Kohustuslik liikluskindlustus on seadusega nõutud vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse sõidukiga kolmandale isikule tekitatud varakahju ja isikukahju. Kaitse keskmes on liiklusõnnetuses kannatanu. Õnnetuse põhjustanud sõiduki enda kahjustusi see kindlustus üldjuhul ei hüvita.
Kellele kindlustuskohustus kehtib?
Üldreeglina tuleb leping sõlmida liiklusregistris registreeritud mootorsõidukile ja selle haagisele. Kindlustuskohustus võib kehtida ka registreerimiskohustuseta sõidukile, kui selle valmistajakiirus ja mass ületavad seaduses sätestatud piire ning seda kasutatakse liikluses. Lepingu olemasolu eest vastutab registrisse kantud vastutav kasutaja või tema puudumisel omanik.
Sõiduki ostmise, omaniku vahetumise või vastutava kasutaja muutumise korral tuleb kontrollida nii registriandmeid kui ka lepingu kehtivust. Äsja registreeritud või ajutise registrist kustutamise järel uuesti kasutusele võetud sõiduk vajab kindlustuskaitset enne liikluses osalemist. Registrikanne ja kindlustusleping on kaks eri asja ning ühe olemasolu ei asenda teist.
Millist kahju liikluskindlustus hüvitab?
Varakahju võib hõlmata teise sõiduki taastamist, puksiiri, kahjustatud lisavarustust, isiklikke esemeid, liiklusrajatisi, hoonet või muud vara. Hüvitamise eesmärk on viia kannatanu varaline olukord võimalikult lähedale seisule, milles ta oleks olnud ilma õnnetuseta. Hüvitatakse mõistlik ja põhjendatud kahju seaduses ette nähtud ulatuses.
Isikukahju hulka võivad kuuluda ravikulud, taastusravi, abivahendid, hooldusvajadus ja sissetuleku vähenemine. Surmaga lõppenud juhtumi korral võivad tekkida matusekulu ja ülalpidamise kaotusega seotud nõuded. Mittevaralise kahju hüvitis aitab korvata tervisekahjustusega kaasnenud valu ja kannatusi. Eestis kehtivad ühe juhtumi kohta seaduses määratud kindlustussummad.
Mida kohustuslik kaitse ei asenda?
Õnnetuse põhjustaja enda sõiduki remont jääb tavaliselt tema enda kanda. Oma auto kahjustuste kaitseks saab valida vabatahtliku sõidukikindlustuse. Liikluskindlustus ei täida ka sõiduki garantii, hoolduslepingu, veosekindlustuse ega reisikindlustuse ülesannet. Igal kaitsel on eraldi kindlustatud huvi ja tingimused.
Kannatanu hüvitis ja põhjustaja vastutus on samuti eri küsimused. Kindlustusandja võib kannatanule kahju hüvitada ning esitada seejärel seaduses nimetatud juhul põhjustaja või muu vastutava isiku vastu tagasinõude. Selline olukord võib tekkida näiteks joobes juhtimise, juhtimisõiguse puudumise või muu raske rikkumise korral.
12 kuu erand ja sundkindlustus
Liiklusregistris registreeritud sõidukile võib pärast viimase lepingu lõppu kehtida kuni 12-kuuline kindlustuskohustuse erand, kui sõidukit ei kasutata liikluses ega muul viisil, millega saab põhjustada kindlustusjuhtumi. Erand sobib eelkõige hooajasõidukile, mida hoitakse turvaliselt. See ei anna õigust kindlustamata sõidukiga kas või üheks sõiduks liiklusesse minna.
Erandi lõppedes või selle tingimuste katkemisel peab leping olema sõlmitud. Vastasel juhul võib rakenduda sundkindlustus. Sundkindlustus on tavalisest lepingust kallim ning kahju korral kaasneb seaduses määratud omavastutus. Pikaajaliselt kasutuseta sõiduki puhul aitab registrikande nõuetekohane muutmine vältida olukorda, kus kindlustuskohustus ja tegelik kasutus ei lange kokku.
Kuidas kahju korral tegutseda?
Õnnetuspaigal tuleb tagada inimeste ohutus, vajadusel kutsuda abi ning dokumenteerida sõidukid, kahjustused ja sündmuskoht. Osaliste andmed ja vastutuse seisukohast olulised asjaolud tuleb fikseerida. Kannatanu peab teatama kahjust esimesel võimalusel ja hoidma kahjustatud vara ülevaatuseks alles.
Teatud Eestis toimunud juhtumites saab kannatanu esitada nõude enda kindlustusandjale. Muudel juhtudel käsitleb nõuet põhjustaja kindlustusandja või seaduses ette nähtud juhul LKF. Kehtiv leping kaitseb eelkõige kannatanut ning vähendab riski, et õnnetuse põhjustaja peab suure kahju kohe oma rahast kandma.
