Üldjuhul kuuluvad hüvitamisele kõik õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud luumurrud alates väikestest varba- või sõrmelülide murdudest kuni suurte toruluude ja koljuluude murdudeni. Tingimuseks on, et murd on tekkinud ootamatu ja välise jõu toimel toimunud õnnetuse tagajärjel ning on meditsiiniliselt tõendatud.
Hüvitamisele ei kuulu patoloogilised luumurrud, mis on tingitud näiteks osteoporoosist või kasvajast, ega varasema vigastusega seotud korduvmurrud või väsimusmurrud. Luumurd peab olema tuvastatav piltdiagnostikaga, näiteks röntgen- või kompuutertomograafiauuringuga.
Sõltuvalt murru tüübist (kas tegemist on nihketa, nihkega, avatud või killustunud murruga) võib tabelijärgne hüvitise protsent olla erinev.
