Põhikaitse võib hõlmata
- Surmajuhtumi kaitse haiguse või õnnetuse korral
- Lepingus kokku lepitud kindlustussumma
- Kaitse lepingus märgitud territooriumil, sageli kogu maailmas
- Hüvitis määratud soodustatud isikule või isikutele
Elukindlustuse makset mõjutavad Sinu terviseandmed, töö iseloom (nt kontoritöö või füüsiline töö) ja valitud kindlustussumma.
Makset tõstavad töötamine riskiohtlikul ametil või tegelemine riskiohtlike harrastuste ja võistlusspordiga.
Elukindlustus kaitseb sinu lähedasi. See aitab toime tulla, kui peamine sissetulekuallikas kaob õnnetuse, haiguse või surma tõttu. Soovitame kindlustussummaks vähemalt neljakordset aastasissetulekut või veidi enam kui laenukohustus.

Kalkulaatorisse sisestatud andmete põhjal saad võrrelda elukindlustuse pakkumisi ja soovi korral valida põhikaitsele lisakaitseid. Lõplik hind ja lepingu tingimused sõltuvad kindlustusandja riskihindamisest.
Oma kogemusele toetudes teame, et kõige tähtsam on elukindlustuse omamine juhul kui Sul on laenu- või muud finantskohustused ning Sinu pere hakkama saamine sõltub Sinu sissetulekust.
Peamiseks elukindlustuslepingu kindlustuskaitseks on surmajuhtumihüvitis.
Lepingut saab täiendada lisakindlustuskaitsetega. Sõltuvalt kindlustusseltsist pakutakse surmajuhtumi kindlustuskaitse juurde järgmisi lisakindlustuskaitseid:
Elukindlustuse kindlustusmakse sõltub eelkõige valitud kindlustussummast ja kindlustatu vanusest. Makset võivad mõjutada ka kindlustatu tervislik seisund, riskiohtlik amet või ekstreemsete harrastustega tegelemine.
Elukindlustusleping sõlmitakse reeglina aastateks, isegi aastakümneteks. Seetõttu mõtle hästi läbi, mis on Sinu jaoks lepingu eesmärk ja vaata, et leping oleks piisavalt paindlik juhuks, kui seda tulevikus siiski muuta on vaja.
Sellest kuidas elukindlustus ja õnnetusjuhtumikindlustus koos toimivad saad täpsemalt lugeda siit.
Kindlustusest Kindlustusmaakler aitab Sul võrrelda eri kindlustusandjate pakkumisi ja tingimusi ühest kohast. Nii saad vaadata kõrvuti hinda, kaitse ulatust, ooteaegu ja muid olulisi erinevusi ning valida lahenduse, mis sobib Sinu vajaduste ja eelarvega.
Sõltumatu võrdlus. Kindlustusmaaklerina ei esinda me ainult üht kindlustusandjat. Võrdleme pakkumiste hinda ja tingimusi ning aitame Sul märgata lahenduste sisulisi erinevusi.
Sinu vajadustest lähtuv kaitse. Aitame läbi mõelda sobiva kindlustussumma, lepingu kestuse ja lisakaitsed. Eesmärk on leida piisav kaitse mõistliku maksega, mitte valida automaatselt kõige suuremat kindlustussummat.
Selgemad tingimused. Selgitame ooteaegu, välistusi, hüvitise eeldusi ja muid punkte, mis võivad pakkumiste vahel erineda. Nii tead enne lepingu sõlmimist, millises olukorras ja millistel tingimustel kaitse kehtib.
Abi kindlustusjuhtumi korral. Kui vajad hüvitise taotlemisel tuge, aitavad meie spetsialistid vajalike dokumentide ja kindlustusandjaga suhtlemisega.
Elukindlustuse põhikaitse on tavaliselt seotud kindlustatud inimese surmaga haiguse või õnnetuse tagajärjel. Kindlustusjuhtumi korral makstakse lepingus määratud isikule või isikutele kokku lepitud hüvitis, kui juhtum vastab lepingu tingimustele.
Hüvitis võib aidata katta pere igapäevaseid kulusid, laenujääki või muid pikaajalisi kohustusi ajal, mil pere senine sissetulek on vähenenud. Raha kasutamise vajadus on igas peres erinev, mistõttu tasub kaitse suurus siduda oma tegelike kohustuste ja pere rahalise olukorraga.
Põhikaitsele saab sõltuvalt kindlustusandjast ja valitud lahendusest lisada kaitseid, mis toetavad kindlustatud inimest ennast raske haiguse, püsiva töövõime kaotuse, haiglaravi või trauma korral. Täpne kindlustuskaitse, kehtivuspiirkond ja hüvitise eeldused on kirjas konkreetse lepingu tingimustes.
Elukindlustust tasub kaaluda siis, kui Sinu sissetulekust sõltub mõne teise inimese igapäevane toimetulek või kui Sul on pikaajalisi rahalisi kohustusi. Kaitse võib olla asjakohane näiteks lastega perele, ühise kodulaenuga partneritele või inimesele, kes toetab rahaliselt vanemaid või teisi lähedasi.
Ka ühe inimese leibkonnas võib olla põhjust kaaluda lisakaitseid. Raske haigus või püsiv töövõime kaotus võib mõjutada võimet tasuda eluasemekulusid ja muid kohustusi ka siis, kui ülalpeetavaid ei ole. Sellisel juhul tasub vaadata, kas olemasolevad säästud ja muud kindlustuslepingud annavad piisava puhvri.
Elukindlustuse vajadus võib elu jooksul muutuda. Kaitse võib suureneda lapse sünni või uue laenu võtmise järel ning väheneda kohustuste lõppemisel või piisava rahalise puhvri kogunemisel.
Kindlustussumma valimisel tasub hinnata, kui suurt rahalist puudujääki peaks hüvitis aitama katta. Üht kõigile sobivat summat ei ole. Arvesse saab võtta vähemalt järgmisi asjaolusid:
Laenud ja muud kohustused. Vaata kodulaenu, liisingute ja muude pikemaajaliste kohustuste jääki ning seda, millise osa neist soovid kindlustusega katta.
Pere igapäevased kulud. Mõtle, kui kaua vajaks pere aega oma kulude ja sissetulekute ümberkorraldamiseks ning milline summa aitaks sel perioodil toime tulla.
Lastega seotud kulud. Arvesse võivad minna laste ülalpidamine, huvitegevus ja haridusega seotud väljaminekud.
Olemasolev rahaline puhver. Säästud, investeeringud, tööandja pakutavad kaitsed ja muud lepingud võivad vähendada lisakaitse vajadust. Nende kättesaadavus ja eesmärk tasub siiski eraldi läbi mõelda.
Lepingu kestuse saab siduda ajaga, mille jooksul on rahalised kohustused kõige suuremad. Näiteks võib kaitset vajada kodulaenu lõpuni või ajani, mil lapsed on majanduslikult iseseisvad. Pikema perioodi valik mõjutab tavaliselt ka makset, mistõttu tasub võrrelda nii kaitse kestust kui ka selle kogukulu.
Elukindlustuse kindlustussumma soovitame valida lähtudes aasta sissetulekust ja see võiks olla vähemalt neljakordne aasta sissetulek.
Elukindlustuse minimaalne kindlustussumma on 10 000 €.
Surmajuhtumi kaitse kõrval võib tuge vaja minna ka eluajal. Lisakaitsete valik ja tingimused erinevad kindlustusandjati, seega tasub võrrelda nii kaitse nimetust kui ka seda, millised diagnoosid või olukorrad on tegelikult kaetud.
Kriitiliste haiguste lisakaitse võib anda ühekordse hüvitise, kui diagnoos vastab lepingus toodud määratlusele ja muud hüvitamise eeldused on täidetud. Kaetud haiguste hulka võivad kuuluda näiteks pahaloomuline kasvaja, insult, südameinfarkt või hulgiskleroos, kuid loetelu ja diagnoosi kriteeriumid sõltuvad konkreetsest lepingust.
Hüvitist saab kasutada taastusraviks, ravimiteks, ravile sõitmiseks, igapäevaste kulude katmiseks või muuks vajalikuks. Mõne lahenduse puhul sõltub väljamakse suurus haiguse liigist või raskusastmest. Näiteks võivad invasiivse kasvaja, varase vähivormi ja teatud nahavähkide hüvitise protsendid olla erinevad. Täpsed protsendid tuleb üle vaadata pakkumise tingimustest.
Puuduva töövõime kaitse võib rakenduda siis, kui haiguse või õnnetuse tagajärjel tekib lepingus määratletud täielik ja püsiv töövõime kaotus. Töövõimet hindab pädev asutus ning kindlustusandja kontrollib, kas otsus ja töövõime puudumise kestus vastavad valitud lepingu tingimustele.
Lepingujärgne ühekordne hüvitis võib aidata katta sissetuleku vähenemist, kohandada elukohta või korraldada ümber igapäevaelu. Pakkumisi võrreldes vaata, millist töövõime hinnangut nõutakse, kui kaua peab seisund olema kestnud ja millised dokumendid tuleb esitada.
Haiglapäevaraha korral makstakse lepingus määratud summa haiglaravil viibitud päevade eest. Mõne võrreldava lahenduse puhul arvestatakse ühepäevast omavastutusperioodi ning hüvitist makstakse reeglina kuni 182 päeva aastas, kuid need piirid tuleb alati kinnitada valitud pakkumise tingimustest.
Traumahüvitis on tavaliselt ühekordne väljamakse lepingus nimetatud vigastuse, luumurru või operatsiooni korral. Hüvitise suurus võib sõltuda diagnoosist ja tingimustes toodud hüvitiste tabelist.
Osa elukindlustuse lahendusi võimaldab laiendada kriitiliste haiguste kaitset ka lastele. Kaitse võib olla põhikaitsega automaatselt seotud või eraldi valitav lisakaitse. Kaetud võivad olla lastele omased rasked terviseseisundid, näiteks I tüüpi diabeet, raske astma või bakteriaalne meningiit, kui need on valitud lepingu tingimustes nimetatud.
Lapse kaitset võrreldes tasub kontrollida kindlustussummat, vanusepiire, ooteaega ja diagnooside täpseid määratlusi. Nii on selge, millal kaitse algab ja millistel juhtudel saab hüvitist taotleda.
Sama nimetusega kaitsed võivad eri kindlustusandjate juures olla erineva ulatusega. Hinna kõrval tasub võrrelda vähemalt järgmisi tingimusi:
Kindlustusjuhtumi määratlus. Vaata, milline sündmus annab õiguse hüvitisele ja millised meditsiinilised või muud kriteeriumid peavad olema täidetud.
Ooteaeg ja välistused. Kontrolli, millal kaitse algab ning milliste haiguste, tegevuste või varasemate terviseseisundite suhtes võivad kehtida piirangud.
Kindlustussumma ja väljamakse viis. Selgita välja, kas makstakse kogu summa või sõltub hüvitis diagnoosist, raskusastmest või hüvitiste tabelist.
Vanusepiirid ja lepingu lõppemine. Põhikaitse ja lisakaitsete vanusepiirid võivad erineda. Oluline on teada, kui kaua iga kaitse kehtib.
Makse kujunemine. Küsi, kas makse jääb valitud perioodiks samaks või võib vanuse, kindlustussumma või muude asjaolude tõttu muutuda.
Vajalikud dokumendid. Vaata, milliseid tõendeid tuleb kindlustusjuhtumi korral esitada ja milline on kahjuteate esitamise kord.
Elukindlustuslepingu sõlmimisel saad määrata soodustatud isiku või isikud, kellele makstakse surmajuhtumi korral kindlustushüvitis. Määrang tasub teha võimalikult täpselt ning vaadata see üle siis, kui muutuvad peresuhted või rahalised kohustused.
Soodustatud isikute määramisel tasub arvestada järgmisega:
Mitu soodustatud isikut. Lepingusse võib sõltuvalt tingimustest märkida mitu inimest ja nende osakaalud. Kui osakaale ei määrata, lähtutakse hüvitise jagamisel lepingu tingimustest.
Andmete ajakohasus. Soodustatud isikute määrang tasub üle vaadata näiteks abiellumise, lahkumineku, lapse sünni, lähedase surma või laenukohustuse lõppemise järel.
Soodustatud isiku muutmise võimalus ja kord sõltuvad lepingust. Muudatus tuleb vormistada kindlustusandjale nõuetekohaselt, et uus määrang oleks üheselt arusaadav ja kehtiv.
Elukindlustuse makse arvutatakse iga inimese kohta eraldi. Kindlustusandja võib riski hindamisel võtta arvesse järgmisi tegureid:
Vanus. Lepingu sõlmimise vanus võib mõjutada nii makse suurust kui ka seda, kui pikaks ajaks saab kaitset valida.
Kindlustussumma ja periood. Suurem kindlustussumma võib suurendada ka makset.
Terviseseisund ja eluviisid. Terviseküsimustikus võidakse küsida varasemate haiguste, operatsioonide, ravi ja nikotiinitoodete kasutamise kohta. Vastustest sõltuvalt võib kindlustusandja pakkuda tavatingimusi, eritingimusi või teistsugust makset.
Amet ja hobid. Suurema riskiga töö või harrastus, näiteks demineerimine, süvasukeldumine, alpinism või motosport, võib vajada eraldi hindamist.
Sobiva pakkumise leidmisel tasub kuumakse kõrval vaadata, millise kaitse, kindlustussumma ja tingimuste eest makset küsitakse ning kas makse võib lepingu jooksul muutuda.
Terviseküsimustiku vastused on kindlustusandjale riskihindamise alus. Küsimustele tasub vastata täpselt ja täielikult ka siis, kui varasem tervisemure tundub praegu väheoluline. Kui Sa ei mäleta mõne diagnoosi, uuringu või ravi üksikasju, saad enne vastamist oma terviseandmed üle kontrollida või küsida, millist teavet kindlustusandja vajab.
Olemasolev krooniline haigus ei tähenda tingimata, et elukindlustust ei saa sõlmida. Kindlustusandja võib pakkuda tavatingimusi, kõrgemat makset või eritingimusi. Mõnel juhul võib konkreetse haiguse või lisakaitse suhtes kehtida välistus. Otsus tehakse esitatud andmete ja valitud kaitse põhjal.
Lepingut tasub regulaarselt vaadata koos pere rahalise olukorraga. Kaitse võib vajada muutmist, kui:
Kindlustussumma suurendamine või uue lisakaitse valimine võib eeldada uut riskihindamist. Seetõttu tasub muudatuste võimalused ja mõju maksele enne otsustamist üle küsida.
Kui toimub kindlustusjuhtum, võta kindlustusandjaga esimesel võimalusel ühendust. Vajadusel aitame Sul täpsustada, milline teade ja millised dokumendid tuleb esitada. Teatamise tähtaeg ja nõutud tõendid sõltuvad juhtumist ning valitud lepingu tingimustest.
Teavita juhtumist. Esita kindlustusjuhtumi teade kokkulepitud kanalis. Mõne lepingu puhul soovitatakse teade esitada 30 päeva jooksul, kuid lähtuda tuleb oma lepingu tähtajast.
Kogu vajalikud dokumendid. Dokumentide loetelu sõltub kindlustusjuhtumist:
Oota kindlustusandja otsust. Kindlustusandja vaatab dokumendid läbi ja võib vajaduse korral küsida lisateavet. Hüvitis makstakse välja lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast kõigi vajalike andmete laekumist. Mõne lepingu puhul on see tavaliselt kuni 10 tööpäeva, kuid täpne tähtaeg sõltub valitud tingimustest.
Kindlustusspetsialisti abiga leiad enda vajadustest lähtuvalt sobivaima lahenduse. Nõustamise käigus kaardistame Sinu vajadused ja leiame üheskoos just Sulle sobivad lahendused. Kui soovid tulla nõustamisele, palume täita registreerimisvorm. Seejärel võtame Sinuga ühendust, et leppida kokku nõustamise aeg.
Kui oled elukindlustuse lepingu sõlminud, räägi sellest kindlasti ka oma perele. Siis nad teavad, kuhu abi saamiseks pöörduda. Soovi korral saad lepingut igal ajal tasuta muuta või selle lõpetada.
Enne kindlustuslepingu sõlmimist palume tutvuda pakutavate tingimustega.
Peamine kaitse lepingus on surmajuhtum, mille põhjuseks on kindlustatud isiku haigus või õnnetus/trauma ja hüvitis makstakse lähedastele. Soovi korral lisakaitse töövõimetuse korral, mis tuleneb haigusest või õnnetusest.
Kõik, mida lisaks teada elukindlustusest
Kroonilise haiguse korral hindab kindlustusandja Sinu terviseseisundit, valitud kindlustussummat ja kaitseid individuaalselt. Pakkumine võidakse teha tavatingimustel, kõrgema maksega või eritingimusega, mis piirab konkreetse haiguse või lisakaitse ulatust. Seega võib lepingu sõlmimine olla võimalik ka olemasoleva tervisemure korral.
Elukindlustuse valikul tasub lähtuda oma pere rahalistest kohustustest, olemasolevast puhvrist ja sellest, milliseid riske soovid katta. Kindlustusesti kalkulaator aitab pakkumisi võrrelda ning meie nõustajad selgitavad vajaduse korral tingimuste erinevusi.