Sundkindlustus

Mis on sundkindlustus ja millal see tekib?

Sundkindlustus ehk automaatne liikluskindlustus tekib siis, kui sõidukile ei ole 12 järjestikuse kuu jooksul liikluskindlustuse lepingut sõlmitud. Eesti Liikluskindlustuse Fond rakendab sellisele sõidukile kaitse ise, ilma et omanik peaks selleks avaldust esitama või nõusolekut andma. Nii on tagatud, et ka pikalt kindlustamata sõidukiga tekitatud kahju jääks kannatanule kaetuks, sõltumata sellest, kas omanik on oma kindlustuskohustust täitnud.

Miks on sundkindlustuse makse tavapärasest oluliselt kallim?

Sundkindlustus ei ole tavapärane kindlustustoode, mille hinda kujundab konkurents ja riskihindamine, vaid sisuliselt karistuslik meede: selle eesmärk on innustada omanikke kindlustuskohustust õigel ajal täitma, mitte pakkuda soodsat kaitset. Seetõttu on sundkindlustuse makse tavapärasest liikluskindlustuse maksest märgatavalt kõrgem ja selle tasumisest ei pääse, kuni sõidukile sõlmitakse tavaline leping või sõiduk kustutatakse liiklusregistrist.

Mis juhtub, kui sundkindlustusega sõidukiga põhjustatakse avarii?

Kui sundkindlustuse kehtivuse ajal juhtub avarii ja sõiduki juht on selles süüdi, lisandub tavapärasele kahjunõudele täiendav 640-eurone omavastutus, mis jääb tervikuna süüdlase enda kanda. See tähendab, et sundkindlustusega sõitmine ei ole ainult kallim igakuiselt, vaid muudab ka võimaliku kahjujuhtumi süüdlasele märgatavalt kulukamaks kui tavapärase liikluskindlustuse korral.

Kuidas sundkindlustust vältida ja mille poolest see sarnastest terminitest erineb?

Sundkindlustust saab vältida, sõlmides sõidukile õigel ajal kohustusliku liikluskindlustuse lepingu või kustutades kasutuseta sõiduki ajutiselt liiklusregistrist. Kui sundkindlustus on juba rakendunud, saadab Liikluskindlustuse Fond omanikule sundkindlustuse makseteatise, mis on arve juba tekkinud kaitse eest, mitte pakkumus uue lepingu sõlmimiseks. Sundkindlustus on tuntud ka automaatse liikluskindlustuse nime all.