Ununenud rehvivahetuse tagajärjed

Esimene õrn lumehoiatus ja -kiht on reedese seisuga staatuses – TEHTUD! Talv ning rehvivahetus tulevad aga alati ootamatult ja esimese lumega koos. Soov rehve vahetada, sulab aga sama kiiresti, kui esimene lumekirme. Siiski oleks see töö mõistlik teha ära esimesel võimalusel. Kuniks veel aeg ja ……elu.

Mis siis kui ununeb? Kui kalender näitab aga juba 2.detsembrit Continue reading

Kahjude arv suureneb – kas kindlustamise hind hakkab tõusma?

Kindlustusseltside esimesed signaalid, et kahjude arv on hakanud tõusma, ei ole väga üllatavad. Möödunud talv ja suured lume ning jääkuhjatised teede ja tänavate ääres on üheks kindlaks põhjuseks avariide tekkimisel. Piiratud nähtavused tänavanurkadel peateele väljasõidul, tänu lumevallidele kitsenenud sõiduradadel, märtsikuine hommikune teedele tekkiv jää on seejuures väga tavapärane põhjus. Seega kahjude arvu tõus ei pruugi mitte tähendada meie liikluspildi halvenemist vaid pigem seda, et läbi ostetud kindlustuslepingute soovitakse saada ka rohkem reaalset hüvitist tekkinud kahjudele. Väga sooviks, et kindlustusseltsid ei tõttaks siin tegema kiirustades järeldusi kindlustushindade tõusu vajaduseks. Continue reading

Odavam kindlustus jääb unistuseks

Kuigi eelmisel aastal vähenes Eestis liiklusõnnetuste arv ja kahanesid ka liikluskahjude hüvitamiseks kulutatud summad, pole märgatavat liikluskindlustuse hinnalangust tänavu siiski oodata.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel vähenes eelmisel aastal (võrreldes 2008. aastaga) kindlustusjuhtumite arv 13,5 protsenti. Kahjude korvamiseks tuli mullu välja käia 633 miljonit krooni, mida on enam kui viiendiku võrra (22 protsenti) vähem kui 2008. aastal, mil tuli liikluskahjusid hüvitada koguni 809 miljoni krooni ulatuses.

LKFi juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa sõnul mõjutas paranenud olukord liikluses positiivselt ka kindlustuskliente, sest seltsidel oli võimalik alandada kindlustuse hinda.
«Kliendi elu läks odavamaks ning keskmise päevamakse suurus vähenes ligi seitse protsenti,» tõdes Niinemaa.

Kui 2008. aastal oli kindlustuspäeva keskmine maksumus liikluskindlustuses 5,75 krooni, siis eelmisel aastal vähenes see 5,35 kroonini. Keskmine kindlustushüvitis ühe juhtumi kohta langes samuti: kui 2008. aastal oli see 26 139 krooni, siis mullu 23 651 krooni.
LKFi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits lisas, et liiklusõnnetuste arv kahaneb tõenäoliselt edasi.

Samas polnud Ernits sugugi kindel, et sellest piisab ka tänavu liikluskindlustuse tariifide langetamiseks. Tema sõnul oleneb kõik siiski sellest, mis toimub meie liikluspildis sel aastal. Ta lisas, et kui kahjujuhtumite arv peaks taas kasvama, pole erilist lootust ka hindade odavnemiseks.

Sama meelt oli ka Kristjan Niinemaa. «Väga suurt soodusmüüki pole tulemas,» väitis ta.
Enim liiklusõnnetusi toimus eelmisel aastal tagurdamisel (27 protsendil juhtumitest). Järgnesid tagant otsasõidud (25 protsenti) ning teeandmiskohustuse eiramised (14 protsenti).

Erki Ernitsa sõnul polnud liiklusõnnetuse situatsioonides võrreldes varasemate aastatega erilisi muutusi.

Kõige ohtlikum liiklussõlm oli eelmisel aastal Rocca al Mare ringristmik, kus 186 õnnetusega tekitati kokku 2,5 miljonit krooni kahju. Järgnesid Ülemiste ristmik 162 ja Taksopargi ristmik 106 õnnetuse ning vastavalt 2,7 ja 1,6 miljoni krooniste väljaminekutega.

Möödunud aastal kindlustati esmakordselt Eestis 29 071 sõidukit, mida on üle kahe korra vähem kui aasta varem. Kindlustatud sõidukite arv vähenes 3,3 protsenti, samas pidevalt kindlustatud sõidukite arv jäi võrreldes tunamulluse aastaga peaaegu samaks.

Liikluskindlustuse kogukulud ulatusid läinud aastal 633 miljoni kroonini, isikukahjud moodustasid sellest 40 miljonit krooni, ülejäänu langes varakahjude arvele.

Allikas: www.e24.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialisti Toomas Leinsaar`e kommentaar:

Liikluskindlustus, olles Eesti kindlustusturul üks peamisi kindlustusliike oma mahult on põhjendatult kõikide kindlustusvõtjate kõrgendatud tähelepanu all. Nii majandusolukord, kui sellest tulenev suurendatud alalhoiu instinkt paneb liiklejaid olema tähelepanelikumad ja ettevaatlikumad liikluses. Selle tulemused on väga hästi ka näha LKF-i statistikas. Kahjude arv on vähenenud ja ka summaarsed hüvitised on vähenenud. Loomulikult tekib siin kõikidel kindlustusvõtjatel ka õigustatud ootus, et kindlustusmaksed peaksid alanema ja kindlustus olema soodsam. Kui aga võrrelda kõiki näitajaid, mida LKF oma ülevaates välja toob, siis kindlasti tekitab paljudes nõutust asjaolu, et kuidas ka ei rehkendaks, kindlustuspäeva hind on vähenenud ligikaudu 7% ja väljamakstud kahju keskmine hind 10%. Seega vahe kahe näitaja vahel tegelikult päris suur.
Statistika on muidugi üks ümmargune asi ja see peidab endas anomaaliaid ja võimalust igat asja põhjendada vastavalt vajadusele. Ilmselt parema pildi saamiseks peaks võrdlema hoopis kindlustuse koguturu ja miks mitte ka seltside kaupa eraldi kindlustusliigi keskmist kahjusust 2008 aastal ja 2009 aastal liikluskindlustuse osas. Selline käsitlus võiks kindlasti anda selgema pildi sellest, kas seltside tulude ja kulude poolt on jäänud samale tasemele või liikunud mingis suunas. Nende numbrite võrdlemine peaks aitama tegelikku tausta oluliselt paremini mõista.
Ettemõtlemiseni!

Tallinn: lumevallid veetakse ära vaid liiklust segavatest kohtadest

Ehkki Tallinnas kinnitatakse, et tee ääres kõrguvad lumevallid liiklejaid ohtu ei sea, peavad kindlustusfirmad sageli tegelema plekimõlkimiste ning jäätunud vallidele otsa sõitnud klientidega.

Raepressi teatel veeti eile Tallinnast välja 625 kantmeetrit lund. Samas mahus veetakse lund kogumiskohtadesse peaaegu iga päev. Siiski tõdeb Raepressi pressiesindaja Jaan Rõõmussaar, et kuna lund on nii palju, siis kõike linnast välja vedama ei hakata.

“Veetakse ära sealt, kus see segab liiklust,” ütleb ta. Näiteks puhastatakse lumevallidest kitsamad tänavad, kus muidu liikuma ei mahuks. Ülejäänud, mis liiklust otseselt ei sega ja endast ohtu ei kujuta, jäetakse tänavatele kevadilmu ootama.

Allikas www.ohtuleht.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialisti Toomas Leinsaar`e kommentaar: Continue reading