Asendamise kulu liikluskindlustuses

Millal asendamise kulu kohaldub

Asendamise kulu ehk asenduskulu ei ole liikluskindlustuses eraldi ametlik õigustermin, vaid tähistab praktikas rahalist hüvitist remondi asemel — olukorras, kus kahjustatud sõidukit ei ole võimalik või majanduslikult mõistlik taastada. Selle asemel, et maksta kinni remont, mille maksumus ületaks sõiduki väärtust, hüvitatakse kannatanule summa, millega ta saab soetada samaväärse sõiduki.

Kuidas summa arvutatakse

Hüvitise aluseks on üldjuhul sõiduki turuväärtus vahetult enne õnnetust ja samaväärse sõiduki mõistlik asendamise maksumus — mitte auto algne ostuhind, mitte uue sõiduki hind ega omaniku enda hinnang väärtusele. Praktikas tähendab see, et kindlustusandja või ekspert võrdleb sarnaseid müügis olevaid sõidukeid (sama mark, mudel, aasta, läbisõit, seisukord), et leida realistlik turuhind. Vajadusel arvestatakse maha ka vanade, juba kulunud osade amortisatsiooniosa, kui remont oleks siiski olnud osaliselt võimalik.

Näide

Kui kümneaastase sõiduki turuväärtus enne avariid oli 6000 eurot, kuid remondikalkulatsioon näitab 5000-eurost parandust, mis on lähedal sõiduki väärtusele, võib kindlustusandja hinnata remondi majanduslikult ebaotstarbekaks ja maksta selle asemel välja asendamise kulu, mis põhineb 6000-eurosel turuväärtusel, millest arvatakse maha omavastutus ja võimalik jääkväärtus, kui sõiduk jääb omanikule.

Erinevus täishäving mõistest

Mõiste on lähedane täishäving mõistele, kuid rõhk on erinev: täishäving kirjeldab sõiduki seisukorda ehk seda, et sõiduk on majanduslikult või tehniliselt taastamiskõlbmatu, asendamise kulu aga kirjeldab hüvitise arvutamise viisi sellises olukorras. Kannatanul tasub alati küsida, millisel alusel — turuväärtus, sõiduki vanus, seisukord — hüvitis arvutati, ja vajadusel nõuda selgitust või tellida sõltumatu eksperthinnang.