Kindlustatav risk

Mis teeb riskist kindlustatava?

Kindlustatav risk on ettenägematu ning ootamatu kindlustusvõtja tahtest sõltumatu sündmus, millest võib sündida vara- või isikukahju. Selleks, et kindlustusandja saaks riski üldse kindlustada, peavad olema täidetud mitu tingimust korraga: oht peab olema selgelt piiritletav, selle tõenäosust peab saama arvutada ja kahju tekkimine peab olema tahtmatu. Risk peab olema lepingu sõlmimise ajal tulevikus võimalik, kuid selle toimumine ei tohi olla kindel ega sõltuda üksnes kindlustatu enda tahtest.

Kuidas kindlustusandja riski hindab?

Enne lepingu sõlmimist hindab kindlustusandja riski sagedust (kui tihti sarnane juhtum aset leiab), võimalikku kahju suurust ja ennetusmeetmeid, mida kindlustusvõtja on rakendanud. Just selle hindamise põhjal kujuneb kindlustusmakse suurus ja lepingu tingimused, näiteks omavastutuse tase või teatud piirangud kaitses. Mida ettearvamatum ja suurema potentsiaalse kahjuga risk, seda põhjalikumalt seda tavaliselt analüüsitakse.

Millised riskid ei ole kindlustatavad?

Kõik riskid ei sobi kindlustuseks. Kui sündmus on kindel (näiteks vara loomulik kulumine ajas) või sõltub täielikult kindlustusvõtja enda tahtest (näiteks tahtlik kahju tekitamine), ei ole tegu kindlustatava riskiga ja kindlustusandja ei võta seda katte alla. Samuti jäävad tavapäraselt välja riskid, mille tõenäosust ei ole võimalik statistiliselt hinnata, kuna sellisel juhul ei saa kindlustusandja määrata õiglast kindlustusmakset.

Seos kindlustuskaitse ja hüvitisega

Kindlustatav risk on aluseks, millele terve kindlustuskaitse üles ehitatakse: leping kaitseb ainult nende riskide eest, mis on lepingus konkreetselt kirjeldatud. Kui juhtum vastab kindlustatud riski tunnustele ja leping seda katab, tekib kindlustusandjal kohustus maksta kindlustushüvitis. Kui aga sündmus ei vasta riski määratlusele (näiteks on tegemist väljaarvatud olukorraga), hüvitist ei maksta, isegi kui kahju on tegelik ja suur.