Mis on kahjukäsitlus?
Millised etapid kahjukäsitlus tavaliselt läbib?
Kahjukäsitlus algab kahjujuhtumist teatamisest ja dokumentide esitamisest ning jätkub kindlustusandja poolse hindamisega. Tüüpilised etapid on:
- sündmuse asjaolude ja kaitse kehtivuse kontroll
- kahju suuruse hindamine, vajadusel eksperdi või remonditöökoja kaasamisel
- hüvitise arvutamine vastavalt tingimustele, limiitidele ja omavastutusele
- otsuse tegemine ja hüvitise väljamakse või põhjendatud keeldumine
Kui kaua kahjukäsitlus aega võtab?
Lihtsa ja selgete asjaoludega juhtumi puhul, näiteks üheselt tuvastatava klaasikahju korral, võib otsus tulla kiiresti, sageli mõne päeva jooksul. Keerukamate juhtumite korral, kus tuleb selgitada vastutust, koguda täiendavaid tõendeid või tellida eksperthinnang, võtab menetlus paratamatult kauem aega. Kindlustusandja peab kliendile teada andma, kui menetlus venib ja mis põhjustel.
Mis saab siis, kui kindlustusandja hüvitisest keeldub?
Keeldumine peab olema kliendile arusaadavalt põhjendatud, viidates konkreetsele lepingutingimusele või välistusele, millele otsus tugineb. Kui klient ei ole otsusega nõus, on tal õigus nõuda täiendavat selgitust, esitada vaie või pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuslepitaja, Finantsinspektsiooni või kohtu poole.
Erinevus kahjunõudest
Kahjukäsitlust tasub eristada kahjunõudest: kahjunõue on kliendi poolt esitatav taotlus hüvitise saamiseks, kahjukäsitlus on kindlustusandja poolne protsess, mille käigus seda nõuet menetletakse ja selle põhjendatust hinnatakse.
