Kahjujuhtum

Mis teeb sündmusest kahjujuhtumi?

Kahjujuhtumiks loetakse sündmust, mis on korraga ootamatu, ettenägematu ja põhjustab kahju kindlustatud objektile, isikule või varale. Näiteks äkiline torm, liiklusõnnetus, vargus või tulekahju vastavad tavaliselt neile tunnustele. Seevastu järkjärguline kulumine, hooldamatusest tekkinud vead või teadlikult põhjustatud kahju ei kvalifitseeru üldjuhul kahjujuhtumiks, kuna neist puudub ootamatuse element.

Kuidas hinnatakse, kas kahjujuhtum kuulub hüvitamisele?

Kindlustusandja kontrollib iga teatatud juhtumi puhul, kas selle põhjus, toimumise aeg ja koht ning tagajärg jäävad valitud kindlustuskaitse piiresse. Lisaks vaadatakse, kas lepingus või tingimustes on mõni erand või välistus, mis konkreetse olukorra hüvitamisest välja jätab. Alles siis, kui kõik tingimused on täidetud, muutub kahjujuhtum kindlustusjuhtumiks, mille eest makstakse hüvitist.

Näide praktikast

Kui parkinud auto klaasi lõhub kukkuv oks, on tegemist selge kahjujuhtumiga: sündmus on ootamatu, väliselt põhjustatud ja tekitab konkreetse kahju. Kui aga sama klaas praguneb aja jooksul temperatuurikõikumiste tõttu ilma välise põhjuseta, ei pruugi kindlustusandja seda kahjujuhtumina käsitleda, kuna tegemist on pigem materjali loomuliku vananemisega.

Erinevus kindlustusriskist

Kahjujuhtumit tasub eristada laiemast kindlustusriski mõistest: kindlustusrisk on potentsiaalne oht, mille vastu kaitset ostetakse, kahjujuhtum on selle riski konkreetne realiseerumine reaalses elus. Alles kahjujuhtumi toimumisel tekib alus kahjunõude esitamiseks ja kahjukäsitluse alustamiseks.