlustus on kaskopaketi kaitse, mis aitab autovõtmete kaotamise, hävimise või varguse korral soetada uued võtmed ning vajadusel luku ümber programmeerida. Mitmetes kaskopakettides asendatakse kadunud võtmed kliendile mugavalt ilma omavastutust rakendamata. Loe lähemalt ›
Õnnetusjuhtumikindlustus
Õnnetusjuhtumikindlustus on mõeldud olukordadeks, kus välise jõu mõjul tekkinud ootamatu ja ettenägematu sündmus põhjustab kehavigastuse, püsiva tervisekahjustuse või surma. Oluline on teada, et see ei ole sama mis ravi-, elu- või tervisekindlustus ning see ei kata reeglina haigusest tekkinud terviseprobleeme. Loe lähemalt ›
Ühekordne reisikindlustus
Ühekordne reisikindlustus on ühe konkreetse reisi jaoks sõlmitav reisikindlustus, mille kehtivusaeg vastab reisi kestusele. See sobib inimesele, kes reisib harva, samas kui mitme reisi puhul aastas võib soodsam olla korduvreisikindlustus. Loe lähemalt ›
Mida teha kahjujuhtumi korral?
Neli sammu, mida järgida iga liiklusõnnetuse, koduses majapidamises tekkinud kahju või muu kindlustusjuhtumi korral.
Taga ohutus
Veendu, et keegi pole vigastatud. Hoiata teisi liiklejaid hoiatuskolmnurga ja vilkuritega.
Helista vajadusel 112
Vigastatute, tule või suurte materiaalsete kahjude puhul kutsu kiirabi, päästjad või politsei.
Dokumenteeri kahju
Tee fotosid, täida Euroopa avariiteatis ja kogu tunnistajate kontaktid.
Teata kindlustusandjale
Edasta kahjuteade esimesel võimalusel veebivormi, e-posti või telefoni kaudu.
Kui sõlmisid kindlustuse meie kaudu, saad kahjust teatada siit:
Teata kahjustBlogiartiklid ja juhendid
Vaata kõiki artikleid
Kui palju maksis talu kindlustamine tsaariajal?
Tsaariaegse talukindlustuse kulu sõltus kindlustussummast ja seltsi tööviisist. 1900. aasta paiku tähendas talu kindlustamine eeskätt hoonete kaitset tulekahju vastu. Leedri küla 1908. aasta tulekahju teate järgi olid põlenud majad Lümmada tulekinnitusseltsis kinnitatud, muu vara jäi kinnitamata.
Loe edasi
Eesti 2025 sõidukite TOP – enim müüdud sõiduautod ja tarbesõidukid
Eesti 2025. aasta sõidukiturul oli oluline kogu pakett: kasutuskulu, töökindlus, mugavus ja praktilisus. Vaata, millised margid ja mudelid müüsid enim — nii sõiduautode kui tarbesõidukite TOP-edetabelites.
Loe edasi
Tähelepanu, Toyota Land Cruiseri ja Lexus RX omanikud — kõrgenenud vargusrisk!
Viimastel nädalatel on Eestis oluliselt sagenenud luksusmaasturite vargused, mis pannakse toime öösiti. Septembris pidas politsei vahetult peale Lexus RX450 vargust kinni kahtlustatavad isikud.
Loe edasi
Kuidas käituda, kui kiirustad Lähis-Ida konfliktist koju tulema?
Kui satud reisil sõjalise konflikti piirkonda, on oluline teada, kuidas käituda ja millistel tingimustel reisi- ning reisitõrkekindlustus Sind aitab. Vaata, mida erinevad kindlustusandjad hüvitavad ja kust alustada.
Loe edasi
Uus koostööpartner LHV!
Meil on hea meel teada anda, et meie kindlustuse e-poest www.kindlustusest.ee on nüüd võimalik leida ka LHV Kindlustuse pakkumised.
Loe edasi
Kas liikluskindlustus on kohustuslik?
Liikluskindlustus on Eestis kohustuslik kõigile liiklusregistris registreeritud mootorsõidukitele ja haagistele. Vaata, millal leping peab kehtima ja mis juhtub, kui kaitse puudub.
Loe edasiVõta meiega ühendust
Kirjuta meile, kui Sul on küsimusi pakkumiste, lepingute või kahjujuhtumite kohta.
Vastame tööpäeviti tavaliselt mõne tunni jooksul.
- Telefon 12555
- Email info@kindlustusest.ee
- Avatud E-R 09.00 – 17.00
Soovid kõige värskemat infot kindlustuse kohta?
Liitu meie teavitustega ja saad esimesena teada kampaaniatest, olulistest seadusemuudatustest ning parimatest kindlustuspakkumistest!