Suvevaheaja lõppemine ning laste naasmine kooli ja trennidesse toob kaasa nii rõõmu kui pinget. Kahjuks kaasnevad koolilaste liiklusoskuse ja sporditrennides osalemisega ka õnnetused. Kindlustus aitab maandada riske ja vähendada pinget.
Lastega seotud õnnetuste kõrghooaeg on alati olnud suvi, aga üha enam on märgata ka kooli alguses tekkivaid traumasid. Lapsed peavad uuesti harjuma liiklemise ja linnatranspordiga, sest õnnetused juhtuvad nii autode ja busside osalusel, aga ka jalgrataste või tõukeratastega liigeldes. Teine sage õnnetuste põhjus on sport – kas siis koolis kehalise kasvatuse tunnid, vahetunnid või trennid.
“Õnnetusjuhtumikindlustus peaks olema igal lapsel, sest kunagi ei tea, millal ja kus ning mis veel tähtsam – kui tõsiselt – lapsega midagi juhtub,” ütleb Kindlustusest Kindlustusmaakleri spetsialist Karin Sepp, kelle sõnul ei pea kindlustushuvi olema ainult nende laste puhul, kes aktiivselt spordiga tegelevad.
Traumadest ei pääse, kuludest pääseb
On paratamatu, et sportmängude käigus traumasid saadakse, mistõttu vanemad, kelle lapsed käivad trennides, üldjuhul neile ka õnnetusjuhtumikindlustuse teinud on. Samas tasub võtta kindlustuspakkumine ka siis, kui lapse treeningaktiivsus pole kõige suurem, sest traumaga seotud tagajärjed võivad vaatamata sellele olla suured.
Teatud spordialad on vähem, teised jälle rohkem ohtlikumad. Ohtlikumate spordialade või hobidega juhtub ka rohkem õnnetusi ning kindlustusandja hindab riski kõrgemalt. Näiteks on riskiohtlikumad tegevused motosport, judo, karate ja teised võitlusspordid, jäähoki jne.
“Lastele kindlustust tehes on oluline teada, kas laps tegeleb ainult trennis käimisega või käib ka võistlemas,” toob maakler Karin Sepp välja ning lisab, et üldjuhul käiakse ikka ka võistlemas, kasvõi klubidevaheliselt, kui mitte suuremalt.
Valida tasub lapsele olulised kaitsed
Õnneks on mitmed sporditreenerid ja -klubid vanematele südamele pannud, et lastel peaks olema kehtiv õnnetusjuhtumikindlustus. Maakler ütleb, et spordilaagrite eel huvi selle kindlustustoote vastu tõuseb. “Õnnetusjuhtumikindlustus on reeglina aastane poliis, me ei tee seda nädalaks-kaheks. Laps on ju kogu aeg aktiivne ning kindlustuskaitse väärtuslik,” ütleb Karin Sepp.
Tüüpiline antud toote poliis sisaldab erinevaid hüvitisliike, näiteks invaliidsushüvitis, valuraha, ravikulude hüvitis jne. “Laste puhul on eriti oluline invaliidsushüvitise ehk püsiva puude hüvitis, sest kui lapse eas juhtub ränk õnnetus, mille tagajärjel laps invaliidistub, siis kulutused taastumisele, ravile, hooldusele on pika-ajalised,” ütleb kindlustusmaakler Karin Sepp. Seega tuleb poliisile võtta piisavalt suur hüvitissumma, et invaliidsuse puhul saadavast hüvitisest ikka abi oleks.
Oluline on ka ravikulude hüvitis, mida võib vaja minna, kui peale õnnetusjuhtumit on tarvis teha taastus- või hambaravi. Siia alla kuulub ka ajutiste liikumise abivahendite (näiteks kargud, liigesetoed, ratastool jne) kulu.
Perepoliis teeb asja mugavamaks
Õnnetusjuhtumikindlustust saab sõlmida alates 1-aasta vanusest lapsest. Maakler Karin Sepp tutvustab, et lastele on erinevad paketid, mis lihtsustavad poliisi sõlmimist. Kuna tegemist on sellise tootega, mis peaks olema kõikidel inimestel – nii lastel kui vanematel -, siis on võimalik sõlmida ka perepoliis.
“Tegemist on poliisiga, kus korraga sõlmitakse kindlustuskaitse näiteks kõikidele pereliikmetele. Nii on lihtsam asjaajamine, parem ülevaade ning rohkem selgust,” toob kindlustusmaakler Karin Sepp välja sellise poliisi sõlmimise tugevusi.
Kui oled huvitatud õnnetusjuhtumikindlustuse hinnapakkumisest, siis pöördu otse oma Kindlustusest Kindlustusmaakleri spetsialisti poole või ühendu meie üldandmetel: info@kindlustusest.ee ja 12 555.