Liisinguandja nõuab kaskot seetõttu, et liisinguauto ei ole lepingu kehtimise ajal tavaliselt täielikult Sinu vara. Auto omanik või oluline finantshuviga osapool on liisinguandja ning kasko kaitseb tema vara väärtust.
Kui liisinguauto saab avariis tugevalt kahjustada, varastatakse või hävib, peab olema olemas kindlustus, mis aitab katta auto taastamise või hüvitada selle väärtuse. Ilma kaskota jääks risk suuresti kliendi ja liisinguandja vahele ning suure kahju korral võib see tähendada väga suurt rahalist probleemi.
Liisingulepingus on tavaliselt kirjas, millise ulatusega kasko peab olema, milline omavastutus on lubatud ja kes peab olema soodustatud isik. Sageli peab hüvitis täishävingu korral liikuma esmalt liisinguandjale, sest tema nõue tuleb katta.
Seega ei ole kasko liisingu puhul lihtsalt soovitus, vaid lepinguline kohustus. Kui kasko katkeb, võib see olla liisingulepingu rikkumine.
