Registreerimiskohustusega sõiduk liikluskindlustuses on sõiduk, mis peab enne liikluses kasutamist olema liiklusregistrisse kantud ning mille suhtes tuleb üldjuhul täita ka liikluskindlustuse kohustus. Sellesse rühma kuuluvad näiteks sõiduautod, veoautod, kaubikud, bussid, mootorrattad, mopeedid, traktorid, liiklusregistris mootorsõidukina või maastikusõidukina registreeritavad masinad ning nende registreerimisele kuuluvad haagised. Sõiduki täpne liik ja registrikande nõue sõltuvad selle ehitusest, tehnilistest andmetest ja kasutusviisist.
Registreerimine ja kindlustamine on kaks eri kohustust
Registreerimiskohustus ja kindlustuskohustus on omavahel seotud, kuid need ei ole sama kohustus. Registreerimine annab sõidukile registrikande ja vajadusel registrimärgi ning seob selle omaniku või vastutava kasutajaga. Liikluskindlustus tagab, et sõidukiga põhjustatud liikluskahju hüvitatakse kannatanule seaduses ette nähtud korras. Sõiduki registrisse kandmine ei loo automaatselt tavapärast liikluskindlustuse lepingut — omanik või registrisse kantud vastutav kasutaja peab lepingu ise sõlmima, kui erand ei kohaldu.
Üldreeglina peab liiklusregistris registreeritud mootorsõidukil ja selle haagisel olema kehtiv liikluskindlustus. Kohustus kehtib sõltumata sellest, kas sõidukiga tehakse igapäevaselt pikki sõite või kasutatakse seda harva. Avalikul teel, tänaval, parklas ja muus liikluseks avatud kohas kasutatav või seisev sõiduk võib põhjustada kindlustusjuhtumi, mistõttu ei saa kindlustuse vajadust hinnata üksnes läbitud kilomeetrite järgi.
Kes peab lepingu sõlmima?
Liikluskindlustuse lepingu sõlmimise eest vastutab registrisse kantud vastutav kasutaja. Kui vastutavat kasutajat ei ole, lasub kohustus registrijärgsel omanikul. Sõiduki ostmisel või omaniku vahetumisel peab uus kindlustuskohustusega isik tagama kaitse kohe, kui registrikanne jõustub ja sõidukit hakatakse kasutama — eelmise omaniku lepingule või 12-kuulisele kindlustuskohustuse erandile ei saa siin lootma jääda.
Liikluskindlustus katab sõidukiga kolmandale isikule tekitatud kahju seaduses ja lepingus ette nähtud ulatuses: teise sõiduki või muu vara kahjustamist, kannatanu ravikulusid, sissetuleku vähenemist ja muid hüvitatavaid kahjusid. Kahju põhjustanud sõiduki enda kahjusid liikluskindlustus üldjuhul ei hüvita — oma sõiduki kaitseks saab valida vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko, kui sõiduk ja selle kasutus vastavad kindlustusandja tingimustele.
Millal vajab sõiduki liik eraldi kontrolli?
Registreerimiskohustusega sõidukit ei tohi liikluses kasutada registreerimata. Samuti ei tohi sõita ilma nõutava liikluskindlustuseta — need on kaks eraldi nõuet ning ühe täitmine ei korva teise rikkumist. Kui sõiduk vastab tehniliste näitajate järgi mootorsõiduki või muu registreerimisele kuuluva sõiduki tunnustele, tuleb enne kasutamist kontrollida Transpordiametist, milline registritoiming on vajalik. See on eriti tähtis ümberehitatud sõidukite, kiirete elektriliste liikumisvahendite, töömasinate ja välismaalt toodud sõidukite puhul — sellised piirijuhud kuuluvad tihti hoopis registreerimiskohustuseta sõiduki reeglite alla.
Alates 1. detsembrist 2024 hõlmab liikluskindlustuse seadus lisaks registrisse kantud sõidukitele ka osa registreerimata sõidukeid nende valmistajakiiruse ja massi alusel. See tähendab, et liikluskindlustuse kohustus võib tekkida ka sõidukil, millel liiklusregistrisse kandmise kohustust ei ole. Vastupidine olukord — registreerimiskohustusega, aga kindlustuskohustuseta sõiduk — on samuti võimalik, kuid üksnes seaduses kirjeldatud erandi alusel. Seetõttu tuleb registreerimis- ja kindlustuskohustust hinnata eraldi, kuigi tavapärase auto, mootorratta või haagise puhul langevad need enamasti kokku.
Ajutine mittekasutamine ja 12 kuu erand
Sõiduki ajutine mittekasutamine ei lõpeta registrikannet ega anna tähtajatut õigust lepinguta olla. Teatud liiklusregistris registreeritud sõidukile võib pärast viimase lepingu lõppu kohalduda kuni 12-kuuline kindlustuskohustuse erand, kui sõidukit ei kasutata liikluses ega muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Erand ei ole mõeldud kindlustamata sõidukiga liiklemiseks — pärast perioodi lõppu võib rakenduda sundkindlustus, kui sõiduk on endiselt registris ja uus leping puudub.
Kui sõidukit pikemat aega kasutada ei plaanita, võib sobiv lahendus olla selle ajutine kustutamine liiklusregistrist. Enne toimingut tuleb hinnata, kas sõidukit hoitakse ja kasutatakse viisil, mis on registristaatusega kooskõlas. Sõiduki uuesti registrisse võtmisel või ajutise kustutamise lõppemisel tekib kindlustuskohustus uuesti — kui lepingut siis ei sõlmita, võib sundkindlustus alata kohe.
Kindlustuskohustuse kontrollimisel tasub vaadata registriandmeid, omaniku ja vastutava kasutaja kannet, sõiduki liiki, kasutusotstarvet ning lepingu kehtivuse kuupäevi. Hooajasõiduki puhul tasub lisaks kalendrisse märkida viimase lepingu lõpp ja 12-kuulise erandi võimalik lõpp. Selge registriseis ja õigel ajal sõlmitud leping aitavad vältida nii trahvi, sundkindlustuse makset kui ka tagasinõuet pärast kahju.
