Mitmekordne kindlustus

Millal tekib mitmekordne kindlustus?

Mitmekordne kindlustus tekib siis, kui sama kindlustushuvi ja sama riski vastu kehtib samal ajal mitu kindlustuslepingut, näiteks kui korteriomanik on oma kodu kindlustanud kahe eri kindlustusandja juures või kui liisitud sõidukile kehtib nii liisingufirma kui ka omaniku enda sõlmitud kaskoleping. Selline olukord võib tekkida teadlikult, kuid sageli lihtsalt tähelepanematusest, näiteks kui vara kindlustatakse uuesti, unustades, et vana leping kehtib veel.

Miks tuleb kattuvusest kindlustusandjatele teatada?

Kindlustusvõtja peab kõikidest samale riskile kehtivatest paralleelsetest lepingutest kindlustusandjatele teatama, sest see teave mõjutab, kuidas kindlustusandjad kahju korral omavahel vastutust jagavad. Teatamiskohustuse täitmata jätmine võib kahju korral hüvitise saamist keerulisemaks muuta, kuna kindlustusandjad peavad alles hüvitise maksmise ajal välja selgitama, kui suur osa kahjust igaühele jääb.

Kuidas hüvitis mitme lepingu korral jaotub?

Kahjukindlustuse põhimõte on hüvitada tegelik kahju, mitte teenida kahjujuhtumil. Seetõttu ei tohi hüvitiste kogusumma eri lepingute peale kokku üldjuhul ületada kahju tegelikku suurust, isegi kui iga leping eraldi katab riski täies ulatuses. Kindlustusandjad jagavad vastutuse omavahel võlaõigusseaduses sätestatud korras, sageli lepingute kindlustussummade proportsioonis.

Erinevus alakindlustusest

Mitmekordne kindlustus on sisuliselt alakindlustuse vastand: kui alakindlustuse puhul on vara kindlustussumma tegelikust väärtusest väiksem ja hüvitis jääb seetõttu kahjust väiksemaks, siis mitmekordse kindlustuse puhul on katvus liigagi suur, ületades kokku tegeliku kahju. Mõlemal juhul on lahenduseks kindlustussummade ja lepingute korrapärane ülevaatamine.