Nutikad kindlustusvalikud

Siit leiad parimate kindlustusproffide nõuandeid Sinu jaoks olulistel teemadel.

6 asja liiklusohutuse tagamiseks

Suvi oma pikkade päevade ja valgete öödega on selleks aastaks läbi. Saabunud sügis toob kaasa lühemad päevad ja pikad pimedad ööd. Kuid ega liiklus sellepärast seisma ei jää, autoga sõidetakse endiselt. Liikluses osalevad kõik, olenemata sellest, kas juhtida autot, viibida ühistranspordis, vändata jalgrattaga, jalutada tänaval või hoopis kihutada elektritõukerattaga. Liiklusega on seotud igapäevaselt kõik inimesed. Jagame selles artiklis kuut erinevat punkti, mis aitavad tagada enda ja teiste liiklusohutuse.

Pea kinni piirkiirusest

Liiklusohutuse suurepäraseks toimimiseks on vaja iga osaleja panust ja sajaprotsendilist tähelepanu. Viimasel ajal on palju kajastusi sellest, kuidas sõidukiiruse ületamine on toonud kaasa surmajuhtumite tõusu.

Hiljaks jäämine või ülemeelik tuju ei ole põhjused, miks peaks seadma ohtu iseenda ja ka teiste ohutuse ning kindlasti ei ole need põhjendused, kui toimunud on surmaga lõppenud õnnetus.

Uuemad ja võimsamad autod on teatud määral selle reegli rikkumise põhjustajateks, kuid ainuüksi autot süüdistada ei saa. Juht on ikkagi see, kes auto sõidukiiruse määrab. Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) analüüsi kohaselt on sõiduautode mootori võimsus seotud liiklusõnnetuste sagedusega.

Autokoolist väljudes teavad kõik, kuidas ja millise kiirusega kuskil sõita tohib, kuid ometi vaadeldes tänast liikluskultuuri, näeme, kui vähesed tegelikult nendest õpitud reeglitest ja seadustest kinni peavad. Kiirust piiravad märgid pole teeserval niisama, vaid selleks, et autojuht saaks vastavalt nendele enda kiirust reguleerida. Arvesse tuleb võtta asukoha eripärasusi nagu näiteks kiirtee, maantee, asula või õueala.

Hoia pikivahet

Selgeks tuleb saada ka see, et turvalisuse ja liiklusohutuse tagamiseks tuleb sõites hoida pikivahet ja roolis olla väga tähelepanelik. Autojuhtide käitumine, tähelepanu ja reageerimisvõime on väga erinev. See tähendab, et kui pikivahe eesoleva autoga on olematu, siis ei pruugi tagumine sõitja esimese juhi pidurite blokeerimisel jõuda piisavalt reageerida. Seetõttu on soovitatav hoida maanteel sõites pikivahet eesoleva autoga umbes 3 sekundit ja linnas sõites umbes 2 sekundit.

Vähenda kiirust, kui lähened ülekäigurajale

Jah, tõsi on, et reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu. Sama kehtib ka juhi enda kohta.

Autojuhil tuleb olla valmis ettearvamatusteks. Näiteks võivad inimesed lihtsalt seista ülekäiguraja kõrval ilma, et nad tegelikult teed ületada sooviks. Laste korral tuleb olla tähelepanelik, sest lapsed ei oska hinnata sõiduauto kiirust ning võivad joosta ootamatult üle tee või naljaviluks kedagi enda seast sinna lükata. Eakamate inimeste puhul tasub olla eriti tähelepanelik, sest elu on näidanud, et tihtipeale hindavad ka vanurid kiirust ja olukorda valesti, mis võib põhjustada tee peale ette jäämist või suisa suurest hirmust tagasi pööramist.

Veendu möödasõidu turvalisuses

Kui rääkida möödasõidust, siis kõige ohutum möödasõit on see, mida ei ole vaja sooritada. Üks tüüpilistest vigadest on see, kui hakatakse mööda sõitma sõidukist, millest tegelikult mööda sõita vaja ei ole.

Möödasõidu ajal tuleks jälgida, et kõik liiklejad saaksid aru, mida teha soovid ja et nad suudaksid sellega arvestada. Suunatuli on vajalik nii möödasõitu alustades kui seda lõpetades. Möödasõidu lõpetamisel jälgi, et möödasõidetud autole liiga järsult ette ei reastuks. Mida raskemad on ilmaolud, seda ohtlikum möödasõit on.

Roolis olles ära tegele kõrvaliste asjadega

Septembris, mil lapsed on hakanud jälle koolis käima ja liiguvad tänavatel enam, peaksid autojuhid olema eriti tähelepanelikud. Kui laps ja autojuht mõlemad jälgivad liikluse asemel nutitelefoni, siis on õnnetuste oht suur. Ühtlasi lisaks nutitelefonile on äärmiselt oluline, et autos olevad kaassõitjad poleks lärmakad ega häiriks juhti. Juht on mõeldud roolis tegema vaid üht – keskenduma sõitmisele, jõudmaks turvaliselt punktist A punkti B.

Väsimuse korral tee sõidupaus

Pikad vahemaad võivad olla väsitavad. Ka on öiste ja varahommikuste sõitude puhul tarvis arvestada, et väsimusseisund on kergem tulema. Seda hoolikamalt tuleb enne sõitu minekut planeerida oma puhkust. Abimeheks ei tohiks kindlasti haarata suurt kohvitopsi, valju muusikat, lärmakat seltskonda või asfaldil kätekõverduste tegemist. Kui tunned väsimust, siis tuleb teha sõidupaus ja ennast välja puhata. Ka 10-15 minutit puhkepausi võib väga palju abiks olla.

Liikluskindlustuse hinnad arvuta: www.kindlustusest.ee/liikluskindlustus