Täishäving

Millal loetakse sõiduk täishäviguks?

Täishäving ehk mahakandmine tuvastatakse siis, kui sõidukit pole pärast õnnetust enam tehniliselt võimalik taastada või kui remont oleks majanduslikult ebamõistlik, näiteks kui hinnanguline remondikulu ületab olulisel määral sõiduki enda väärtust. Otsuse teeb tavaliselt kindlustusandja eksperthinnangu alusel, võrreldes remondikulu prognoosi sõiduki turuväärtusega.

Kuidas hüvitist arvutatakse?

Hüvitise arvutamisel lähtutakse lepingus määratud kindlustusväärtusest ehk sõiduki turuväärtusest enne õnnetust, millest arvatakse maha kokkulepitud omavastutus. Kui sõiduki jäänukil, kokku sõitnud, kuid osaliselt kasutuskõlblikul autol, on veel väärtust, näiteks varuosade või metallväärtusena, arvestatakse ka see summa hüvitisest maha, kui omanik jäänukit endale ei jäta.

Mis vahe on täishäviguga ja tavapärase remondiga kaetud kahjul?

Kui kahju on väiksem ja remont on tehniliselt ja majanduslikult mõistlik, katab kasko tavapäraselt remondikulu ning sõiduk jääb omanikule alles. Täishäving tähendab aga, et sõiduk enam ei ole kasutatav samal kujul: selle asemel saab omanik rahalise hüvitise ja auto arvatakse liiklusregistrist välja või kantakse maha vastavalt kehtivale korrale.

Kuidas toimub väljamakse liisingu korral?

Kui sõiduk on liisingus, on liisinguandja lepingus enamasti märgitud soodustatud isikuks, mistõttu makstakse hüvitis täishävingu korral esmalt tema kätte, et katta järelejäänud liisingkohustus. Kui hüvitis ületab liisingujäägi, laekub ülejääv osa tavaliselt sõidukiomanikule, kuid täpne kord tuleneb liisingu- ja kindlustuslepingu tingimustest.