Lepinguriik tähendab Eesti liikluskindlustuse seaduses Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi. Mõiste aitab määrata sõiduki liikluskindlustuse korralduse, kindlustuskaitse territoriaalse kehtivuse, välisriigi sõiduki Eestis kasutamise ja piiriülese kahju käsitlemise reeglid. Seda ei tohi samastada kõigi rohelise kaardi süsteemi riikidega.
Millised riigid kuuluvad lepinguriikide hulka?
Euroopa Majanduspiirkond hõlmab Euroopa Liidu liikmesriike ning Islandit, Liechtensteini ja Norrat. Liikluskindlustuse seadus käsitleb selles kontekstis lepinguriigina ka Šveitsi. Riikide ring võib õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete muutumisel täpsustuda, mistõttu tuleb enne reisi kontrollida ajakohast infot.
Eestis registreeritud sõiduki liikluskindlustus kehtib lepinguriikides. Kahju hüvitamise praktiline kord ja kahjuliikide täpne käsitlus võivad sõltuda õnnetuse toimumiskoha õigusest. Välisriiki sõites on kasulik hoida kaasas lepingu andmed ning rahvusvaheline liiklusõnnetuse teate vorm.
Lepinguriik ja rohelise kaardi riik
Rohelise kaardi süsteem hõlmab ka riike, mis ei ole EMP lepinguriigid ega Šveits. Nendes riikides võib liikluskindlustuse kehtivuse tõendamiseks olla vaja rohelist kaarti. Roheline kaart on rahvusvaheline tõend, mille kindlustusandja võib väljastada PDF-failina. Enne sõitu tuleb kontrollida, millistes riikides ja millisel kujul dokumenti nõutakse.
Kolmanda riigi sõiduk võib Eestis vajada piirikindlustust, kui sellel puudub siin tunnustatav liikluskindlustuse tõend. Lepinguriigi staatus mõjutab seda, kas sõiduki kindlustus korraldatakse registririigis või tuleb kasutada piirikindlustust.
Välismaa registris sõiduk Eestis
Teises lepinguriigis registreeritud sõidukil peab tavaliselt olema selle registririigi liikluskindlustus. Eesti kindlustusandjaga sellisele sõidukile tavapärast lepingut üldjuhul ei sõlmita ning piirikindlustust kasutada ei saa. Sõiduki põhiasukoht määratakse tavaliselt registririigi järgi.
Erandlik võimalus võib tekkida siis, kui Eesti isik omandab teises lepinguriigis sõiduki, toob selle Eestisse ning kavatseb siin registreerida. Seaduses kirjeldatud eelduste täitmisel võib Eesti kindlustusandja pakkuda ajutist tarnes sõiduki lepingut enne Eesti registrikande tegemist. Selle pakkumine on kindlustusandja õigus, mitte kohustus.
Piiriülene kahjukäsitlus
Kui Eesti inimene saab lepinguriigis toimunud õnnetuses kannatada, saab nõude esitada põhjustaja kindlustusandjale või tema Eestis määratud nõuete käsitlejale. Kahju tuleb dokumenteerida ning järgida kohalikke liiklus- ja teavitamisreegleid. Vajadusel saab välismaise kindlustusandja ja tema esindaja andmeid kontrollida LKF-i kaudu.
Välismaa sõidukiga Eestis põhjustatud kahju käsitleb tavaliselt välisriigi kindlustusandja korrespondent. Korrespondendi puudumisel või kindlustamata sõiduki korral võib seaduses ette nähtud juhul kahju hüvitada LKF. Kannatanu kaitse säilib, kuigi menetlusse võib lisanduda piiriülese teabe kogumine.
Mida enne välisriiki sõitu kontrollida?
Kontrollida tuleb liikluskindlustuse kehtivust, rohelise kaardi vajadust, sihtriigi nõudeid ja kahjuabi kontakte. Vabatahtliku sõidukikindlustuse territoorium võib liikluskindlustuse omast erineda. Kasko puhul tuleb eraldi vaadata omavastutust, autoabi, remondikoha valikut ja kahjust teatamise tähtaega.
Lepinguriigi mõiste aitab korraldada kohustuslikku vastutuskindlustust üle riigipiiride, kuid see ei ühtlusta kõiki liiklus- ega kahjuhüvitamise reegleid. Õnnetuse asukohariigi nõuded jäävad sõidu ajal oluliseks.
