Kindlustuslepitaja/liikluskindlustuse lepitusorgan

Mis on kindlustuse lepitusorgan ja kes seda korraldab?

Kindlustuse lepitusorgan tegutseb Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juures ja pakub sõltumatut vahendust kindlustusseltsi ja kliendi vaheliste vaidluste lahendamiseks. Lepitaja on erapooletu, ta ei esinda kumbagi poolt, vaid aitab pooltel oma seisukohti selgitada ja jõuda ühise lahenduseni. Eraldi tegutseb liikluskindlustuse lepitusorgan, kes tegeleb spetsiifiliselt liikluskindlustusega seotud vaidlustega, samal ajal kui teiste kindlustusliikide, näiteks kodu-, reisi- või elukindlustuse vaidlustega tegeleb üldine kindlustuse lepitusorgan.

Millal lepitusorgani poole pöörduda?

Lepitusorgani poole tasub pöörduda alles siis, kui kindlustusandjaga on juba proovitud vaidlust lahendada otse ja see ei ole õnnestunud, näiteks kui klient ei ole nõus talle tehtud hüvitisotsusega või selle suurusega. Tüüpiline näide on olukord, kus liikluskindlustuse selts hindab kahju kliendi arvates liiga madalaks või keeldub mõnda kuluartiklit hüvitamast: sellisel juhul saab pöörduda liikluskindlustuse lepitusorgani poole enne kohtusse minekut.

Kuidas lepitusmenetlus kohtust erineb?

Erinevalt kohtumenetlusest on lepitusmenetlus üldjuhul kiirem, lihtsam ja tarbijale tasuta või oluliselt odavam. Lepitusorgani otsus ei ole aga tavaliselt pooltele õiguslikult siduv samal viisil nagu kohtuotsus, vaid pigem soovituslik lahendusettepanek, mille kumbki pool võib vastu võtta või tagasi lükata. See annab tarbijale võimaluse proovida kompromissi leida, kaotamata seejuures õigust hiljem vajadusel kohtusse pöörduda.

Millised piirangud lepitusorganil on?

Lepitusorgan ei lahenda kõiki vaidlusi, näiteks võib menetlusele seada piiranguid vaidluse laad, summa või see, kas asjas on juba kohtumenetlus pooleli. Täpsed reeglid, tähtajad ja menetluskorra tingimused tuleb enne pöördumist EKsL-i kodulehelt üle vaadata, sest need võivad aja jooksul muutuda.