Kindlustusliik

Õnnetusjuhtumikindlustus

Hüvitab õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastuste ravikulud ja sissetuleku kaotuse.

Mis on õnnetusjuhtumikindlustus?

Õnnetusjuhtumikindlustus maksab Sulle hüvitist, kui saad ootamatu õnnetuse tagajärjel vigastada. Raskema juhtumi korral võib leping anda rahalist tuge ka püsiva tervisekahjustuse või õnnetusest põhjustatud surma puhul. Kaitse võib kehtida kodus, tööl, liikluses, sportides ja vaba aega veetes, kuid täpne kehtivus sõltub Sinu valitud lepingu tingimustest.

Õnnetusjuhtumikindlustuse saad kokku panna mitmest kaitsest. Valuraha on ühekordne hüvitis näiteks luumurru, nihestuse, põletuse või muu lepingus nimetatud vigastuse korral. Hüvitise suurus sõltub tavaliselt vigastuse raskusest ja poliisile valitud kindlustussummast.

Ravikulude kaitse võib hüvitada õnnetuse järel vajaliku tasulise ravi, taastusravi või abivahendite kulud. Päevaraha annab tuge ajal, mil vigastus sunnib Sind töölt eemal olema. Mõlema kaitse puhul tasub kontrollida, millised kulud ja kui pikk töövõimetuse periood kuuluvad hüvitamisele.

Püsiva tervisekahjustuse hüvitis on mõeldud raskemate õnnetuste jaoks, mille mõju jääb kestma ka pärast ravi lõppu. Hüvitise suurus arvutatakse tervisekahjustuse ulatuse ja lepingus kokku lepitud kindlustussumma järgi. Õnnetusest põhjustatud surma korral makstakse hüvitis lepingus nimetatud inimesele.

Õnnetusjuhtumikindlustus katab õnnetusest tingitud vigastusi ja nende tagajärgi. Haigusest alguse saanud tervisemurede jaoks on teised kindlustuslahendused, näiteks ravi- või elukindlustuse lisakaitsed.

Lepingu valimisel tuleb arvestada ka töö ja harrastustega. Füüsiline amet, riskantsem hobi, võistlussport või lapse regulaarne sporditreening võivad mõjutada kindlustusmakset ja kaitse ulatust. Need tegevused tasub pakkumise küsimisel täpselt kirja panna.

Kindlustusestis aitame võrrelda hüvitiste liike, kindlustussummasid ja tingimusi ning valida kaitsed, mis sobivad Sinu töö, harrastuste ja pere vajadustega.

Soovid kaitset õnnetusjuhtumi puhuks?

Osta õnnetusjuhtumikindlustus

Korduma kippuvad küsimused

Terve pere jaoks saab sõlmida ühe ühise lepingu, kuhu märgitakse kindlustatutena mõlemad vanemad ja lapsed.

Loe lähemalt

Jah, rühmakindlustuses kehtivad erisused soodustatud isikute määramisel, omavastutustes ja tegevusraamistikus (tööaeg vs 24/7).

Loe lähemalt

Jah, taastusravi ja füsioteraapia kulud on kaetud ravikulude hüvitise valimisel, kui need on raviarsti poolt määratud.

Loe lähemalt

Haigus ja kroonilise haiguse ägenemine ei vasta õnnetusjuhtumi tunnustele ning nendest tingitud kahjusid ei hüvitata.

Loe lähemalt

Lapsele saab õnnetusjuhtumikindlustuse sõlmida alates tema sündimisest (või imikueast) kuni 17–18-aastaseks saamiseni.

Loe lähemalt

Õnnetusjuhtumikindlustus annab hüvitist õnnetuse tagajärgede eest.

Loe lähemalt

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab siis, kui ootamatu õnnetus põhjustab vigastuse, püsiva tervisekahjustuse või surma.

Loe lähemalt

Püsiva puude korral makstakse hüvitist ühekordse summana protsendina lepingus kokkulepitud hüvitislimiidist, sõltuvalt vigastuse raskusastmest.

Loe lähemalt

Invaliidsuse ehk püsiva puude protsendi ja hüvitise määrab kindlustusseltsi ekspertarst meditsiiniliste dokumentide ning lepingule lisatud puude raskusastmete tabeli alusel.

Loe lähemalt

Osalise töövõimetuse korral makstakse Sulle ajutise töövõimetuse puhul päevaraha ning püsiva funktsioonikaotuse ilmnemisel püsiva puude hüvitist vastavalt vigastuse raskusastmele.

Loe lähemalt

Kui lepingus puudub määratud soodustatud isik, makstakse surmajuhtumi hüvitis Sinu seadusjärgsetele pärijatele vastavalt pärimisseadusele.

Loe lähemalt

Päevaraha makstakse haiguslehel viibitud päevade eest tingimusel, et töövõimetus kestab vähemalt 7 järjestikust päeva.

Loe lähemalt

Hüvitise saamiseks peab töövõimetusleht või ravi kestma vähemalt 7 järjestikust kalendripäeva.

Loe lähemalt

Päevaraha makstakse nende haiguslehe päevade eest, mil Sa vigastuse tõttu tööülesandeid ei täida ega saa töötasu.

Loe lähemalt

Konkreetse luumurru korral makstakse valurahahüvitist ühekordse summana, mis arvutatakse protsendina lepingus kokkulepitud valuraha limiidist vastavalt hüvitistabelile.

Loe lähemalt

Hüvitisele annavad õiguse kõik värsked traumaatilised luumurrud, mis on fikseeritud röntgenipildil ja sätestatud lepingujärgses valuraha tabelis.

Loe lähemalt

Põletushaavad hüvitatakse valuraha tabeli alusel protsendina hüvitislimiidist ning hüvitise suurust mõjutavad eelkõige põletuse aste ja kahjustatud kehapinna suurus.

Loe lähemalt

Enesetapp, enesetapukatse ja tahtlik enesevigastamine kuuluvad kindlustustingimustes sätestatud välistuste hulka.

Loe lähemalt

Jah, venitused ja nihestused kuuluvad hüvitatavate vigastuste hulka valurahakaitse või päevaraha raames, kui ravi kestab vähemalt 7 päeva.

Loe lähemalt

Jah, näo moondumise, kosmeetiliste defektide või ulatuslike kehaarmide eest makstakse hüvitist valuraha tabeli või püsiva puude raskusastme alusel.

Loe lähemalt

Jah, õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud kooma või peaaju raske kahjustus on kindlustusega kaetud ning hüvitatakse püsiva puude või valuraha alt.

Loe lähemalt

Mägironimine, sukeldumine, langevarjuhüpped ja teised kõrgendatud riskiga spordialad vajavad üldjuhul lisatasulist erikokkulepet, et kindlustuskaitse nende harrastamisel kehtiks.

Loe lähemalt

Jah, spordiklubides treenimisele ja võistlussportimisele kehtivad tavalepingu puhul piirangud ning need vajavad lepingus eraldi spordikaitse laiendust.

Loe lähemalt

Jah, motosport loetakse kõrgendatud riskiga tegevuseks, mis on tavalepingu alt välistatud ning nõuab eritingimuse või lisakaitse sõlmimist.

Loe lähemalt

Jah, laste trennis saadud vigastused on kaetud, eeldusel et lapse lepingus on valitud spordikaitse (kui trenn liigitub organisatoorse spordi alla).

Loe lähemalt

Jah, koolis vahetunnis või kehalise kasvatuse tunnis juhtunud õnnetus kuulub eraisiku õnnetusjuhtumikindlustuse all hüvitamisele ööpäevaringse kaitse korras.

Loe lähemalt

Jah, kodus toimunud õnnetused (nt trepist kukkumine, lõikehaavad, libastumine) on üldjuhul kindlustusega kaetud.

Loe lähemalt

Jah, tööõnnetused on eraisiku õnnetusjuhtumikindlustusega automaatselt kaetud, kui lepingus ei ole kehtestatud tegevusalapõhiseid eripiiranguid.

Loe lähemalt

Tööandja rühmakindlustuse sõlmib ja selle eest tasub ettevõte oma töötajate kaitseks, samal ajal kui eraisikukindlustuse sõlmib inimene ise oma isiklikest vajadustest lähtudes.

Loe lähemalt

Jah, eraisiku õnnetusjuhtumikindlustus kehtib ööpäevaringselt (24/7) ehk nii tööajal, vabal ajal, kodus kui ka reisil olles.

Loe lähemalt

Püsiva puude limiidi valimisel võib lähtuda leibkonna kahe kuni kuue aasta sissetulekust ja rahalistest kohustustest. Levinud soovitus on valida ligikaudu kuue aasta netotulule vastav summa, näiteks 100 000 eurot.

Loe lähemalt

Hüvitisnõude esitamiseks tuleb täita kindlustusseltsi veebilehel kahjuteate vorm ning lisada raviasutuse meditsiinilised dokumendid ja kuludokumendid.

Loe lähemalt

Jah, ametlik arstitõend või meditsiiniline dokumentatsioon on hüvitise saamiseks alati kohustuslik.

Loe lähemalt

Jah, hüvitist saab taotleda tagantjärele, kuid üldjuhul peavad ravikulud ja diagnoosid olema fikseeritud 1–2 aasta jooksul arvates õnnetuse toimumisest.

Loe lähemalt

Hüvitis võib jääda maksmata, kui tervisekahjustuse põhjustas haigus, joove, tahtlik enesevigastamine või lepingus välistatud tegevus.

Loe lähemalt

Alkoholi-, narkootilise või toksilise aine joobes juhtunud õnnetuse korral võib kindlustusandja hüvitise maksmisest keelduda.

Loe lähemalt

Jah, vanuse tõustes (tavaliselt alates 65–75 eluaastast) võivad kehtida piirangud päevaraha kaitsele või maksimaalsele kindlustatavale vanusele.

Loe lähemalt

Leping sõlmitakse tavaliselt üheks aastaks ja see võib uueneda automaatselt kuni kindlustustingimustes sätestatud vanusepiiri saavutamiseni.

Loe lähemalt

Elukindlustus ja õnnetusjuhtumikindlustus täiendavad teineteist, sest nende kaitsed ning hüvitiste alused on erinevad.

Loe lähemalt

Reisikindlustus katab eelkõige välismaal tekkinud esmaabi- ja meditsiinilise transpordi kulusid. Õnnetusjuhtumikindlustus võib lisaks maksta pikaajalisemaid hüvitisi, näiteks päevaraha ja valuraha.

Loe lähemalt

Õnnetusjuhtumikindlustuse leping sõlmitakse tavaliselt üheks aastaks (12 kuuks).

Loe lähemalt

Leping uueneb tähtaja lõppedes automaatselt juhul, kui selles on kokku lepitud automaatne pikenemine ja kumbki pool ei ole teatanud soovist leping lõpetada.

Loe lähemalt

Jah, meditsiiniliste abivahendite (kargud, ratastool, orteesid) üürimise või soetamise kulu hüvitatakse ravikulude kaitse alt arsti ettekirjutusel.

Loe lähemalt

Õnnetusjuhtumi hüvitist makstakse rasedale naisele samadel alustel nagu kõigile teistele, kuid kindlustus ei kata raseduse tüsistusi ega sünnitust.

Loe lähemalt

Jah, lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastatakse ette tasutud kindlustusmakse kasutamata jäänud perioodi eest.

Loe lähemalt

Jah, õnnetusjuhtumikindlustust saab sõlmida ka lapsele.

Loe lähemalt

Jah, ettevõte saab sõlmida rühmakindlustuse lepingu, millega kaetakse korraga kõik või valitud rühma töötajad.

Loe lähemalt

Jah, õnnetuse tagajärjel tekkinud hambavigastuse ravikulud kaetakse ravikulude hüvitise valimisel, kuid mitte söömise või närimise käigus tekkinud kahjusid.

Loe lähemalt

Jah, sport, riskantsem hobi ja füüsiline töö võivad mõjutada kindlustusmakset, kaitse ulatust või tingimusi.

Loe lähemalt