See sõltub sellest, kas suverehvide kasutamine oli õnnetuse tekkimise või kahju suurenemisega seotud. Vale rehvivalik ei tähenda igas olukorras automaatselt hüvitisest ilmajäämist, kuid talvistes teeoludes võib see olla väga oluline argument kindlustusandja kasuks.
Kui tee on lumine, jäine või libe ning auto kaotab juhitavuse, pikeneb pidurdusteekond või sõiduk libiseb teelt välja, on rehvidel kahju tekkimisel otsene tähendus. Kui selgub, et sõitsid sellistes oludes suverehvidega või nõuetele mittevastavate rehvidega, võib kindlustusandja käsitleda seda ohutusnõuete rikkumisena.
Samas tuleb vaadata ka põhjuslikku seost. Näiteks kui Sinu pargitud autole sõidab otsa teine sõiduk, ei pruugi Sinu rehvivalik kahju tekkimist üldse mõjutada. Kui aga sõidad ise ristmikule, pidurdad liiga hilja ja suverehvide tõttu ei saa autot pidama, on olukord kindlustuse jaoks hoopis teine.
Kahjukäsitluses võidakse hinnata muu hulgas:
- millised olid tee- ja ilmaolud
- kas talverehvid olid seaduse järgi nõutavad
- kas rehvid vastasid nõuetele
- milline oli rehvimustri sügavus
- kui kiiresti sõideti
- kas õnnetus oleks tõenäoliselt juhtunud ka nõuetekohaste rehvidega
- kas vale rehv mõjutas kahju tekkimist või kahju suurust
Kindlustuse vaatest ei ole rehvid formaalsus. Need on üks olulisemaid ohutust mõjutavaid tegureid. Kui teeolud on talvised, peaksid rehvid olema talviseks sõiduks sobivad. See on oluline nii liiklusohutuse kui ka kaskokaitse toimimise pärast.
Hea praktiline reegel on mitte lähtuda ainult kuupäevast, vaid tegelikest teeoludest. Kui hommikul on miinuskraadid, lumi või kiilasjää, ei ole suverehvidega sõitmine mõistlik isegi siis, kui kalendri järgi tundub olukord piiripealne.
