Kui palju maksis kodukindlustus Wabariigi ajal?
1935. aasta koduomaniku kindlustusmaksed võisid alata üllatavalt väikesest numbrist. Iga 1000 krooni (u 13 253 € 2026. a ostujõus) kindlustussumma kohta kogusid seltsid tulekindlustuse preemiat keskmiselt 3,82 krooni (u 51 € 2026. a ostujõus) aastas. 5000-kroonise (u 66 264 €) maja ja vara puhul teeb see 19,10 krooni (u 253 €) aastas ehk umbes 1,59 krooni (u 21 €) kuus.
Tollane kodukindlustuse leping kandis enamasti tulekindlustuse nime. Tänapäeva kodukindlustus on märksa laiema sisuga, seega loeme vanu numbreid eelkõige tulekahjuriski hinnana.
Kui palju pidi koduomanik tulekindlustuse preemiat ehk kindlustusmakset maksma?
Tollases kindlustuskeeles oli preemia kindlustuskaitse eest makstav põhitasu, tänapäeva mõistes kindlustusmakse. Poliisimaks oli aga poliisi ehk kindlustuslepingut tõendava dokumendi vormistamisega seotud eraldi tasu, mis võis preemiale lisanduda. Nimest hoolimata ei olnud tegu riigile makstava maksuga.
Jaak Valge hindas 2013. aastal ühe Wabariigi-aegse krooni ostujõuks ligikaudu 8 eurot. Statistikaameti THI järgi on hinnatase 2013. aasta keskmisest 2026. aasta juulini kasvanud ligikaudu 1,657 korda. Seega arvutasime ligikaudselt, et 1 vana kroon ≈ 8 × 1,657 = 2026. aasta ostujõus 13,25 eurot.
1935. aasta statistikas arvestati preemiat ja poliisimaksu sageli koos. Seetõttu näitavad siinsed arvutused mitte ainult preemiat, vaid nende kahe tasu koondsummat.
Riigi Statistika Keskbüroo andmetel oli 1935. aasta lõpus jõus 155 988 otsest tulekindlustust. Nende kindlustussumma ulatus kokku 722,68 miljoni kroonini (u 9,58 mld €) ning ühe kindlustuse keskmine summa oli 4633 krooni (u 61 400 €). Preemia ja poliisimaks moodustasid kokku keskmiselt 3,82 krooni (u 51 €) iga 1000 krooni (u 13 253 €) kindlustussumma kohta.
Selle määra järgi maksis 4633-kroonise (u 61 400 €) vara kaitse umbes 17,70 krooni (u 235 €) aastas. Järgmine tabel näitab, kuidas hind kasvas koos kindlustussummaga.
| Kindlustussumma | Aastamakse | 1 kuu arvutatud makse | Aastamakse eurodes |
|---|---|---|---|
| 600 kr (u 7 952 €) | 2,29 kr | 0,19 kr | u 30 € |
| 1000 kr (u 13 253 €) | 3,82 kr | 0,32 kr | u 51 € |
| 5000 kr (u 66 264 €) | 19,10 kr | 1,59 kr | u 253 € |
| 8000 kr (u 106 023 €) | 30,56 kr | 2,55 kr | u 405 € |
| 20 000 kr (u 265 057 €) | 76,40 kr | 6,37 kr | u 1 013 € |
Kuumakse veerg on aastamakse jagatud kaheteistkümnega. See aitab summat tänases rütmis tajuda ega tõenda, et toonased seltsid pakkusid igakuist maksegraafikut.
Statistiline keskmine detaile ei näita
Statistiline keskmine koondab ühe numbri sisse nii kinnis- kui ka vallasvara, linnamajad, talud, töökojad ja muud hooned. Hoone materjal, asukoht, kasutus, tuleohutus, lepingu tingimused ja valitud selts võisid tegelikku preemiat muuta.
Aktsiaseltside keskmine määr oli 4,24 krooni (u 56 €) ja vastastikuste kindlustusseltside määr 3,21 krooni (u 43 €) iga 1000 krooni (u 13 253 €) kohta. Sama vara kindlustamise hind võis seega erineda juba seltsi liigi tõttu.
Roosna-Alliku tulekahju
Postimees kirjutas 28. juunil 1939 Roosna-Alliku tulekahjust, mille kogukahjuks hinnati 70 000 krooni (u 927 699 €). Lehe veergudel muutub kuiv statistika korraga reaalseteks kahjudeks: ühe põlenguga kadusid kool, koorejaam, kõrvalhooned ja inimeste vara.
Kihtme piimaühing hindas koorejaama hoone kahjuks 32 220 krooni (u 427 006 €). Hoone oli kindlustatud 8000 (u 106 023 €) ja sisseseade 12 000 krooni (u 159 034 €) peale, kokku 20 000 kroonile (u 265 057 €). 1935. aasta keskmise määra järgi oleks sellise kindlustussumma aastamakse olnud ligikaudu 76,40 krooni (u 1013 €). Tegelikku lepinguhinda ajaleht ei avaldanud.
Koolihoone ja kõrvalhoonete kahju ulatus 33 000 kroonini (u 437 344 €) ning leht märkis, et kindlustus vastas enam-vähem kahjusummale. J. Raudmetsa 642-kroonise (u 8 508 €) kahju kõrval seisis 600-kroonine (u 7 952 €) kindlustussumma. Mitme teise kannatanu vara oli kindlustamata.
Leegid tegid siin halastamatu inventuuri. Piisav kindlustussumma andis võimaluse taastamiseks, liiga väike summa jättis osa kahjust omaniku kanda ja kindlustamata vara puhul puudus ka see turvavõrk.
Ülesehitamise klausel
Maa Hääl kirjutas 16. jaanuaril 1933 kindlustuspettustest ja värskest ülesehitamise klauslist. Ajalehe kirjelduse järgi leppisid seltsid kokku, et maal asunud põllumajandusliku või tööstusliku hoone kindlustussumma makstakse välja siis, kui samale maa-alale ehitatakse sama otstarbega hoone.
Klausli mõte oli siduda hüvitis taastamisega ja vähendada tahtlike süütamiste ahvatlust. Tänase lepingu tingimusi sellest reeglist tuletada ei saa, kuid ajastu kindlustusloogikat näitab see hästi: selts tahtis näha, et raha läheb põlenud vara taastamiseks.
Sama artikkel hoiatas ka hoone tegelikust väärtusest märksa suurema summa peale kindlustamise eest. Kindlustussumma pidi toetuma vara väärtusele ning preemia pidi olema omanikule pikema aja jooksul jõukohane.
Mida vanad hinnad meile ütlevad?
5000-kroonise (u 66 264 €) vara tulekindlustus maksis 1935. aasta keskmise järgi umbes 19,10 krooni (u 253 €) aastas. 10 000 krooni (u 132 528 €) puhul kasvas arvutus 38,20 kroonini (u 506 €) ja 20 000 krooni (u 265 057 €) puhul 76,40 kroonini (u 1013 €).
Põnevaim õppetund peitub kindlustussummas. Roosna-Alliku põleng näitas, et preemia võis olla jõukohane, kuid taastumiseks oli vaja ka vara väärtusele vastavat kaitset. Sama põhimõte kehtib ka praegu: kodu, kõrvalhooneid ja kodust vara tasub hinnata enne pakkumiste võrdlemist võimalikult realistlikult. Kodu jaoks saad sobiva kaitse valida kõige mugavamalt siis, kui võrdled Kindlustusesti kodukindlustuse lehel erinevate seltside pakkumisi, tingimusi ja välistusi.
Kindlustusest Kindlustusmaakler OÜ kaudu saad võrrelda kõikide kindlustusseltside pakkumisi. Enne lepingu sõlmimist tutvu kindlustusteenuse tingimustega.
