Peamine erinevus seisneb lepingu pooles (kindlustusvõtjas) ja lepingu ulatuses. Tööandja poolt sõlmitav õnnetusjuhtumikindlustus (rühmakindlustus) on suunatud ettevõtte töötajaskonnale, kus kindlustatuteks on töötajad ja lepingu eest tasub tööandja. Tööandja saab lepingut kohandada nii, et see kehtiks üksnes tööajal ja töökohal või pikendada seda ööpäevaringseks kaitseks.
Eraisiku õnnetusjuhtumikindlustuse sõlmib eraisik ise enda (ja/või oma pereliikmete) jaoks. See leping kehtib üldjuhul ööpäevaringselt (24/7) ja sõltumatult sellest, kas tegemist on tööaja, koduse aja või puhkusega.
Soodustatud isiku määramise reeglid võivad samuti erineda. Kui tööandja soovib rühmakindlustuses määrata end surmajuhtumi hüvitise saajaks, näiteks laenude või kulude katteks, on vaja töötaja kirjalikku nõusolekut. Eraisiku lepingus määrab soodustatud isiku kindlustusvõtja või makstakse hüvitis tema pärijatele.
