Enamuse inimeste jaoks on selle aasta 20.jaanuari öösel toimunud sündmus unustatud. Kuid Süsta tänava kortermaja elanikud, kes elasid sel ööl üle majas toimunud plahvatuse, pole seda ööd unustanud. Täna, umbes 8 kuud hiljem, pääsevad plahvatusmaja elanikud lõpuks koju. 8 kuud hiljem – see on mõtlemapanevalt pikk aeg.Vahepeal tuli ju kusagil ka elada. Viidata soojale ja mõnusale suvele, kus oleks tore olnud läbi katkise katuse päikest nautida, oleks siinkohal kohatu. Teeme kiire arvutuse. Keskmiselt 2000 krooni eest kuus saab endale elamispinna Tallinnas üürida. 8 kuud * 2000 kr. = 16 000 kr. Asenduselupinna lisakaitse maksab keskmiselt 500 krooni aastas. Arvud räägivad iseenda eest. Asenduseluruumide lisakaitse – kindlasti poolt!
Alltoodud artiklist jääb silma veel üks lause: majas on 24 korterit, kannatada sai üheksa, neist kuus tõsiselt. Eraldi kodukindlustus oli neljal korteril. Vaid 4 korteril oli eraldi kodukindlustus. Ülejäänud pidid korteri sisustamise ja taastamise tegema omavahendite arvelt. Korteriühistu kaitse taastas vaid seinad ja vahelaed. Lisage kodu taastamiskulud juba ülaltoodud 16 000 kroonile. Paneb mõtlema kas pole?
Ettemõtlemiseni!
Aasta algul Koplis plahvatanud kortermaja taastamine jõudis lõpule. Selleks kulus kolm miljonit krooni kindlustusraha.
Ehitustööde käigus taastati elamu õnnetuseelne seis. Korteriühistul oli sõlmitud ühistu varakindlustus, mis kattis majaelanike kaasomandile, näiteks vahelagedele, kandvatele seintele, fassaadile, trepikojale tekkinud kahjud.
“See oli kas gaas või pomm. Gaasiplahvatust ei taha aga uskuda, sest mingit lõhna tunda ei olnud,” arvas Sergei, üks maja
elanikke toona. “Sain šoki. See auk oli nii õudne. Ime, et keegi tõsisemalt viga ei saanud,” kirjeldas samuti pommiversiooni toetanud keemiainseneri haridusega majaelanik Ilona. Lõpuks leidis ikkagi kinnitust gaasiplahvatus.
“Korraga käis kõmakas ja seejärel kukkus lagi mulle peale,” kirjeldas Tallinnas Süsta tänavas elav Sergei jaanuariööd, kui kõrvulukustav plahvatus vigastas kaheksat majaelanikku. Eile teatas Salva Kindlustus, et kolm miljonit krooni maksnud taastamistöö anti korteriühistule üle.
Salva Kindlustuse varakindlustuse kahjukäsitleja Karen Soosalu sõnul oli kõige rohkem purustusi saanud kolmanda korruse korterid, mis hävisid koos välisseina ja vahelagedega. “Peale tugevasti kannatada saanud hoone põhikonstruktsioonide taastati osaliselt vigastatud tehnosüsteemid, mis on samuti majaelanike ühiseks kasutamiseks,” ütles Soosalu.
Majas on 24 korterit, kannatada sai üheksa, neist kuus tõsiselt. Eraldi kodukindlustus oli neljal korteril.
Allikas: www.ohtuleht.ee