Kui liiklusõnnetuses saab kannatada jalgrattur või jalakäija, esitatakse kahjunõue üldjuhul vastutava sõiduki liikluskindlustuse alusel. Hüvitise taotlemiseks tuleb õnnetuse asjaolud fikseerida ning koguda tõendid varakahju, tervisekahju ja tekkinud kulude kohta. Liikluskindlustus hüvitab sõidukiga teistele tekitatud kahju olenemata sellest, kas kannatanu viibis teises sõidukis, sõitis jalgrattaga või liikus jalgsi.
Kes vastutab jalgratturi või jalakäija kahju eest?
Üldjuhul vastutab mootorsõiduki juht, kelle tegevus või sõiduk õnnetuse põhjustas, ja tema kindlustusandja maksab hüvitise. Kui vastutaval sõidukil on kehtiv liikluskindlustus, esitatakse nõue üldjuhul tema kindlustusandjale. Kui sõidukijuht põgeneb sündmuskohalt või sõiduk jääb tuvastamata, saab kannatanu pöörduda Liikluskindlustuse Fondi ehk LKF-i poole, kes täidab sellistel juhtudel kindlustusandja rolli.
Mida teha kohe pärast õnnetust?
- Kui keegi on saanud vigastada, helista 112.
- Taga inimeste, sealhulgas ka iseenda edasine ohutus
- Las kannatanu jääb sündmuskohale, kuni asjaolud on fikseeritud, isegi kui ta tunneb end esialgu hästi.
- Kirjuta üles tunnistajate kontaktandmed
- Tee fotosid õnnetuspaigast, vigastustest ja kahjustatud esemetest.
- Kui asjaolud on vaidlusalused või keegi sai viga, kutsu politsei kohale.
Milliseid tõendeid tasub koguda?
Fotosid tasub teha: kahjustatud esemetest, ostukviitungid või muud väärtust tõendavad dokumendid, vigastuse korral arstitõend ja ravi kuludokumendid ning sissetuleku kaotust tõendavad andmed, näiteks haiguslehe periood.
Kuidas kahjunõuet esitada, kui olid kergliikleja?
Esita kahjunõue otse sõidukijuhi kindlustusandjale. Kui juhi kindlustusandja ei ole teada, aitab selle välja selgitada sõiduki registreerimismärk või liiklusõnnetuse protokoll. Lisa nõudele juhtumi kirjeldus, tõendid kahjustuste kohta ja kuludokumendid.
Mida liikluskindlustus jalgratturile või jalakäijale hüvitab?
Varaline kahju: näiteks kahjustatud jalgratas, riided, prillid või telefon. Hüvitise aluseks on kahjustatud eseme väärtus või remondikulu. Tervisekahju: ravikulud, taastusravi kulud ja sissetuleku kaotus, kui vigastuse tõttu ei saanud tööl käia. Teatud juhtudel hüvitatakse ka mittevaraline kahju, näiteks valu ja kannatused.
Mis juhtub, kui süü jaguneb mõlema poole vahel?
Kui selgub, et ka jalgrattur või jalakäija rikkus liiklusreegleid, võib see hüvitise suurust mõjutada - hinnatakse, kui suures osas kummagi osapoole käitumine õnnetusele kaasa aitas.
Mis juhtub, kui sõiduk põgeneb sündmuskohalt?
Kannatanu saab pöörduda LKF-i poole. LKF nõuab reeglina rohkem tõendeid, sest süüdlast ei saa otse küsitleda, seega on eriti oluline koguda võimalikult palju tõendeid kohapeal.
Oluline meeles pidada
Kui liiklusõnnetuses kannatab jalgrattur või jalakäija, käib kahjunõue sõidukijuhi liikluskindlustuse kaudu, mitte kannatanu enda lepingu alusel. Kõige olulisem on koguda õnnetuse järel tõendeid nii varakahju kui ka võimaliku tervisekahju kohta. Kui süüdlast ei õnnestu tuvastada, on kaitseks olemas LKF.
