Isikukahju on inimese tervise kahjustamisest, kehavigastusest või surmast tulenev varaline ja mittevaraline kahju. Liikluskindlustus hüvitab kannatanule õnnetuse põhjustaja vastutuse ulatuses ravikulud, töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemise, hooldus- ja abivahendikulud, mittevaralise kahju ning surma korral seaduses nimetatud kulud ja ülalpidamise kaotuse.
Millised ravikulud võivad kuuluda hüvitamisele?
Hüvitatavad võivad olla vältimatu abi, arsti vastuvõtu, haiglaravi, operatsiooni, taastusravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite põhjendatud kulud. Püsiva tervisekahjustuse korral võivad lisanduda proteesid, liikumisabivahendid, kodu kohandamine, kõrvalabi ja edasine ravi. Kulu peab olema vajalik ning põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega.
Kannatanu peaks säilitama raviarved, retseptid, saatekirjad, tervishoiuteenuse osutaja dokumendid ja maksetõendid. Enne suurema taastusravi või abivahendi tellimist tasub kulude hüvitamise põhimõte kooskõlastada. Kiiret ja vältimatut ravi ei tule hüvitamisotsuse ootamiseks edasi lükata.
Sissetuleku vähenemine ja töövõimetus
Kui vigastus vähendab ajutiselt või püsivalt töövõimet, võib kannatanu nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. Arvestuse alus on üldjuhul õnnetuseelne sissetulek ning saadud töövõime- ja muud hüvitised, mida seaduse järgi arvesse võetakse. Püsiva töövõimekaotuse korral hinnatakse ka tulevasi majanduslikke võimalusi.
Sissetulekuta inimese puhul võib raske tervisekahjustus vähendada tulevast teenimisvõimet. Sellisel juhul hinnatakse edasiste majanduslike võimaluste halvenemist. Ettevõtja, hooajatöötaja või muutuva sissetulekuga inimese nõue vajab sageli pikema perioodi andmeid, maksudokumente ja põhjendatud prognoosi.
Mittevaraline kahju
Mittevaralise kahju hüvitis on mõeldud kehavigastusega kaasnenud füüsilise ja hingelise valu, kannatuste ning heaolu languse korvamiseks. Hüvitise suurust mõjutavad vigastuse raskus, ravi kestus, paranemise kulg, püsivad piirangud ja mõju igapäevaelule. Kõnekeeles kasutatakse vahel nimetust moraalne kahju, kuid õiguslik termin on mittevaraline kahju.
LKF on koostanud liikluskindlustuse juhtumite jaoks mittevaralise kahju metoodika. See toetab ühetaolisemat hindamist, kuid iga juhtumit hinnatakse selle konkreetsete asjaolude järgi. Diagnoosi kõrval on oluline dokumenteerida ravi kestus, valud, liikumispiirangud ja õnnetuse mõju tavapärasele elule.
Surmaga lõppenud liiklusõnnetus
Hukkunu matuse mõistlikud kulud võib nõuda neid kandnud isik. Ülalpidamise kaotuse hüvitis võib kuuluda inimesele, kelle ülalpidamiskohustus hukkunu surma tõttu ära langes. Hukkunu lähedasel võib erandlike asjaolude korral olla õigus ka mittevaralise kahju hüvitisele.
Nõude hindamisel arvestatakse perekondlikku ja majanduslikku seost, varasemat ülalpidamist ning seaduses sätestatud aluseid. Vajalikud võivad olla matusekulude dokumendid, sissetulekuandmed, perekonnaseisu tõendid ja muud ülalpidamissuhet kinnitavad andmed.
Kannatanu enda osa ja hüvitise vähendamine
Hüvitist võib vähendada, kui kannatanu tegevus aitas kahju tekkimisele või suurenemisele kaasa. Näiteks võib hinnangut mõjutada turvavöö kasutamata jätmine või põhjendamatu ravisoovituste eiramine, kui sellel on tõendatav seos vigastuse raskuse või paranemisega. Vähendamine peab põhinema konkreetsetel asjaoludel ja põhjuslikul seosel.
Liikluskindlustus kaitseb ka kaassõitjat, jalakäijat ja jalgratturit. Ühe sõidukiga õnnetuses võib hüvitis kuuluda kaasreisijale, kuigi teist sõidukit sündmuses ei osalenud. Õnnetuse põhjustanud juht ise ei ole oma põhjustatud isikukahju suhtes tavaliselt kannatanu samas tähenduses.
Kuidas isikukahju nõuet esitada?
Õnnetusest tuleb teatada esimesel võimalusel ning vigastuse korral pöörduda arsti poole. Nõudele lisatakse liiklusõnnetuse andmed, meditsiinidokumendid, kulu- ja maksetõendid ning sissetuleku vähenemist kinnitavad dokumendid. Pikaajalise tervisekahjustuse korral võib nõue kujuneda etappide kaupa, sest lõplik raviture selgub aja jooksul.
Kindlustussumma ülempiir isikukahju puhul on Eestis ühe kindlustusjuhtumi kohta 6,45 miljonit eurot sõltumata kannatanute arvust. See on vastutuse kogupiir, mitte igale kannatanule automaatselt makstav summa. Iga hüvitis lähtub tegelikust kahjust, vastutuse ulatusest ja esitatud tõenditest.
