Teadlikult valeandmete esitamine on üks tõsisemaid vigu, mida kindlustusjuhtumi puhul teha saab. See võib tähendada näiteks kahju põhjuse varjamist, kahjusumma suurendamist, olematu vara lisamist nõudesse, vanade kahjustuste esitamist uue juhtumina või sündmuse asjaolude tahtlikku moonutamist.
Kõigepealt võib see kaasa tuua hüvitisest keeldumise. Kui kindlustusandja tuvastab, et kahjunõue põhineb teadlikult valel infol, võib ta keelduda hüvitise maksmisest ka siis, kui mingi osa kahjust oleks muidu olnud tegelik. Kindlustuses on usaldus väga oluline ja valeandmed lõhuvad selle aluse.
Teiseks võib valeandmete esitamine mõjutada kindlustuslepingu kehtimist. Kindlustusandja võib lepingu üles öelda või keelduda edaspidi sama riskiga lepingu sõlmimisest. Samuti võib info probleemse kahjukäsitluse kohta mõjutada tulevasi kindlustusvõimalusi.
Kolmandaks võivad teadlikud valeandmed tuua kaasa õiguslikud tagajärjed. Kui tegemist on tahtliku pettusega, võib see minna kindlustuskelmuse või muu õigusrikkumise valdkonda. Seda ei tasu segi ajada ausa eksimusega. Inimene võib mäletada ostuhinda valesti või eksida eseme vanuses - see ei ole sama mis teadlikult vale arve, olematu ese või lavastatud kahju.
Kui mõni asjaolu on ebaselge, on parem seda kindlustusandjale ausalt öelda. Näiteks võib kirjutada, et ostutšekk puudub, eseme täpne ostukuupäev ei ole teada või kahju avastamise täpne kellaaeg ei ole meeles. Kodukindlustuse kahjukäsitluses on aus ja dokumenteeritud info alati parem kui hiljem ümber lükatav kindel väide.
