Käibemaksuga või käibemaksuta hüvitamine näitab, kas kindlustushüvitis sisaldab kahjustatud vara taastamise või asendamise hinnale lisatud käibemaksu. Valik on eriti oluline ettevõtte ja liisingusõiduki puhul. Hüvitamise eesmärk on katta tegelik kahju ning vältida olukorda, kus hüvitise saaja saab sama käibemaksuosa nii kindlustushüvitisena kui ka maksuarvestuses maha arvata.
Millest sõltub käibemaksu arvestus?
Kahjukäsitluses vaadatakse, kes on hüvitise saaja, kelle nimele esitatakse arve ja kas sellel isikul on õigus sisendkäibemaks täielikult või osaliselt maha arvata. Käibemaksukohustuslasest ettevõtte kahju hüvitatakse sageli käibemaksuta osas, kui ettevõte saab remondiarve käibemaksu oma maksuarvestuses maha arvata. Eraisikule hüvitatakse kahju üldjuhul koos käibemaksuga, sest tal sellist mahaarvamise õigust tavaliselt pole.
Käibemaksukohustuslase staatus üksi ei anna alati lõplikku vastust. Mõne tegevuse puhul võib mahaarvamise õigus olla piiratud või puududa. Samuti võib sõiduki kasutamine olla osaliselt ettevõtlusega seotud. Sellisel juhul tuleb hüvitamise käigus hinnata tegelikku mahaarvamise ulatust ja vajadusel esitada seda tõendavad dokumendid.
Kuidas remondiarve tasumine võib toimuda?
Kindlustusandja võib tasuda remondiettevõttele hüvitatava summa ning klient maksab käibemaksuosa, mille saab hiljem maha arvata. Teine võimalus on, et klient tasub kogu arve ja kindlustusandja hüvitab talle kahju käibemaksuta ulatuses. Täpne arvelduskorraldus sõltub lepingust, töökojast ja hüvitise saaja maksustaatusest.
Rahavoo seisukohast võib käibemaksuosa olla ettevõttele märkimisväärne. Isegi mahaarvamise õiguse korral võib ettevõte pidada selle summa enne tagasisaamist oma vahenditest tasuma. Seetõttu tuleb enne lepingu sõlmimist vaadata lisaks hüvitise lõplikule suurusele ka seda, kuidas ja millal arve eri osad tasutakse.
Käibemaksuga hüvitamise lisakaitse
Kaskolepingus võib olla eritingimus, mille alusel hüvitatakse kahju koos käibemaksuga. Selline lisakaitse muudab kahjukäsitluse ettevõtte jaoks prognoositavamaks ning võib aidata täita liisinguandja nõudeid. Kaitse täpne sisu peab olema lepingus selgelt kirjas, sest sama nimetusega lisatingimuse rakendamine võib pakkumiste vahel erineda.
Lisakaitse võib olla asjakohane siis, kui hüvitise saajal puudub täielik mahaarvamise õigus või kui käibemaksuosa ajutine tasumine tekitaks olulise rahavoo koormuse. Lisatingimus võib mõjutada kindlustusmakset ja pakkumiste valikut. Käibemaksuga hüvitamine ei tohi viia selleni, et saadav koguhüvitis ületab tegeliku kahju.
Liisingusõiduki ja täishävingu eripära
Liisingusõiduki omanik on tavaliselt liisinguandja ning lepingus võib hüvitise saajaks olla samuti liisinguandja. Remondikahju puhul sõltub käibemaksu arvestus sellest, kellele arve väljastatakse ja kes kannab kulu. Täishävingu korral taastusremonti ei tehta ning hüvitis arvutatakse sõiduki väärtuse ja liisingulepingu tingimuste järgi.
Liisinguandja võib nõuda käibemaksuga hüvitamise eritingimust juba kaskolepingu sõlmimisel. Nõue tuleb üle kontrollida enne pakkumise valimist. Hiljem lisatud kaitse ei pruugi tagasiulatuvalt mõjutada varem toimunud kahju.
Milliseid andmeid pakkumisel ja kahju korral kontrollida?
Pakkumise koostamisel tuleb õigesti märkida kindlustusvõtja, sõiduki omanik, kasutaja, käibemaksukohustus ja soovitud hüvitamise viis. Kahju korral võivad vajalikud olla remondiarve, maksetõend, liisinguleping ja kinnitus käibemaksu mahaarvamise õiguse kohta. Ebamäärase olukorra korral tasub hüvitamise kord enne remondi tellimist kirjalikult kooskõlastada.
