Mis on omavastutus?
Miks kindlustusandjad omavastutust kasutavad?
Kindlustusandja jaoks vähendab omavastutus väikeste ja odavate kahjujuhtumite menetlemise kulu. Kindlustusvõtja jaoks tähendab see reeglina madalamat kindlustusmakset, sest osa riskist jääb tema enda kanda. Mida suurema omavastutuse valid, seda soodsam on tavaliselt kindlustus, ja vastupidi.
Omavastutus kaskokindlustuses
Kaskokindlustuses on tavaline, et lepingul on mitu eraldi omavastutust: üldine kahjude põhiomavastutus, klaasikahju omavastutus, mis on sageli madalam või olematu, ning varguse omavastutus, mis võib olla kõrgem. Näiteks uue või kalli auto puhul tasub kaaluda madalamat üldist omavastutust, sest remondiarved kipuvad olema suuremad.
Omavastutus kodukindlustuses
Kodukindlustuses rakendub omavastutus enamasti veekahju, tulekahju ja sisustuse varguse korral. Vanema kodu puhul, kus torustik on kulunud, tasub arvestada, et väiksemad lekked jäävad tõenäoliselt omavastutuse alla ega too seetõttu hüvitist.
Omavastutus reisikindlustuses
Reisikindlustuses puudutab omavastutus enamasti ravikulusid ja pagasiga seotud juhtumeid. Pikema või kaugema reisi puhul tasub kaaluda madalamat omavastutust, sest välismaal tekkivad ravikulud võivad kujuneda suureks.
Omavastutus ravi- ja vastutuskindlustuses
Ravikindlustuses rakendub omavastutus harvem, kuid mõnel juhul kehtib see visiiditasule või kindlatele protseduuridele. Vastutuskindlustuses vähendab omavastutus välja makstavat hüvitist, kuid ei mõjuta kolmandale isikule tekitatud kahju katmist.
Omavastutuse vormid lepingutes
Sõltumata kindlustusliigist kohtad lepingutes enamasti järgmisi vorme.
- Kindel summa, näiteks 190 eurot.
- Protsent kahjusummast, näiteks 15%.
- Fikseeritud summa ja protsendi kombinatsioon, tihti koos alam- või ülemmääraga.
- Null-euro erand teatud kindlustusjuhtumite jaoks, näiteks klaasikahju kaskokindlustuses.
Omavastutuse arvutamine praktikas
Järgnevad näited illustreerivad, kuidas eri vormis omavastutus tegelikkuses toimib.
- Fikseeritud omavastutus. Kahju suuruseks hinnatakse 1200 eurot ja omavastutuseks 190 eurot. Tasud 190 eurot ja kindlustus katab 1010 eurot.
- Protsentuaalne omavastutus. Kahju suuruseks hinnatakse 3500 eurot ja omavastutuseks 15%. Tasud 525 eurot ja kindlustus katab 2975 eurot.
- Kombineeritud omavastutus. Kahju suuruseks hinnatakse 2600 eurot ja omavastutuseks 150 eurot pluss 10%. Arvutuskäik on 150 eurot pluss 260 eurot ehk kokku 410 eurot, mille tasud ise, ning kindlustus katab ülejäänud 2190 eurot.
- Kahju alla omavastutuse piiri. Kahju suuruseks hinnatakse 120 eurot ja omavastutuseks on 300 eurot. Tasud kogu 120 eurot ise ning kindlustus ei maksa midagi.
Mõnel lepingul kehtib protsendile lisaks ka alammäär, näiteks 15%, kuid vähemalt 200 eurot. Enne otsust tasub oma lepingu täpne sõnastus üle kontrollida, sest tingimused erinevad sõltuvalt kindlustusandjast.
Millal omavastutus tavapärasest erineb?
Mitmes lepingus esineb olukordi, kus omavastutus on tavapärasest madalam või puudub üldse. Kaskokindlustuse näitel võivad sellised olukorrad olla:
- Klaasikahju puhul ei rakendata omavastutust, kui valitud paketi tingimustes on see niimoodi välja toodud.
- Metsloomale otsasõit, kui juhtum on korrektselt dokumenteeritud ja teavitatud.
- Teatud abiteenused, näiteks puksiiriabi, kindla piirmäära ulatuses.
Null-euro erandid käivad üldjuhul koos ees- ja järeltingimustega, näiteks kus, kuidas ja kellele juhtumist teatada. Täpne loetelu sõltub alati konkreetsest lepingust.
Mida meeles pidada?
Omavastutuse põhimõte on kõigil kindlustusliikidel sarnane, kuid selle suurus, vorm ja erandid erinevad kasko-, kodu-, reisi- ja ravikindlustuses märgatavalt. Enne lepingu valimist vaata üle, milline omavastutus kehtib just Sinu jaoks olulistes olukordades, ja võrdle seda kindlustusmakse suurusega. Erinevate pakkumiste kõrvutamine aitab leida lahenduse, kus makse ja omavastutus on tasakaalus.
