Õnnetusjuhtumikindlustus

Mis loetakse õnnetusjuhtumiks?

Õnnetusjuhtumiks loetakse välise, äkilise ja ettenägematu sündmuse, näiteks kukkumise, liiklusõnnetuse või spordivigastuse, tagajärjel tekkinud kehavigastust, ajutist või püsivat tervisekahjustust või surma. Oluline eeldus hüvitise saamiseks on selge põhjuslik seos konkreetse õnnetuse ja tekkinud tervisekahjustuse vahel: kindlustusandja peab suutma tuvastada, et vigastus tekkis just kirjeldatud sündmuse tagajärjel, mitte varasemast terviseseisundist.

Milliseid hüvitisi õnnetusjuhtumikindlustus pakub?

Valitavate hüvitiste hulka kuuluvad tavaliselt valuraha, päevaraha haiglas viibimise või töövõimetuse eest, ravikulu hüvitis, püsiva puude hüvitis ning surma korral makstav hüvitis lähedastele. Kliendil on tavaliselt võimalik valida, milliseid neist kaitse liikidest lepingusse lisada, mistõttu võib kahe erineva lepingu tegelik kate üsna erinev olla.

Mille poolest erineb see ravi- või elukindlustusest?

Erinevalt statsionaarse ravi või laiema tervisekindlustuse kaitsest, mis hüvitab ka haigusest tingitud ravikulusid, keskendub õnnetusjuhtumikindlustus spetsiifiliselt välise ja ootamatu sündmuse tagajärgedele. Elukindlustusest erineb see selle poolest, et elukindlustus maksab hüvitise välja kindlustatud isiku surma korral sõltumata põhjusest, õnnetusjuhtumikindlustus aga ainult siis, kui surma põhjustas just õnnetus.

Kas haigusest tingitud terviseprobleemid on kaetud?

Üldjuhul ei kata õnnetusjuhtumikindlustus terviseprobleeme, mis tekivad haigusest endast, näiteks infarkti või insuldi tagajärgi, kui need pole seotud välise sündmusega. Erandiks on olukorrad, kus leping sõnaselgelt näeb ette laiendatud kaitse, näiteks teatud haiguste lisamise kindlustuskatte alla, kuid see on pigem erisus kui üldreegel ja tuleb konkreetsest lepingust eraldi kontrollida.