Alakindlustus

Kuidas alakindlustus tekib

Alakindlustus tekib, kui kindlustuslepingus märgitud kindlustussumma on väiksem kui kindlustatud vara tegelik kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. See juhtub sageli märkamatult: kodu renoveeritakse, kinnisvarahinnad tõusevad või sõiduki väärtus muutub, kuid kindlustussummat ei uuendata. Nii tekib lõhe lepingus fikseeritud summa ja tegeliku väärtuse vahel, mille klient avastab tihti alles kahjujuhtumi käes.

Näide, kuidas hüvitis proportsionaalselt väheneb

Oletame, et kodu tegelik taastamisväärtus on 200 000 eurot, kuid kindlustusleping on sõlmitud summale 100 000 eurot — kindlustussumma katab seega vaid poole tegelikust väärtusest. Kui tulekahju tekitab 40 000 eurot kahju, ei maksta välja kogu summat, vaid proportsionaalne osa: 50% ehk 20 000 eurot, kuna kindlustussumma kattis vaid poole objekti väärtusest. Mida suurem on alakindlustuse määr, seda rohkem jääb kahjust kliendi enda kanda — isegi väiksemate, osaliste kahjude puhul.

Kuidas alakindlustust vältida

• Vaata kindlustussumma üle iga kord, kui teed kodus suuremaid uuendusi või muudad sõiduki komplektsust.
• Kasuta kindlustusandja pakutavat väärtuse hindamise abi, kui see on saadaval.
• Väikeste ja odavamate esemete puhul kontrolli, kas leping näeb ette esimese riski kindlustuse, mille puhul alakindlustuse reeglit teatud piirini ei rakendata.

Erinevus üleskindlustusest

Alakindlustuse vastand on üleskindlustus, kus kindlustussumma on tegelikust väärtusest suurem — sellisel juhul ei saa klient siiski kunagi rohkem hüvitist, kui on tegelik kahju, sest kindlustus ei tohi muutuda kasu teenimise allikaks. Seetõttu on õige kindlustusväärtuse leidmine kasulik mõlemas suunas: nii alakindlustatud kui ülekindlustatud lepingu puhul maksab klient tegelikkuses vale hinda oma tegeliku riski eest.