Kahjunõue

Mida kahjunõue peab sisaldama?

Kahjunõudes tuleb selgelt märkida, mis juhtus, millist kahju taotletakse hüvitatavaks ja millises summas. Nõudele lisatakse tavaliselt tõendavad dokumendid, näiteks ostu- või remondiarved, fotod kahjustusest ja vajadusel politsei või teiste ametkondade kinnitus. Mida täpsemalt ja tervikumalt on nõue vormistatud, seda kiiremini saab kindlustusandja selle menetlemist alustada.

Kes võib kahjunõude esitada?

Kahjunõude esitab enamasti kindlustatu ise, kuid mõnel juhul ka kannatanud kolmas isik, näiteks liikluskindlustuse korral süüdlase kindlustusandjalt hüvitist taotlev kannatanu. Kui kindlustatud isik ise ei saa nõuet esitada, võib seda teha ka tema esindaja või pärija, esitades vajaliku volituse või muu õigust tõendava dokumendi.

Mis saab pärast kahjunõude esitamist?

Kahjunõude esitamisega algab kahjukäsitlus, mille käigus kindlustusandja kontrollib juhtumi vastavust kindlustuskaitsele ja hindab esitatud kahju suurust. Kindlustusandjal on õigus küsida täiendavaid dokumente või selgitusi, kui esitatust ei piisa nõude põhjendatuse hindamiseks. Menetlusaeg sõltub juhtumi keerukusest ja esitatud tõendite terviklikkusest.

Näide praktikast

Kui kodus juhtub veekahju, koosneb tüüpiline kahjunõue kahjustuse kirjeldusest, fotodest märjaks jäänud pindadest ja mööblist ning remondifirma hinnapakkumisest taastustööde kohta. Mida rohkem konkreetseid tõendeid nõudele lisada, seda vähem lisaküsimusi kindlustusandjal tavaliselt tekib.