Ooteaeg ehk ooteperiood

Miks ooteaega üldse rakendatakse?

Ooteaeg on ajavahemik kindlustuslepingu jõustumisest, mille jooksul teatud kaitsed veel ei kehti või hüvitist ei maksta, isegi kui leping on juba formaalselt jõus. Ooteaja mõte on vältida olukorda, kus kindlustus sõlmitakse alles siis, kui probleem on juba tekkimas või teada, näiteks kui lemmiklooma haigus on juba avaldunud enne lepingu sõlmimist. Nii kaitseb ooteaeg kindlustusandjat ebaausa valiku eest ja aitab hoida kindlustusmakseid mõistlikul tasemel kõigi klientide jaoks.

Millistes kindlustusliikides ooteaeg kõige enam esineb?

Ooteaega kasutatakse eriti tervise-, elu- ja lemmikloomakindlustuses, kus on suurem risk, et klient sõlmib lepingu alles siis, kui terviseprobleem on juba tekkinud. Reisikindlustuses võib ooteaeg puudutada näiteks teatud lisakaitseid, mis ei rakendu kohe lepingu sõlmimisel. Sama lepingu sees võivad eri kaitsetel olla erineva pikkusega ooteajad, näiteks õnnetusjuhtumitele lühem ja haigustele pikem ooteaeg.

Näide praktikast

Kui lemmikloomakindlustuse leping sõlmitakse ja tingimuste järgi kehtib haiguskaitsele lühike ooteaeg, siis selle aja jooksul avastatud haiguse ravikulusid kindlustus ei kata, sest juhtum jääb ooteaja sisse. Sama lepingu õnnetusjuhtumite kaitse, millel ooteaega ei ole, hakkab aga kehtima kohe lepingu jõustumisest.

Erinevus lepingu jõustumisest

Ooteaega ei tasu segi ajada lepingu jõustumisega: leping võib olla juba kehtiv ja kindlustusmakse tasutud, kuid konkreetne kaitse hakkab reaalselt toimima alles ooteaja möödudes. See tähendab, et lepingu jõustumise kuupäev ja tegeliku kaitse alguse kuupäev võivad teatud kaitsete puhul erineda, mistõttu tasub tingimustest üle vaadata, millal iga kaitseliik täpselt kehtima hakkab.