Mida tuleks teada parklas toimunud mõlkimiste korral?

Liiklusõnnetused on üsna sagedased juhtumid Eesti linnade tänavatel, kuid mööda ei saa vaadata ka parklates aset leidva osas. Liikluskindlustuse Fondi andmetel on parkimisjuhtumite osakaal peaaegu 40% kõigist aset leidvatest õnnetustest. Kuigi plekimõlkimised ja kahjud ei ole suured, tekitab see segadust ja kulutab omajagu närvirakke. Kerkib esile küsimus, millega tuleks parkimismajades ja parklates arvestada ning kuidas ennast selliste mõlkimiste eest kaitsta?

Ostukeskuste parklad on kõige ”magusamad” kohad autode mõlkimiseks

Kui meie tänavad on täis kaameraid, mis liiklust jälgivad ning videopilti salvestavad, samuti aitab turvalisusele kaasa ringi liiklevad politseinikud, siis parklates ja parkimismajades puuduvad enamjaolt kaamerad, kust oleks võimalik tuvastada, milline auto teist autot mõlkis. See teeb parklatest ja parkimismajadest üsna magusa koha juhtunud õnnetuse varjamiseks. Väga lihtne on pärast pisikest ootamatut kõksu lihtsalt mujale parkida või sootuks lahkuda.

Kõige rohkem tekitatakse parklates kahjusid tagurdamisel ja pärisuunas parkimisel. Sageli kriimustatakse auto ustega teise sõiduki uksi. Ostukeskuste parklates kipuvad inimesed liialt kiirustama, õnneks ei kaasne parklates toimunud kahjudega tavaliselt inimvigastusi, sest kiirused on väiksed. Ometi on selge, et ka kõige väiksem ootamatu ja mittesoovitud kriim tekitab juhtides ja autoomanikes mure ning materiaalset kahju.

Hea uudis on aga see, et parklas tekkinud avarii on kindlustusjuhtum, sest tegemist on sõidukitele liiklemiseks mõeldud alaga. Sinu sõiduki liikluskindlustusega tagatakse Sinu poolt teisele sõidukile põhjustatud kahju hüvitamine. Süüdlase enda kahju hüvitab kaskokindlustus (selle olemasolu korral).

Aga kui süüdlane lahkub sündmuskohalt?

Kahjuks tuleb selliseid juhtumeid ette rohkem kui arvata oskame. Tänu pealtnägijate abile või parklasse paigaldatud kaameratele leitakse need inimesed üles. Süüdlast võidakse karistada sündmuskohalt lahkumise eest kuni 2400€ rahatrahviga, kohaldada aresti või isegi peatada juhtimisõigus kuni 12 kuuks.

Lisaks sellele esitatakse süüdlasele kindlustuse poolt tagasinõue hüvitatud kahju ulatuses, ka süüdlase sõiduki kaskokindlustuse andjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda. Kui süüdlast ei leita, siis aitab kannatanut vaid olemasolev kaskokindlustus.

Millal toimub kahjujuhtumi hüvitamine

Parklas või parkimismajas toimunud kahju hüvitatakse kindlustuse poolt ainult siis, kui avarii põhjustajal oli kehtiv liikluskindlustusleping, või kannatanul kehtiv kaskokindlustusleping. Suures pildis hüvitatakse omanikele taastusremondi kulud, aga kui sõidukit pole otstarbekas taastada, siis sõiduki väärtus. Kui sõidukil oli enne kahjujuhtumit samas piirkonnas varasemaid vigastusi, siis nende parandus ei kuulu hüvitamisele.

Ostukeskuse parklates tuleb ette ka juhtumeid, kus ostukäru veereb sõidukile otsa ja võib nii sõidukit kahjustada. Sellisel juhul liikluskindlustus ei kehti ning kahjud hüvitatakse kaskokindlustuse alusel.

Kasulikud nipid sõidukiga parkimisel

Kõige esimene ja lihtsaim asi, mida üks juht teha saab, on kontrollida enda sõidukit enne parklast väljumist. Tihtipeale avastatakse uued mõlgid ja täkked liiga hilja ning tagantjärele nende tekkepõhjust ja süüdlast tuvastama hakata on keerukas.

Oluline on teadlikult vaadata, kuhu enda auto parkida. Suuremas kaubanduskeskustes on kaht tüüpi parklaid – väli- ja ka siseparklad. Enamikud uued parklad on varustatud ka turvakaameratega, mis võivad süüdlaste otsinguil abiks tulla. Ühtlasi võib inimkäitumise ja psühholoogia poolelt vaadelda ka fakti, et 10-15 aastat vanemate autode juhid käituvad enda autodega tihtipeale hooletumalt. See võib tähendada ka seda, et nad prõmmivad uksi ega pruugi tähele panna, milline auto nende kõrval seisab. Võib-olla tasub seetõttu parkida pigem luksuslike, uuemate ja kallimate autode kõrvale, kus võib eeldada, et tolle auto juht on tänu enda autole ka sinu omaga arvestavam.

Oleme sinu jaoks kokku pannud võrdlevad kaskokindlustuse pakkumised.