Ununenud rehvivahetuse tagajärjed

Esimene õrn lumehoiatus ja -kiht on reedese seisuga staatuses – TEHTUD! Talv ning rehvivahetus tulevad aga alati ootamatult ja esimese lumega koos. Soov rehve vahetada, sulab aga sama kiiresti, kui esimene lumekirme. Siiski oleks see töö mõistlik teha ära esimesel võimalusel. Kuniks veel aeg ja ……elu.

Mis siis kui ununeb? Kui kalender näitab aga juba 2.detsembrit Continue reading

Kas torm on torm?

Meie armastatud maailmarändurid Tätte ja Matvere on laulnud kuulsaks fraasi:” Tuulesuund on Nord, nüüd on minu kord teha tormi Sinu südames.” See teeb südame soojaks. Samas, kui tuulesuund on juba nii Nord, et sellest tulenev torm hakkab kahjustama meie vara – kodu, autot, aeda, siis see võtab pigem südame alt külmaks. Igasugune kahju, mis tekib, on alati ebameeldiv ja ehmatav. Kindlasti ei meenu sellisel hetkel kindlustus esimeses järjekorras, küll aga ühel hetkel kindlasti. Kuidas siis ikkagi on? Kas tekkinud kahju hüvitatakse või mitte? Continue reading

Õnnetused ei käi mööda kivisid ja kände

Statistikaameti andmetel oli 2010 aasta augusti seisuga Eestis uppunud juba 80 inimest. 2009 aastal kokku oli sama arv vastavalt 63 inimest.

Õnnetused ei käi mööda kivisid ja kände, vaid ikka mööda inimesi. Igapäevaelus me sellele ei mõtle, seni kui see ei mõjuta mõnda meie lähedast või hoopis tuntud inimest, kelle surm või invaliidsus meedia tähelepanu pälvib. Siis ehk käib korraks peast läbi, et kui minuga midagi sellist peaks juhtuma mis siis? Kui meie olemasolust sõltuvad ka teised inimesed – lapsed ja elukaaslane siis jääb see mõte eriti vaevama. Continue reading

Tuhapilvede kahjud on nüüd võimalik kindlustusega katta!

Alates 08.juunist pakuvad kaks juhtivat kindlustusseltsi lisakaitse võimalust ka tuhapilvede poolt tekitatud kahjude vastu.

Vastavalt turu nõudlusele on kindlustusandjad välja pakkunud uue reisitõrke lisariski võimaluse – kaitse looduskatastroofidest (s.h. Eyjafjallajökulli taasaktiveerumine) põhjustatud reisitõrkest tekkinud kahjudele.

Kahjujuhtumi korral hüvitatakse reisitõrkest tulenevad kahjud poliisile märgitud reisitõrke kindlustussumma ulatuses.

Üks nendest kahest kindlustusseltsist ei välistanud vulkaanilist tegevust ka varem, kuid peale Islandi vulkaani tegevuse algust ei loetud sündmust enam ootamatuks ja ettenägematuks (ja ka mitte kindlustusjuhtumiks) alates 17.04.2010. Uus pakutav lisarisk võimaldab end kaitsta ka just selle Islandi vulkaani taasaktiviseerumisest tekkinud reisitõrgete vastu.

Aprillis toimunud tuhapilvedest tekitatud sündmused panid vist iga reisile mineja mõtlema hoolikamalt ka reisikindlustuse poolt antava kaitse üle. Seega tasub kindlasti enne reisile minekut vaadata üle ja uurida, millise konkreetse kaitset ning millistel tingimustel sõlmitud kindlustuspoliis annab.

Ettemõtlemiseni!

Toomas Leinsaar
Äriklientuuri juht

Naabril toimus plahvatus-Sinu kahjud hüvitatakse või mitte?

Kuldnoka tänaval toimunud sündmuse puhul tekivad kindlasti küsimused, kuidas kindlustus käituks oma kindlustusvõtjatega juhtunu puhul. Kõigil neil kindlustusvõtjatel, kes antud majas on oma korteri kindlustanud, peaksid hetkel olema suhteliselt rahulikud, sest tegemist on kindlustusjuhtumiga. Tõsi, siin on siiski üks moment, et kas kindlustatud on ainult korteri siseviimistlus või korteri mõtteline reaalosa. Continue reading

Kahjude arv suureneb – kas kindlustamise hind hakkab tõusma?

Kindlustusseltside esimesed signaalid, et kahjude arv on hakanud tõusma, ei ole väga üllatavad. Möödunud talv ja suured lume ning jääkuhjatised teede ja tänavate ääres on üheks kindlaks põhjuseks avariide tekkimisel. Piiratud nähtavused tänavanurkadel peateele väljasõidul, tänu lumevallidele kitsenenud sõiduradadel, märtsikuine hommikune teedele tekkiv jää on seejuures väga tavapärane põhjus. Seega kahjude arvu tõus ei pruugi mitte tähendada meie liikluspildi halvenemist vaid pigem seda, et läbi ostetud kindlustuslepingute soovitakse saada ka rohkem reaalset hüvitist tekkinud kahjudele. Väga sooviks, et kindlustusseltsid ei tõttaks siin tegema kiirustades järeldusi kindlustushindade tõusu vajaduseks. Continue reading

Lumi lömastas mitmeid autosid – kas kindlustus maksab need kinni?

Raske sulalumi on juba palju pahandust teinud – vajutanud ainuüksi viimase ööpäeva jooksul üle Eesti puruks vähemalt 14 majakatust ja katuselt kukkudes lõhkunud mitmeid ja mitmeid autosid.

Kuidas kindlustusele sellistel puhkudel loota saab?

Need inimesed, kellel on tehtud Kaskokindlustus, saavad olla mureta, sest kindlustus katab kahjud. Tuleb ainult pöörduda kindlustuse poole, selgitas If kindlustuse kommunikatsioonijuht Eva-Grete Aljas.

Need inimesed, kellel Kaskokindlustust pole, peavad kahjud ise korvama ja saavad hiljem pöörduda ka majaomaniku poole.

Allikas: www.sloleht.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialisti Toomas Leinsaar`e kommentaar:

Katuselt langeva lume ja jää osas ei pruugi siiski kõik olla nii lihtne, kui esialgu paistab. Autoomanik, kes on autole ostnud kaskokindlustuse võib küll rahulikumalt hingata, kuid siiski tasub kindlustusleping lahti lüüa ja see täpselt läbi lugeda. Mitte kõigil kindlustusandjatele ei ole võimalik katuselt langeva lume ja jää kahju viia kaskokindlustuse alla, sest tingimused ei kata kahjusid, mis ei ole tõlgendatavad kui liiklusõnnetus või kui loodusnähtus. Seega tuleks siin olla vägagi tähelepanelik.

Veidi raskem võib aga olla selline juhtum, kus õhtul koju tulles pargite auto oma koduakna alla ja hommikul tööle asudes leiate auto lumehunniku alt üpris kurvas seisus. Kui olete ise maja omanik, siis võib selts lugeda sündmust kui iseendale kahju tekitamisena. Peab ju majaomanik seisma hea selle eest, et maja haldamisega oleks tagatud kõikide isikute ja nendega seotud vara turvalisus. Iseenda vastu ei ole võimalik hüvitisnõuet esitada, kui ei ole võetud tarvitusele meetmeid ohu ärahoidmiseks. Ja kui ka autol on kaskokindlustus, siis võib selts sellises olukorras teha otsuse, mis ei pruugi sugugi hüvitada auto remondiga seotud kulusid.

Kui aga olete näiteks korteriühistu liige, siis olukorras, kus ühistu hoone katuselt langev lumi on lömastanud ühistu territooriumil oleva teile kuuluva sõiduki, on võimalik esitada nõue oma auto remondi osas korteriühistu vastu. Ettenägelik korteriühistu on oma riskid maandanud nii vara kui vastutuskindlustuse osas ja siin tuleb korteriühistu vastutuskindlustus ühistule appi kahjusid kandma. Kui aga ühistul vastutuskindlustus puudub, siis sõltub paljugi ühistu võimalustest nimetatud kulusid kanda.

Seega endiselt ei ole parima kindlustuslepingu tunnuseks mitte kõige odavam hind vaid ikka kindlustuslepingu sisu ja saadava kaitse suurus. Kuna kõik kindlustusjuhtumid on ikkagi ootamatud ja ettenägematud, siis ei saa kunagi võtta otsustuskriteeriumiks seda, et varem pole teil selliseid või analoogseid kahjujuhtumeid olnud. Nagu ka 2005 aasta jaanuaritorm, on tänavuse talve suur lumi samuti veidi ootamatu olukord, mille tagajärgede vältimiseks või vähendamiseks saab ise paljugi ära teha.

Ettemõtlemiseni!

Lähenev sulailm võib kaasa tuua suuri kahjusid

If kindlustus soovitab lähenevate sulailmade tõttu majaomanikel kiirustada katuste lumest ja jääst puhastamisega. Samuti soovitab If ennetada võimalikke veekahjustusi, kuna suurtes kogustes sadanud lume sulamine võib põhjustada eraisikutele ja firmadele sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid kahjusid.

If kindlustuse juhatuse liikme Artur Prauni sõnul on lume kiire sulamine ning lisanduv vihma- või lörtsisadu ohtlikud mitte üksnes vanadele ja kehva kvaliteediga katusekonstruktsioonidele, vaid kõigile hoonetele, kus lumi veel koristamata.

Artur Prauni sõnul on oluline, et kui majaomanik eemaldab ise katuselt lund või jääpurikaid, tuleb järgida kõiki turvalisuse nõudeid: olla väga ettevaatlik, et tagada enda turvalisus, märgistada majaümbrus vastava hoiatuslindiga ning veenduda mööduvate jalakäijate ja lähedalasuva vara ohutuses.

„Koristamata lumega on üheks ohuks katuse sissevarisemine või kahjustumine, aga veelgi tõenäolisemalt esineb ilmade soojenedes sulaveest tekkivaid niiskuskahjusid hoonekonstruktsioonile ja inimeste varale. Kortermajade viimaste korruste kodudele tekkinud veekahjustused on tihti tingitud sellest, et lume sulaveele ei ole tagatud korralikku äravoolu,“ ütles Artur Praun.

Suuremate veekahjude ennetamiseks hoonele ja varale tuleb veenduda, et vihmaveerennid- ja trapid oleksid ummistustest vabad, tagamaks vee äravoolu. Vastasel korral eemaldub kogunenud vesi mikropragude kaudu ning võib kaasa tuua tõsiseid vee- ja niiskuskahjustusi.

Allikas: www.kalev.ee (lühendatud kujul)

Ettemõtlemiseni!