Asendusauto on ajutine sõiduk, mida kindlustatu või kannatanu saab kasutada ajal, mil tema enda sõiduk on kindlustusjuhtumi tõttu kasutuskõlbmatu, remondis või hävinud. Kaskokindlustuses sõltub asendusauto võimalus lepingust ja valitud lisakaitsest. Liikluskindlustuses võib kannatanu asendussõiduki põhjendatud kulu kuuluda hüvitamisele, kui selle nõude saaks esitada kahju eest vastutavale isikule.
Millal kaskokindlustuse asendusauto kaitse rakendub?
Tüüpiline alus on kaskoga kaetud liiklusõnnetus, vandalism, tulekahju, vargus või muu juhtum, mille tõttu ei saa sõidukit kasutada. Mõne lepingu järgi algab õigus asendusautole kohe pärast juhtumi registreerimist. Teise lepingu puhul algab arvestus remondi tegelikust algusest või hetkest, mil töökoda kinnitab sõiduki liikluskõlbmatuse.
Tehnilise rikke tõttu vajatav asendusauto kuulub kaitse alla üksnes siis, kui leping hõlmab vastavat riket või nimetab selle eraldi alusena. Hoolduse, tavapärase kulumise, garantiiremondi või omaniku tellitud ümberehituse ajaks asendusautot tavaliselt ei võimaldata. Määrav on põhjus, miks oma sõidukit kasutada ei saa, mitte üksnes töökojas viibimise fakt.
Kui kauaks asendusauto antakse?
Leping võib määrata maksimaalse päevade arvu, rahalise hüvitispiiri või mõlemad. Levinud on kaitse seitsmeks, neljateistkümneks või kolmekümneks päevaks. Mõnes lahenduses seotakse kasutusaeg remondi põhjendatud kestusega. Varguse või täishävingu korral võib periood lõppeda hüvitamisotsuse tegemisel või kokkulepitud päevade möödumisel.
Remondi venimine varuosa tarneraskuse, töökoja järjekorra või kliendi otsuse tõttu ei pruugi automaatselt pikendada asendusauto kasutusaega. Samuti võib kaitse algus sisaldada ooteaega. Pika remondi riski puhul tuleb võrrelda nii päevade arvu kui ka seda, millisest hetkest päevade arvestus algab.
Milline sõiduk asenduseks antakse?
Asendusauto peamine eesmärk on säilitada liikumisvõimalus. Leping võib lubada ligikaudu sama suurusklassi sõidukit, kuid alati ei tagata sama marki, keretüüpi, käigukasti, veoskeemi või varustust. Suure pereauto, tarbesõiduki, invavarustusega auto või muu erivajaduse puhul tasub sobiv klass enne lepingu sõlmimist eraldi üle kontrollida.
Rendilepingu sõlmib tavaliselt sõiduki kasutaja ning sellele võivad lisanduda rendiettevõtte vanusepiir, tagatisraha, kütusereegel, läbisõidupiir ja välisriiki sõitmise tingimused. Asendusauto enda kahjustamise korral rakendub rendilepingu vastutus ja omavastutus. Need kulud ei pruugi kuuluda algse kaskolepingu asendusauto kaitse alla.
Kuidas asendusauto korraldatakse?
Kahjust tuleb esmalt teatada ja saada juhised. Asendusauto võib anda kindlustusandja koostööpartner või võib klient rentida sõiduki kooskõlastatud tingimustel ning esitada hiljem arve. Omal algatusel tellitud kallim rendiauto võib jätta hinnavahe kliendi kanda. Enne rentimist tuleb kinnitada lubatud klass, päevade arv, päevalimiit ja arveldamise viis.
Liikluskindlustuse nõude puhul tuleb põhjendada asendusauto vajadust ja kasutusaega. Vajadus võib tuleneda tööst, pereliikmete transpordist, elukohast või muudest tegelikest asjaoludest. Kannatanul lasub kohustus valida mõistlik lahendus ja piirata kahju suurenemist.
Mida pakkumiste võrdlemisel vaadata?
Olulised on kaitse käivitavad sündmused, maksimaalne kasutusaeg, rahaline limiit, auto klass, ooteaeg, välisriigis kasutamise võimalus ja omavastutus. Samuti tuleb kontrollida, kas kaitse kehtib varguse ja täishävingu korral ning kas rendiauto tuuakse kliendile või tuleb sellele ise järele minna. Asendusauto kaitse tegelik väärtus selgub sellest, kui kaua ja millise sõidukiga saad oma tavapärast elu jätkata.
