Äpardunud kindlustuskelmus tõi osalistele trahvid

Kindlustusraha saamiseks oma auto röövi lavastanud naine ja teda selles abistanud mees said täna Harju maakohtus rahalised karistused.

Kohus mõistis Jevgenija Khlopova (31) süüdi kindlustuskelmuse katses ja valeütluste andmises ning määras talle rahalise karistuse 10 960 krooni. Naist petukatses abistanud Anatoli Mokretsovile (29) määras kohus rahalise karistuse 6000 krooni.

Süüdistuse järgi tegi Khlopova mullu 19. oktoobril Tallinas Lasnamäe politseiosakonnas avalduse, et temalt rööviti samal päeval tund aega varem BMW 318i. Tegelikult andis Khlopova aga auto oma tuttavale Mokretsovile, kes sõitis sellega Ida-Virumaale.

Järgmisel päeval läks Khlopova IF P&C Insurance AS-i Laki büroosse ja teatas auto röövimisest ning lootis saada 80 000 krooni kindlustusraha.

Kindlustusfirma naisele raha siiski ei maksnud, sest politseiuurijad selgitasid välja, et naine oli oma auto röövimise lavastanud just kindlustusraha saamiseks.

Kohus lahendas kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Allikas: ww.err.ee

Odavam kindlustus jääb unistuseks

Kuigi eelmisel aastal vähenes Eestis liiklusõnnetuste arv ja kahanesid ka liikluskahjude hüvitamiseks kulutatud summad, pole märgatavat liikluskindlustuse hinnalangust tänavu siiski oodata.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel vähenes eelmisel aastal (võrreldes 2008. aastaga) kindlustusjuhtumite arv 13,5 protsenti. Kahjude korvamiseks tuli mullu välja käia 633 miljonit krooni, mida on enam kui viiendiku võrra (22 protsenti) vähem kui 2008. aastal, mil tuli liikluskahjusid hüvitada koguni 809 miljoni krooni ulatuses.

LKFi juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa sõnul mõjutas paranenud olukord liikluses positiivselt ka kindlustuskliente, sest seltsidel oli võimalik alandada kindlustuse hinda.
«Kliendi elu läks odavamaks ning keskmise päevamakse suurus vähenes ligi seitse protsenti,» tõdes Niinemaa.

Kui 2008. aastal oli kindlustuspäeva keskmine maksumus liikluskindlustuses 5,75 krooni, siis eelmisel aastal vähenes see 5,35 kroonini. Keskmine kindlustushüvitis ühe juhtumi kohta langes samuti: kui 2008. aastal oli see 26 139 krooni, siis mullu 23 651 krooni.
LKFi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits lisas, et liiklusõnnetuste arv kahaneb tõenäoliselt edasi.

Samas polnud Ernits sugugi kindel, et sellest piisab ka tänavu liikluskindlustuse tariifide langetamiseks. Tema sõnul oleneb kõik siiski sellest, mis toimub meie liikluspildis sel aastal. Ta lisas, et kui kahjujuhtumite arv peaks taas kasvama, pole erilist lootust ka hindade odavnemiseks.

Sama meelt oli ka Kristjan Niinemaa. «Väga suurt soodusmüüki pole tulemas,» väitis ta.
Enim liiklusõnnetusi toimus eelmisel aastal tagurdamisel (27 protsendil juhtumitest). Järgnesid tagant otsasõidud (25 protsenti) ning teeandmiskohustuse eiramised (14 protsenti).

Erki Ernitsa sõnul polnud liiklusõnnetuse situatsioonides võrreldes varasemate aastatega erilisi muutusi.

Kõige ohtlikum liiklussõlm oli eelmisel aastal Rocca al Mare ringristmik, kus 186 õnnetusega tekitati kokku 2,5 miljonit krooni kahju. Järgnesid Ülemiste ristmik 162 ja Taksopargi ristmik 106 õnnetuse ning vastavalt 2,7 ja 1,6 miljoni krooniste väljaminekutega.

Möödunud aastal kindlustati esmakordselt Eestis 29 071 sõidukit, mida on üle kahe korra vähem kui aasta varem. Kindlustatud sõidukite arv vähenes 3,3 protsenti, samas pidevalt kindlustatud sõidukite arv jäi võrreldes tunamulluse aastaga peaaegu samaks.

Liikluskindlustuse kogukulud ulatusid läinud aastal 633 miljoni kroonini, isikukahjud moodustasid sellest 40 miljonit krooni, ülejäänu langes varakahjude arvele.

Allikas: www.e24.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialisti Toomas Leinsaar`e kommentaar:

Liikluskindlustus, olles Eesti kindlustusturul üks peamisi kindlustusliike oma mahult on põhjendatult kõikide kindlustusvõtjate kõrgendatud tähelepanu all. Nii majandusolukord, kui sellest tulenev suurendatud alalhoiu instinkt paneb liiklejaid olema tähelepanelikumad ja ettevaatlikumad liikluses. Selle tulemused on väga hästi ka näha LKF-i statistikas. Kahjude arv on vähenenud ja ka summaarsed hüvitised on vähenenud. Loomulikult tekib siin kõikidel kindlustusvõtjatel ka õigustatud ootus, et kindlustusmaksed peaksid alanema ja kindlustus olema soodsam. Kui aga võrrelda kõiki näitajaid, mida LKF oma ülevaates välja toob, siis kindlasti tekitab paljudes nõutust asjaolu, et kuidas ka ei rehkendaks, kindlustuspäeva hind on vähenenud ligikaudu 7% ja väljamakstud kahju keskmine hind 10%. Seega vahe kahe näitaja vahel tegelikult päris suur.
Statistika on muidugi üks ümmargune asi ja see peidab endas anomaaliaid ja võimalust igat asja põhjendada vastavalt vajadusele. Ilmselt parema pildi saamiseks peaks võrdlema hoopis kindlustuse koguturu ja miks mitte ka seltside kaupa eraldi kindlustusliigi keskmist kahjusust 2008 aastal ja 2009 aastal liikluskindlustuse osas. Selline käsitlus võiks kindlasti anda selgema pildi sellest, kas seltside tulude ja kulude poolt on jäänud samale tasemele või liikunud mingis suunas. Nende numbrite võrdlemine peaks aitama tegelikku tausta oluliselt paremini mõista.
Ettemõtlemiseni!

Kindlustus: kõige rohkem kahju teeb vesi

Hansapanga varakindlustuse andmetel on kõige rohkem kodudes veekahjudega seotud õnnetusi ja üle poole neist on naabri põhjustatud.

Tervelt 54 protsenti kõigist korterikasko kahjudest 2009. ja 2010. aastal olid naabri põhjustatud, 8 protsendi puhul oli tegu torustiku lekkega ja sama sageli uputas korteriomanik ise naabreid.

Teisel kohal kõigis varakakahju liikidest olid murdvargused.

Kahju suuruse järgi juhtisid edetabelit aga tulekahjud, millele järgnes torm.

Selle talve suure mure, katuste sisselangemise korral kindlustus ei aita, sest ei käsitle seda, kui ootamatut sündmust. Jääpurikate langemise korral korvab aga kindlustus kolmandale isikule tekitatud kahju.

Swedbanki varakindlustuse tegevjuhi Ivika Torpeli sõnul ei vali praegu vaid kolmandik kodu kindlustajatest sisustus- ja vastustuskindlustust, mis selliste õnnetuste puhul aitab. See näitab, et teadlikkus kodu kindlustamisel on kasvanud ja enam ei kindlustata pelgalt nelja seina.

Allikas: www.tarbija24.ee

Gräzin: mul pole liigset raha kindlustusele maksta

Poliitik ja majandusjurist Igor Gräzin pole enda sõnul veel hakanud varakindlustuselt kokku hoidma, kuid kavatseb lepingu lõppedes odavamat kindlustuspakkumist otsida.

“Ei ole veel hakanud varakindlustuselt kokku hoidma, aga kuulun nende hulka, kes vaatavad kindlustustust kui lisakulutust,” sõnas Gräzin vastuseks Äripäeva päevaküsimusele.

“Kindlustan minimaalsel tasemel, kuid kindlustusmakse on siiski nii suur, et panen seda tähele ja rohkem maksta ei tahaks. Elu ja teooria ei lange siin kokku,” lisas ta märkides, et ta vara pole kuigi väärtuslik.

Kui kindlustusleping läbi saab, lubas Gräzin kindlasti hinna üle vaadata ja uurida, kust saab odavamalt. “Ei ole seda liigset raha, mida kindlustuseks maksta. Olen muidugi minimaalse kindlustustaseme eest ka karistada saanud,” lausus mees.

Allikas: www.aripaev.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialisti Toomas Leinsaar`e kommentaar: Continue reading

Mees süütas kindlustusfirmas ostukärusse paigutatud lõhkekeha

Põhja-Austraalias Darwinis sai omavalmistatud lõhkekeha plahvatuses vigastada vähemalt 15 inimest.

Mees lükkas Darwinis asuva kindlustusfirma Territory Insurance Office uksest sisse ostukäru, milles olid ilutulestiku raketid ja kütusekanistrid, ning pani sellele tule otsa, kirjutab News.com.au.

See, mis järgnes, oli kohutav: karjuvad ja leekides inimesed püüdsid elu eest minema joosta. Vähemalt 15 inimest sai lõhkeseadeldise plahvatuses vigastada. Continue reading

Õnnetus: Eri Klas sattus Moskvas põletushaavadega haiglasse

“Olen siin olnud juba kolmandat nädalat. Pidevalt käib haava sidumine. Mul on kolmanda järgu põletushaavad,” räägib maestro Eri Klas, kes ootab Moskvas operatsiooni.

Dirigent räägib Publikule, et õnnetus juhtus tema Tallinna kodus, kus mehe parem jalg sai aurusaunas kõvasti põletada. “Süüdi on minu suur kohusetunne. Selle asemel, et minna Eestis haiglasse, panin oma punasele jalale soki peale ja sõitsin lennujaama, et läbi Helsingi jõuda Moskvasse. Kui aga siia jõudsin, pandi mind kohe haiglasse,” meenutab Eri Klas jaanuari keskel juhtunut.

Allikas: www.publik.delfi.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler elukindlustuse spetsialist Ain Niineste kommentaar: Continue reading

Süsta tänava majas veel remonti ei tehta

Eelmisel nädalal Koplis Süsta tänaval gaasiplahvatuses tõsiselt kannatada saanud majas ei ole täna veel vajalike remonditöödega alustatud, remonditööd peab korraldama kindlustusfirma Salva Kindlustus, kellele ühistu kindlustusraha maksis.

Süsta 14 maja korteriühistu juhatuse liige Karmen Pai ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et tema ei tea veel, millal kindlustusfirma tööd ette võtab. Pai sõnul on näiteks tema esimesel korrusel asuvas korteris toasooja 17 kraadi, vahendavad ERR Uudised.

Maja esimese trepikoja inimesed, kelle korterid plahvatuses kannatada ei saanud on aga hämmingus, miks ei ole senini vineeriga kaetud plahvatuse tagajärjel klaasideta jäänud aknaid või kaetud kasvõi kilega plahvatuses tekkinud auke seintes.

Sünoptikud lubavad lähipäeviks tuult kuni 25 meetrit sekundis, mistõttu majaelanikud kardavad majaseisukorra tõttu külmumist.

Allikas: www.delfi.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialisti Toomas Leinsaar`e kommentaar: Continue reading