Pere toitja kaotusel on elukindlustus päästeingel

Elukindlustus Pereliikme surm või invaliidistumine on teema, millest ei taha keegi mõelda, veel vähem sellest rääkida. Pere toitja kaotusel jäävad laenud tasuda aga teistele pereliikmetele, mistõttu tasub mõelda sellele äärmiselt ebameeldivale võimalusele.

Ikka arvatakse, et kõik halb ja traagiline juhtub kellegi teisega. Mitte minu, mitte minu pere või lähikondsetega. Kahjuks on eesti vanasõnal “õnnetus ei hüüa tulles” oma tõetera sees, sest tihtipeale juhtuvad need kõige traagilisemad õnnetused just kõige ootamatumalt.

Keskmine pere elab stabiilset ja rahulikku elu. Maksab kodulaenu, autoliisingut, paar kodumasinat on samuti järelmaksuga võetud ning ema-isa käivad palgatööl. Kui pere on osanud oma rahaasju korraldada, siis on neil mõningad säästud, kuid statistika kohaselt on Eesti keskmisel perel kõrvale pandud umbes kolme kuu elamisraha. Seda pole teab, mis palju, aga vähemalt natukenegi.

Pinget asjatult palju

Kui perel on kaks toitjat, on kulud hajutatud ja tulud ei kao ühe toitja surma korral täiesti. Maksukoormus küll suureneb kahekordselt teisel vanemal, kuid veelgi raskem olukord on perekondadel, kus on vaid üks toitja.

Olles kogu laenu- ja maksukoormuse pannud ühe inimese peale, siis sõltub kogu pere selle inimese sissetulekust ja töövõimest. Pere toitja kaotusel jäävad laenud ja erinevad tagasimaksed tasuda teistel pereliikmetel – elukaaslasel või abikaasal ja täiskasvanud lastel. Seega tasub mõelda, kui suured on igapäevased finantsilised kohustused ja mis juhtuks perega majanduslikult, kui toitjat enam pole.

Elukindlustus leevendab olukorda märkimisväärselt

Kõige halvemas olukorras aitab elukindlustus, sest traditsiooniline elukindlustus hõlmab endas kindlustuskaitset inimese surma korral. Sellisel juhul määratakse lepinguga kindlustuskaitse summa, mis kuulub inimese surma korral väljamaksmisele ühekordselt ja täismahus.

Elukindlustusele on võimalik võtta ka lisakindlustus näiteks õnnetusjuhtumikindlustuse näol, mille korral saab inimene hüvitist ka õnnetusega kaasneva trauma või selle tagajärjel tekkinud invaliidsuse korral. Sest alati ei pruugi surm olla kõige raskem tagajärg õnnetusele, ka eluaegne haigus või invaliidsus mõjub traagiliselt tervele perele nii majanduslikult kui emotsionaalselt.

Lisaks traditsioonilisele elukindlustusele ja õnnetusjuhtumikindlustusele on kõige uuem võimalus kaitsta end ka kriitiliste haiguste korral. Siis kuulub hüvitis väljamaksmisele haiguse diagnoosi puhul.

Kui üldlevinud arvamuse kohaselt on elukindlustus pigem luksustoode, siis näeme statistiliselt, et eriti hakatakse elukindlustuse peale mõtlema kohustuste tekkel, näiteks kodulaen, või vastutuse tekkel, näiteks laste sünnil.

Arvuta elu- ja õnnetusjuhtumikindlustuse makse: www.kindlustusest.ee/elukindlustuse-kalkulaator