Kui palju maksis talu kindlustamine tsaariajal?
Selle aja makseviis erines seltsiti. Osa vastastikuseid seltse ühendas madala maksu liikmete raha- ja materjaliabiga pärast tulekahju, mistõttu üht kõigile taludele kehtinud aastahinda ei olnud.
Talu kindlustamine maksis mõni rubla aastas iga tuhande rubla kohta
Talu kindlustamine tsaariajal maksis mõni rubla aastas iga tuhande rubla kohta: Päevaleht kirjeldas 1908. aastal vastastikuste tulekindlustusseltside tavaliseks põlevuseks umbes 1,25 tuhande kohta: see tähendab 1,25 rubla eeldatavat kahjukulu iga 1000 rubla kindlustatud hoonete väärtuse kohta aastas.
| Kindlustatud hoonete summa | Arvestuslik kahjukulu aastas |
|---|---|
| 1000 rubla | 1 rubla 25 kopikat |
| 3000 rubla | 3 rubla 75 kopikat |
| 5000 rubla | 6 rubla 25 kopikat |
Seega võis mitme tuhande rubla eest kindlustatud talu hoonete puhas riskikulu jääda mõne rubla suurusjärku aastas. Tegelik sissemakse sõltus seltsi põhikirjast, kuludest, kindlustatud hoonete liigist ja sellest, kas kahju korral küsiti liikmetelt lisaabi.
Vastastikune selts jagas kahju liikmete vahel
Vana-Tänassilma vastastikuses abiandmise seltsis oli 1902. aasta teate järgi 97 liiget. Ühe kindlustatud talumaja ja rehe põlengu järel aitasid liikmed taastamist nii materjali kui ka rahaga.
Selline kord muutis taluomaniku kulu osaliselt sündmuspõhiseks. Regulaarne maks võis olla väike, kuid suurema tulekahju järel tuli arvestada ühise rahalise või naturaalse panusega.
Hooned ja talu muu vara olid eri riskid
Leedri külas põlesid 1908. aastal viie talu hooned. Ajaleht hindas kogukahju umbes 12 000 rublale ja ühe peremehe kahju umbes 5000 rublale, kuid kinnitatuks nimetati ainult põlenud maju. Madal hoonete kindlustusmakse ei tähendanud kogu talu vara täielikku kaitset.
Talu kaitse saapapaari või heinakoorma hinnaga
Kõige kõnekam võrdlus tuleb 1913. aasta Tartu hindadest. Saapapaar maksis 7 kuni 10 rubla ja ülikond koos õmblemisega ligi 10 rubla. Seega jäi 5000 rubla eest kindlustatud hoonete 6 rubla 25 kopika suurune arvestuslik aastane kahjukulu ühe saapapaari hinnaklassi.
Talumehe pilgu läbi võis võrdlus veelgi teravam olla. 1902. aastal kirjutati Wana-Tänassilma kandist, et korralikku heinakoormat ei saanud alla 5 kuni 7 rubla. 5000-rublase taluhoonete kindlustuse arvestuslik 6 rubla 25 kopika riskikulu oli seega ligikaudu ühe heinakoorma hinnaklassis.
Kui suur osa tavainimese palgast kulus kaitsele?
Viru-Nigulast teatati 1905. aastal, et sulase palganumber oli tõusnud 80 kuni 90 rublani ja tüdrukul 40 kuni 45 rublani. Aasta varem nimetati vastavalt 60 kuni 70 ja 30 kuni 35 rubla. Ajaleht sidus tõusu teenijate puudusega.
Nende palganumbrite kõrval oli 6 rubla 25 kopikat sulase palgast umbes 6 protsenti ja tüdruku palgast umbes 13 protsenti. Peremehele võis taluhoonete kaitse näida ühe saapapaari hinnana, teenija vaates oli sama summa juba märgatav osa palgast.
Hinnad ja palgad pärinevad aastatest 1902, 1905 ja 1913 ning eri Eesti piirkondadest. Need võrdlused on ligikaudsed ning näitavad raha ostujõu suurusjärku, mitte ühe konkreetse talu täpset pere-eelarvet.
Järeldused tsaariaegse talu kindlustamisest
Talu kindlustamine võis maksta 1900. aastate alguses umbes 1 rubla 25 kopikat aastas iga 1000 rubla kindlustatud hoonete kohta. Lõplik kulu võis kujuneda suuremaks, sest seltsi asjaajamine, reserv ja kahjujärgne liikmete abi lisandusid puhtale riskikulule.
Ajaloolise pakkumise võrdlemisel tasub vaadata kolme asja: kindlustussummat, kindlustatud vara loetelu ja seltsi kahjude jagamise korda. Sama põhimõte aitab ka tänapäeval eri pakkumiste sisu rahulikult võrrelda.
Kindlustusest Kindlustusmaakler OÜ kaudu saad võrrelda erinevate kindlustusseltside pakkumisi. Enne lepingu sõlmimist tutvu kindlustusteenuse tingimustega.
Allikad
Kindlustusest Kindlustusmaakler OÜ kaudu saad võrrelda kõikide kindlustusseltside pakkumisi. Enne lepingu sõlmimist tutvu kindlustusteenuse tingimustega.
