Väldi ootamatuid kulusid!

Kindlustusesti kindlustusspetsialistid räägivad ja annavad nõu

Puust ja punaselt: millal valida elu-, millal õnnetusjuhtumikindlustus?

Meie maaklerite poole pöördutakse üsnagi sageli murega, et ei saada aru elu- ja õnnetusjuhtumikindlustuse erinevustest ega osata valida, kumba poliisi sõlmida. Segaduse ja valede valikute vältimiseks anname sel teemal hea ülevaate.

Igasugused õnnetused, olgu need seotud liikluse, töö, kukkumise, spordi või haigustega, ilmnevad ootamatult ja põhjustavad nii füüsilist, kui ka vaimset valu, ebamugavust ja tihti ka rahalisi probleeme.

Kindlustusest Kindlustusmaakleri spetsialist Karin Sepp rõhutab, et inimesed ei taha mõelda negatiivsetele stsenaariumitele, sest kõik eelistavad mõelda, et nendega midagi halba ei juhtu. Siiski tasub süveneda nii elu- kui õnnetusjuhtumi kindlustustesse, sest just need võivad õnnetuse või haiguse korral olla suureks abiks ja toeks.

Kindlustusspetsialist Karin Sepp selgitab, et tegelikult on nende kahe toote erinevus lihtne – elukindlustus on pikaajaline leping, mis kindlustab lähedased nii õnnetuse ja kui haiguse korral tekkinud surmajuhtumi puhul. Õnnetusjuhtumikindlustus on aga iga-aastane pikendatav poliis, mis kaitseb õnnetusjuhtumi tagajärgede eest või surmajuhtumi ainult õnnetuse tõttu.

Raskemad ja elukvaliteeti rohkem mõjutavad ohud on ootamatu surm, õnnetuse tõttu saadud puue ning rasked ja pikaajalised vigastused. Kergemad ja elukvaliteeti vähem mõjutavad tegurid on näiteks päevarahad, haiguspäevad, taastusravi jne.

Seda, milline kindlustustoode endale valida, aitavad otsustada nii mitmedki aspektid. Tähelepanu tasuks pöörata tööalastele tegevustele, huvidele ja spordiharrastustele, samuti reaalsetele rahalistele vajadustele õnnetuse korral.

“Elukindlustus võiks olla inimestel, kellel on finantskohustused või väikesed lapsed ja pereliikmed, keda soovitakse ka pärast enda surma üleval pidada. Õnnetusjuhtumikindlustus võiks olla aga absoluutselt kõigil, nii lastel kui vanematel inimestel,” võtab kindlustusspetsialist Karin Sepp kokku ja toob veel välja, et õnnetusjuhtumikindlustust saab sõlmida ka perepoliisina, mis teeb selle eriti mugavaks tooteks.

Mõned näited, et pilt oleks veelgi selgem:

  • Kui sul on alaealised lapsed, siis on soovituslik teha nii õnnetusjuhtumi- kui elukindlustus;
  • Kui sul on pikaaegsed laenukohustused, mida peaksid su surma korral lähedased edasi maksma, siis on samuti soovituslik teha mõlemad kindlustuskaitsed;
  • Kui oled juba vanem kui 55, siis on tõenäoliselt mõistlikum teha ainult õnnetusjuhtumikindlustus, sest vanusest ja terviseriskidest tulenevalt elukindlustusmakse tõuseb;
  • Õnnetusjuhtumikindlustus peaks olema ka juhul, kui ei tegeleta aktiivselt spordiga.

Soovituslik on sõlmida mõlemad

Oleme kogenud, et inimestel võib vahel tekkida arvamus, et kui nad sõlmivad ainult õnnetusjuhtumikindlustuse, siis see katab ka surmajuhtumiga seotud kulud. “Tõepoolest – kui surm on põhjustatud õnnetusest, siis kindlustusselts teeb väljamakse, aga liigagi sageli osutub tegelikuks surma põhjuseks hoopis tervisehäda. Ja haiguse tõttu tekkinud surmajuhtumit hüvitab ainult elukindlustus,” ütleb Sepp.

Reaalsuses tähendab see aga olukorda, kus inimesel võis aastaid olla õnnetusjuhtumikindlustus, kuid surm saabus läbi haiguse või haigusliku seisundi ning kindlustus ei hüvita midagi.

Kõige levinumateks näideteks on autoõnnetused, mille algne põhjus on hoopis terviserike (epilepsia, infarkt vms). Samuti juhtub rohkelt õnnetusi minestamisest ja kasvõi vedelikupuudusest, kuid need ei pruugi minna õnnetusjuhtumina hüvitamisele, sest tegemist võib olla haiguslike seisunditega. Taolised olukorrad hüvitatakse, kui inimesel oli sõlmitud elukindlustus.

Segadusse ajab kohati sarnane sisu

Kuigi elukindlustuse põhifookus on lähedaste toetamisel kõige kurvema stsenaariumi korral, siis tegelikult saab võtta ka lisakaitsed näiteks püsiva töövõimetuse vastu, mis on tekkinud haiguse või õnnetuse tagajärjel. Kindlasti tasub maakleriga arutada erinevaid lisakaitseid ja reaalseid vajadusi, et üheskoos välja valida individuaalselt sobivaim poliis.

Põhiline nüanss, mis inimesi nende kahe toote puhul segadusse ajab on spetsialist Karin Sepa sõnul pigem sõnade mäng ning segane sisu, mis kohati on liiga sarnane. “Aru tuleb saada, et õnnetusjuhtumikindlustus pole elukindlustus. Ideaalis peaks inimesel olema mõlemad,” rõhutab Sepp.

Vanematele inimestele, kellel lapsed juba suured ja pikaaegseid laenukohustusi enam pole, võiks sobida siiski ainult õnnetusjuhtumikindlustus. Mida noorem, tervem ja elujõulisem on inimene, seda mõistlikum on sõlmida elukindlustus, kaitsmaks end 20-30 aasta pärast tulevate haiguste või õnnetuste vastu.

Kindlustusest Kindlustusmaakler spetsialist Karin Sepp paneb südamele, et inimesed loeksid enne poliisi sõlmimist läbi välistused. Maakler ei pruugi küsida ja klient ei oska ise öelda, mistõttu võib teadmatusest tekkida hiljem olukordi, mis ei võimaldagi juhtumi korral väljamakset teha.

Kui Sul tekkis küsimusi oma poliiside kohta või soovid hinnapakkumist, siis pöördu otse oma Kindlustusest Kindlustusmaakleri spetsialisti poole või ühendu meie üldandmetel: info@kindlustusest.ee ja 12 555.