Kergliikur

Miks on osale kergliikuritest kindlustus kohustuslik?

Elektrilised tõukerattad, tasakaaluliikurid ja muud kergliikurid on muutunud linnaliikluses üha levinumaks ning suurema kiiruse ja massiga seadmed võivad kokkupõrke korral tekitada teisele inimesele märkimisväärset kahju. Seetõttu on seadusandja kehtestanud kindlustuskohustuse just kiiremate ja raskemate kergliikurite kasutajatele, sarnaselt kohustusliku liikluskindlustuse loogikaga.

Millistele kergliikuritele kindlustus kohustuslik ei ole?

Aeglasemad ja kergemad seadmed, mille valmistajakiirus ja mass jäävad seaduses toodud piiridest allapoole, jäävad kindlustuskohustuseta, kuna nende potentsiaalne oht kolmandatele isikutele on väiksem. Sellele vaatamata võib kergliikuri omanik soovi korral sõlmida ka madalama riskiga seadmele vabatahtliku kindlustuse, kui ta soovib ennast ja teisi täiendavalt kaitsta.

Mida kergliikuri liikluskindlustus katab?

Kergliikuri liikluskindlustus toimib sarnaselt sõidukite omaga: see katab eelkõige kahju, mille kergliikuri juht põhjustab liikluses kolmandale isikule, näiteks jalakäijale, teisele sõidukile või varale. See ei kata üldjuhul kergliikuri enda kahjustusi, mille jaoks tuleks soovi korral sõlmida eraldi vabatahtlik kaitse.

Mille poolest erineb kergliikur tavalisest sõidukist?

Kergliikurit eristab tavalisest sõidukikindlustuse objektiks olevast sõidukist eelkõige selle väiksem mass, madalam kiirus ja lihtsam liiklusregistrisse kandmise kord. Just seetõttu on ka kindlustuskohustus seotud konkreetsete tehniliste piirmääradega, kiirus ja mass, mitte sõidukiliigiga üldiselt, nagu see kehtib autodele ja mootorratastele.