Eksperthinnang

Millal eksperthinnangut kasutatakse?

Eksperthinnang on erapooletu spetsialisti antud objektiivne hinnang vara kahjustuste ja kahju suuruse tuvastamiseks. Seda kasutatakse tavaliselt siis, kui kindlustusvõtja ja kindlustusandja hindavad kahju suurust erinevalt, näiteks kui klient leiab, et pakutud remondikulu ei kata tegelikku kahju, või kui kahju põhjus on ebaselge.

Kuidas ühine ekspertiis toimib?

Võlaõigusseaduse kohaselt võivad kindlustusvõtja ja kindlustusandja vaidluse korral kokku leppida ühise ekspertiisi korraldamises, mille tulemus on mõlemale poolele siduv. See tähendab, et kui pooled on ekspertiisi tellimises kokku leppinud, ei saa kumbki hiljem ainuüksi tulemusega rahulolematuse tõttu seda kõrvale jätta, välja arvatud seaduses ette nähtud erandjuhtudel. Kui ekspert ei saa või ei taha kahju suurust kindlaks määrata või sellega viivitab, võib pool nõuda, et kahju suuruse määraks kohus.

Mida eksperthinnang tegelikult sisaldab?

Eksperthinnang võib käsitleda kahju tekkepõhjust, vara taastamise võimalikkust, remondikulu suurust, vara väärtust või muid asjaolusid, mis on hüvitise arvutamiseks vajalikud. Praktikas tähendab see, et ekspert koostab dokumendi, kus on kirjeldatud kahjustuse ulatus, võrreldud erinevaid taastamisviise ja põhjendatud, miks üks või teine lahendus on mõistlik.

Erinevus remondikalkulatsioonist

Eksperthinnangut ei tasu segamini ajada remondikalkulatsiooniga, mis on tavaliselt remonditöökoja koostatud kuluarvestus konkreetse remondi jaoks. Eksperthinnang on laiem ja erapooletum dokument, mis võib remondikalkulatsiooni õigsust või põhjendatust hoopis hinnata. Kui pooled ei jõua kahju suuruses kokkuleppele, on eksperdi arvamus üks tõend teiste seas ning selle lõplik kaal sõltub kokkuleppest ja vaidluse asjaoludest.