Liikluskindlustuse kahjuhüvitis

Mida liikluskindlustuse kahjuhüvitis sisaldab?

Liikluskindlustuse kahjuhüvitis koosneb mitmest osast. Esiteks hüvitatakse kannatanud sõiduki või muu vara taastamise kulu, tavaliselt remondiarve või eksperdi hinnatud taastusremondi maksumuse alusel. Teiseks kaetakse kannatanu ravikulud, kui õnnetuses saadi kehavigastus. Kolmandaks võib hüvitis sisaldada töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemist. Teatud juhtudel lisandub ka mittevaraline ehk moraalne kahju, näiteks tugeva vigastuse korral.

Näide praktikast

Kui liiklusõnnetuses saab kannatanu sõiduk kahjustada ja tema ise vigastada, hüvitab liikluskindlustus tavaliselt korraga nii auto remondi kui ka haiglaravi ja ravimite kulud. Kui vigastus on raske ja tekitab pikaajalise töövõimetuse, võib hüvitisele lisanduda ka sissetuleku vähenemise kompensatsioon, mille arvutamise aluseks on kannatanu varasem sissetulek.

Kellele hüvitis makstakse?

Kahjuhüvitis makstakse üldjuhul kannatanule, mitte õnnetuse põhjustanud süüdlasele. See tähendab, et süüdlase enda sõiduki kahju liikluskindlustus ei kata, selle jaoks on vaja eraldi kaskokindlustust. Süüdlase kindlustusandja, või kindlustusfond, kui süüdlasel kaitse puudub, vastutab kannatanule tekitatud kahju hüvitamise eest, sõltumata sellest, kas süüdlasel endal on kaskokindlustus või mitte.

Erinevus kaskokindlustuse kahjuhüvitisest

Liikluskindlustuse kahjuhüvitis erineb kaskokindlustuse kahjuhüvitisest eelkõige selle poolest, kes kahju saab ja mille alusel. Liikluskindlustus kaitseb kolmandaid isikuid ehk kannatanuid, kasko aga kindlustusvõtja enda sõidukit, sõltumata süüst. Hüvitamise ulatus ja täpsed reeglid tulenevad liikluskindlustuse seadusest ning kahju hüvitamise metoodikatest, kasko puhul aga konkreetsest kindlustuslepingust ja selle tingimustest.