Kindlustusandja kohustused

Millised on kindlustusandja peamised kohustused?

Kindlustuslepinguga võtab kindlustusandja kokkulepitud riski enda kanda ning kohustub kindlustusjuhtumi korral hüvitama kahju või maksma lepingus määratud rahasumma. Lisaks hüvitamiskohustusele peab kindlustusandja andma kliendile lepingueelse teabe, väljastama lepingu sõlmimist tõendava dokumendi (näiteks kindlustuspoliisi) ja menetlema esitatud nõuet seaduses ning lepingus sätestatud korras ja mõistliku aja jooksul.

Kuidas kohustused praktikas avalduvad?

Näiteks kui klient teatab kahjujuhtumist, peab kindlustusandja selle mõistliku aja jooksul üle vaatama, küsima vajadusel lisatõendeid ja tegema otsuse, kas ja millises ulatuses hüvitist makstakse. Kindlustusandja ei tohi menetlust põhjendamatult venitada ega jätta klienti otsusest teavitamata. Kui nõuet ei rahuldata, peab kindlustusandja selgitama, millisele lepingutingimusele või seadusesättele keeldumine tugineb.

Millal tekib hüvitamiskohustus?

Hüvitise maksmise kohustus tekib siis, kui juhtum kuulub kaitse alla ja hüvitise eeldused on täidetud, näiteks kahju on tegelikult tekkinud, juhtum ei ole väljaarvatud ja klient on täitnud oma teatamiskohustuse. Kui mõni eeldus on täitmata, näiteks kahju põhjus jääb tõendamata, võib kindlustusandja hüvitisest keelduda või seda vähendada.

Erinevus kindlustusvõtja kohustustest

Kindlustusandja kohustused on paarisosa kindlustusvõtja kohustustele: kui kindlustusvõtja peab maksma kindlustusmakseid ja andma õiget teavet, siis kindlustusandja vastukohustus on riski katmine ja hüvitamine. Need kaks poolt kohustust moodustavad koos kindlustuslepingu tuuma.