Soodustatud isik

Kes saab olla soodustatud isik?

Soodustatud isikuks võib kindlustusvõtja määrata nii füüsilise kui juriidilise isiku, näiteks abikaasa, elukaaslase, lapse, muu lähedase või ka liisinguandja, kellel on lepingu suhtes rahaline huvi. Kindlustusjuhtumi korral makstakse hüvitis just soodustatud isikule, mitte automaatselt pärijatele ega kindlustusvõtjale endale, mis on eriti oluline elu- ja õnnetusjuhtumikindlustuse puhul, kus kindlustatu on surnud või muul põhjusel ei saa hüvitist enam ise vastu võtta.

Mis juhtub, kui soodustatud isikut pole määratud?

Kui lepingus pole soodustatud isikut nimetatud või kõik nimetatud isikud on kindlustusjuhtumi hetkeks surnud, läheb hüvitis üldjuhul seaduses ette nähtud korras pärandvara hulka ja jaguneb pärijate vahel pärimisõiguse alusel. See protsess on aeganõudvam ja keerulisem kui otse nimetatud soodustatud isikule tehtav väljamakse, mistõttu tasub soodustatud isiku määramine lepingusse kohe kirja panna, mitte hilisemaks jätta.

Kuidas jaguneb hüvitis mitme soodustatud isiku vahel?

Kui lepingus on nimetatud mitu soodustatud isikut, saab kindlustusvõtja täpselt kokku leppida, millises osas, näiteks protsentides, hüvitis nende vahel jaguneb. Kui jaotust pole täpsustatud, jagatakse hüvitis tavaliselt võrdsetes osades. Soodustatud isikut ja jaotust saab kindlustusvõtja lepingu kehtivusajal üldjuhul ka muuta, näiteks pärast perekonnaseisu muutust.

Erinevus kindlustatud isikust

Soodustatud isikut ei tasu segi ajada kindlustatud isikuga, kelle elu, tervist või vara leping kaitseb. Kindlustatu on isik, kelle riski peale leping sõlmitakse, soodustatud isik aga see, kes saab kindlustusjuhtumi korral rahalise hüvitise. Elukindlustuses on need enamasti erinevad isikud, teistes kindlustusliikides võivad nad sageli kokku langeda.