Kahjusumma

Kuidas kahjusumma kindlaks tehakse?

Kahjusumma hindamiseks kogub kindlustusandja infot kahjustuse ulatuse kohta, kasutades selleks näiteks remonditöökoja hinnapakkumist, eksperdi hinnangut või vara turuväärtust. Vara puhul lähtutakse tavaliselt taastamise või asendamise põhjendatud kulust, arvestades ka vara kulumit ehk amortisatsiooni.

Mille poolest erineb kahjusumma hüvitisest?

Kahjusumma on kogu tekkinud kahju suurus enne lepingutingimuste rakendamist. Hüvitis on aga summa, mis kliendile tegelikult välja makstakse, pärast seda kui kahjusummast on maha arvatud kokkulepitud omavastutus ning arvestatud lepingu hüvitislimiite ja muid piiranguid. Seega võivad kahjusumma ja hüvitis olla üsna erineva suurusega, isegi kui kahju ise on selge ja kiiresti tuvastatav.

Näide praktikast

Kui vee-kahju parandamine maksab kokku mitusada eurot ja lepingus on kokku lepitud kindel omavastutuse summa, arvatakse see kahjusummast maha ning ülejäänud osa makstakse kliendile hüvitisena välja. Kui kahjusumma jääb omavastutusest väiksemaks, ei pruugi hüvitist üldse maksta tulla.

Mis kahjusumma hulka üldjuhul ei arvata?

Kahjusumma sisse ei arvestata tavaliselt kaudset kahju, näiteks saamata jäänud tulu või mugavuse vähenemist, kui lepingutingimused seda selgesõnaliselt ette ei näe. Samuti võib see, kas hüvitis arvutatakse käibemaksuga või ilma, mõjutada lõplikku väljamakstavat summat, sõltuvalt kindlustusvõtja käibemaksukohustuslase staatusest ja lepingutingimustest.