Korteriomand on eriomand hoone ruumiliselt piiritletud osale koos selle juurde kuuluva mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist. Korteriomandi sisu ei piirdu seega korteri siseustega. Omanikule kuulub ainuõigus kasutada eriomandi eset ning samal ajal osa hoone ja kinnistu ühistest konstruktsioonidest, süsteemidest ja aladest.
Eriomand ja kaasomand
Eriomandi esemeks võib olla eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluv eraldi kasutatav ruum, näiteks panipaik või hoonesisene parkimiskoht, kui see on nõuetekohaselt korteriomandi koosseisu määratud. Eriomandi täpne ulatus selgub kinnistusraamatu andmetest, hoonejaotusplaanist ja eriomandi kokkuleppest.
Kaasomandisse kuuluvad hoone osad, mis on vajalikud hoone püsimiseks, ohutuseks või ühiseks kasutamiseks. Nende hulka võivad kuuluda vundament, kandvad konstruktsioonid, katus, välisseinad, trepikoda, lift ning ühised vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, elektri- ja ventilatsioonisüsteemid. Eriomandi ja kaasomandi piir mõjutab seda, kes korraldab hoolduse, kellele esitatakse nõue ja milline kindlustusleping kahju käsitleb.
Korteriomaniku ja korteriühistu kindlustus
Korteriomaniku kodukindlustus võib kaitsta korteri siseviimistlust, püsivalt ühendatud sisustust, kodust vara ja vastutust teiste isikute ees. Korteriühistu sõlmitud hoone või kaasomandi kindlustus keskendub tavaliselt maja ühistele osadele ja tehnosüsteemidele. Need lepingud täiendavad teineteist, sest üks ei pruugi hõlmata kogu teise kaitseala.
Kahju korral tuleb esmalt tuvastada kahjustatud ese ja kahju algpõhjus. Näiteks võib ühise püstaku leke kahjustada korteri siseviimistlust ning kodust vara. Ühistu leping võib käsitleda torustiku ja kaasomandi osa kahju, korteriomaniku leping aga siseviimistlust ning esemeid. Hüvitamise täpne jaotus sõltub mõlema lepingu tingimustest.
Siseviimistlus, kodune vara ja vastutus
Siseviimistluse all mõistetakse tavaliselt põranda- ja seinakatteid, lagesid, siseuksi, sanitaartehnikat ning muid korteriga püsivalt ühendatud osi. Sisseehitatud mööbli ja integreeritud tehnika käsitlus võib pakkumiste vahel erineda. Koduse vara kaitse hõlmab tavaliselt teisaldatavaid esemeid, näiteks mööblit, elektroonikat, rõivaid ja majapidamisvahendeid.
Vastutuskindlustus aitab siis, kui korteriomanik või muu kindlustatud isik vastutab teisele inimesele tekitatud kahju eest. Levinud näide on korterist alguse saanud veeleke, mis kahjustab alumist korterit. Vastutus ei teki automaatselt üksnes seetõttu, et kahju sai alguse konkreetsest korterist. Hinnata tuleb rikkumist, hoolsuskohustust, kahju põhjust ja põhjuslikku seost.
Kuidas määrata piisav kaitse ulatus?
Korteri kindlustamisel tuleb arvestada taastamise tegelikku maksumust. Remondihind võib olla korteri turuväärtusest sõltumatu ning hõlmata lammutust, materjale, tööjõudu ja projekteerimist. Koduse vara summa peab vastama esemete asendamise kulule. Kallimad üksikesemed, panipaigas hoitav vara ja väljaspool korterit kaasas olevad asjad võivad vajada eraldi limiiti.
Ajutise elukoha kaitse võib katta põhjendatud majutuskulu ajal, mil korter on kindlustusjuhtumi tõttu elamiskõlbmatu. Üürikorteri puhul tasub eraldi hinnata omaniku, üürniku ja ühistu kindlustusvajadust. Iga osaline kindlustab enda vara ning vastutuse, sest omandisuhe ja tegelik kasutus võivad olla erinevad.
Mida enne lepingu sõlmimist kontrollida?
Kontrollida tasub korteriomandi dokumente, ühistu kindlustuskaitset, renoveerimise ulatust ja koduse vara väärtust. Selgeks tuleb teha, kas leping hõlmab panipaika, rõdu, parkimiskohta, päikesepaneeli, elektriauto laadijat ja üürimisega seotud riske. Samuti on tähtsad veelekke, tulekahju, tormi, vandalismi, klaasikahju, elektririkke ja vastutuskaitse tingimused.
Kahju korral tuleb piirata selle levikut, teatada vajadusel ühistule või avariiteenusele ning teha fotod. Remondiga seotud suuremad tööd tuleb enne alustamist kooskõlastada. Korteriomandi täpne piiritlemine aitab suunata nõude õigesse kohta ja vähendada vaidlusi korteriomaniku ning ühistu vastutuse üle.
