Alakindlustus tähendab olukorda, kus lepingus märgitud kindlustussumma on väiksem kui kindlustatud vara tegelik kindlustusväärtus. Kahju korral võib see vähendada väljamakstavat hüvitist, sest kindlustusmakse ja kindlustusandja vastutuse ulatus on arvestatud vara tegelikust väärtusest väiksema summa põhjal. Alakindlustuse oht võib esineda näiteks kasko-, kodu-, masina- ja loomakindlustuses.
Kuidas alakindlustus tekib?
Alakindlustus võib tekkida juba lepingu sõlmimisel, kui vara väärtust hinnatakse liiga madalalt, kindlustussumma valitakse tegelikust väärtusest väiksem või osa kindlustatavast varast jääb arvestusest välja. Samuti võib vara väärtus lepingu kestel suureneda. Selle põhjuseks võivad olla hinnatõus, tehtud investeeringud, lisavarustuse paigaldamine, hoone renoveerimine või kindlustatud vara koosseisu muutumine.
Kaskokindlustuses puudutab alakindlustuse oht eelkõige luksusautosid, veoautosid, erisõidukeid ja muid sõidukeid, mille väärtus määratakse lepingus kindla summana. Sõiduki väärtuse hulka võivad kuuluda kallis tehasevarustus, hiljem paigaldatud lisavarustus, pealisehitus, tõsteseade, külmutusseade või muu eriotstarbeline seade. Kui lepingus arvestatakse ainult põhisõiduki väärtusega, võib osa tegelikust varast jääda piisava kaitseta.
Kodukindlustuses võib alakindlustus puudutada nii hoonet kui ka kodust vara. Hoone puhul võib kindlustussumma jääda taastamiskulust väiksemaks, kui arvesse pole võetud selle tegelikku suurust, konstruktsioone, siseviimistlust, tehnosüsteeme või vahepeal tehtud renoveerimistöid. Koduse vara puhul võib probleem tekkida siis, kui mööbli, kodutehnika, elektroonika, rõivaste, spordivahendite ja muu vara koguväärtus ületab lepingus märgitud summa.
Masinakindlustuse ehk CPM-i puhul tuleb arvestada masina enda, tööseadmete, lisavarustuse ja püsivate ümberehituste väärtusega. Ehituse, põllumajanduse, metsanduse või muu ettevõtluse jaoks kasutatava masina väärtust võivad suurendada näiteks eriotstarbeline tööorgan, juhtimissüsteem, mõõteseade või hiljem paigaldatud lisavarustus. Alakindlustus võib tekkida ka siis, kui masina turu- või asendusväärtus on pärast lepingu sõlmimist märgatavalt kasvanud.
Loomakindlustuses sõltub alakindlustuse võimalus sellest, kuidas lepingus kindlustatud looma või loomade väärtus määratakse. Kariloomade puhul võivad väärtust mõjutada loomaliik, tõug, vanus, kasutusotstarve, toodanguvõime ja muud lepingus arvestatavad omadused. Karja suurenemine või väärtuslikumate loomade lisandumine võib muuta varem valitud kindlustussumma ebapiisavaks. Lemmikloomakindlustuses kasutatakse sageli ravikulude ja muude kaitsete hüvitispiire, mistõttu tuleb alakindlustuse kõrval tähelepanu pöörata ka sellele, kas valitud piirid vastavad võimalike kulude suurusele.
Kindlustussumma peab hõlmama kogu lepinguga kindlustatavat väärtust, mitte üksnes vara põhiosa või selle kunagist ostuhinda.
Kuidas võib alakindlustus hüvitist mõjutada?
Kui leping näeb ette alakindlustuse võrdelise arvestuse, võrreldakse lepingus märgitud kindlustussummat vara tegeliku kindlustusväärtusega. Sama suhet võidakse kasutada hüvitise arvutamisel.
Näiteks on vara tegelik kindlustusväärtus 100 000 eurot, kuid lepingusse on märgitud kindlustussummaks 80 000 eurot. Sellisel juhul on kindlustatud 80 protsenti vara väärtusest. Kui osakahju suurus on 20 000 eurot, võib hüvitise arvutamise lähtekoht olla 16 000 eurot. Sellest arvestatakse maha lepingujärgne omavastutus.
Võrdeline vähendamine võib rakenduda ka siis, kui kahju ise jääb lepingus märgitud kindlustussummast väiksemaks. Alakindlustus ei puuduta seega ainult olukorda, kus sõiduk, hoone, masin või muu vara hävib täielikult. See võib vähendada ka remondi-, taastamis- või asendamiskulude eest makstavat hüvitist.
Täishävingu korral piirab hüvitist tavaliselt lepingus märgitud kindlustussumma või muu kokkulepitud hüvitispiir. Täpne arvutus sõltub kindlustusliigist, lepingu tingimustest, vara väärtuse määramise viisist, omavastutusest ja võimalikust päästejäägist.
Kuidas alakindlustus eri kindlustusliikides avaldub?
Kaskokindlustuses võib puudujääk ilmneda sõiduki remondi või täishävingu korral. Eriti oluline on kogu väärtus õigesti määrata siis, kui sõidukile on paigaldatud kallis lisavarustus või eriotstarbeline pealisehitus.
Kodukindlustuses võib liiga väike kindlustussumma tähendada, et hoone taastamise või kahjustatud koduse vara asendamise kulud jäävad osaliselt Sinu enda kanda. Hoone turuhind ja taastamisväärtus on erinevad mõisted. Kindlustamisel lähtutakse lepingus kirjeldatud väärtuse määramise viisist, mis võib põhineda näiteks samaväärse hoone taastamise maksumusel.
Masinakindlustuses võib alakindlustus mõjutada nii masina parandamise kui ka asendamise eest makstavat hüvitist. Masina ostuhind ei pruugi aastate möödudes näidata selle tegelikku asendusväärtust, eriti kui samaväärsete masinate, varuosade või lisaseadmete hinnad on tõusnud.
Loomakindlustuses sõltub hüvitis kindlustatud loomadest, nende lepingus määratud väärtusest ja valitud kaitsetest. Kariloomade arvu või väärtuse muutumisel tuleb üle vaadata, kas kindlustussumma vastab endiselt kindlustatud loomade tegelikule koosseisule. Lemmikloomakindlustuses tasub kontrollida ravikulude ja muude kaitsete hüvitispiire, sest veterinaarravi maksumus võib aja jooksul suureneda.
Millistes lepingutes määratakse vara väärtus teisiti?
Paljude tavapäraste sõiduautode ja väikeveokite kaskolepingutes määratakse kindlustusväärtus sõiduki turuväärtuse järgi vahetult enne kindlustusjuhtumit. Sellisel juhul ei pruugi hüvitise aluseks olla lepingu sõlmimisel fikseeritud summa. Kahju suuruse hindamisel selgitatakse välja, kui palju maksis samaväärne sõiduk konkreetsel ajahetkel.
Turuväärtusel põhinev lahendus vajab siiski täpset teavet sõiduki kohta. Haruldane mudeliversioon, eriline seisukord, kallis lisavarustus või professionaalne ümberehitus peab olema dokumenteeritud. Puuduliku info korral võib tekkida vaidlus selle üle, milline samaväärne sõiduk oli turul kättesaadav ja milline vara lepinguga hõlmati.
Kodukindlustuses kasutatakse hoone puhul sageli taastamisväärtust. See tähendab summat, mis on vajalik samaväärse hoone taastamiseks, mitte kinnisvara müügihinda. Taastamisväärtust mõjutavad muu hulgas hoone pindala, konstruktsioonid, ehitusmaterjalid, siseviimistlus ja tehnosüsteemid. Lepingu sõlmimisel esitatud andmed peavad seetõttu kirjeldama hoonet võimalikult täpselt.
Loomakindlustuses võivad ravikulud, looma kokkulepitud väärtus ja muud kaitsed olla lepingus käsitletud erinevate hüvitispiiride alusel. Masinakindlustuses võib väärtuse määramise aluseks olla näiteks turuväärtus, taassoetamisväärtus või lepingus kokku lepitud summa. Täpne alakindlustuse käsitlus sõltub alati konkreetse kindlustuslepingu tingimustest.
Kuidas piisavat kindlustussummat määrata?
Sõiduki või masina hindamisel saab kasutada ostuarvet, võrreldavaid müügipakkumisi, sõltumatut eksperdihinnangut ning varustuse ja ümberehituste dokumente. Ettevõtte sõiduki puhul tuleb eraldi arvestada põhisõiduki, pealisehituse ja paigaldatud seadmete väärtust. Masina puhul lisanduvad tööseadmed, eriotstarbelised lisad ja püsivad ümberehitused.
Hoone kindlustussumma määramisel tuleb lähtuda lepingus kasutatavast väärtuse määramise viisist. Taastamisväärtuse puhul hinnatakse, kui palju maksaks samaväärse hoone taastamine. Koduse vara korral tasub läbi mõelda, kui palju maksaks kogu kindlustatud vara asendamine samaväärsete esemetega. Eraldi tähelepanu vajavad suurema väärtusega esemed, millele võivad kehtida eraldi hüvitispiirid.
Kariloomade puhul võivad väärtust mõjutada loomaliik, tõug, vanus, kasutusotstarve ja muud lepingus arvestatavad omadused. Lemmiklooma kindlustamisel tuleb vaadata, millised kulud ja juhtumid on kaitsega hõlmatud ning kui suured hüvitispiirid neile kehtivad.
Kindlustussumma tasub üle vaadata lepingu uuendamisel ning pärast suuremat investeeringut või vara koosseisu muutust. Uus tõsteseade, masina lisavarustus, sõiduki ümberehitus, hoone juurdeehitus, põhjalik renoveerimine või karja suurenemine võib kindlustatava vara väärtust märgatavalt muuta.
Õigesti määratud kindlustussumma aitab tagada, et kindlustusmakse ja võimalik hüvitis lähtuvad samast tegelikust väärtusest. Lepingu sõlmimisel tasub kontrollida ka väärtuse tõendamise nõudeid, lisavarustuse käsitlust ning üksikutele esemetele, seadmetele või loomadele kehtivaid hüvitispiire.
