Väikese kahju korral võib tunduda lihtne leppida teise poolega kokku, et kindlustust ei kaasata. Mõnikord see ka toimib. Samas tuleb arvestada, et eraõiguslik kokkulepe võib hiljem tekitada rohkem probleeme kui ametlik kahjukäsitlus.
Suurim risk on see, et kahju ulatus ei ole kohe teada. Väike kriimustus võib hiljem tähendada anduri, kinnituse, tule, radari, kaamera või stange sisemise konstruktsiooni kahjustust. Kui lepite sündmuskohal kokku väikese summa, kuid hiljem selgub suurem kahju, võib raha juurde saamine olla keeruline.
Teine risk on tõendamine. Kui juhtumit ei fikseerita, ei ole fotosid, kirjalikku kokkulepet ega osapoolte andmeid, võib teine pool hiljem oma seisukohta muuta. Ta võib väita, et kahju tekkis mujal, tema ei olnud süüdi või kokkulepe puudutas ainult osa kahjust.
Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui auto on liisingus. Liisinguandja võib nõuda, et kahjud käsitletakse korrektselt ja remont tehakse nõuetekohaselt. Samuti võib kindlustuslepingus olla kohustus kindlustusandjat kahjujuhtumist teavitada.
Kui otsustate siiski asja omavahel lahendada, tuleks vähemalt:
- teha fotod autodest ja kahjustustest
- panna kirja osapoolte andmed
- kirjeldada juhtum kirjalikult
- fikseerida kuupäev, kellaaeg ja koht
- märkida, milles täpselt kokku lepiti
- vältida suulist kokkulepet ilma tõenditeta
Eraõiguslik kokkulepe võib sobida ainult väga selge ja väikese kahju korral. Kui on kahtlus, et kahju võib olla suurem, auto on liisingus või asjaolud ei ole üheselt selged, on turvalisem juhtum korrektselt fikseerida ja vajadusel kindlustust teavitada.
