Liikluses eksitakse sageli just kõige elementaarsemate reeglite vastu

Head 1. septembrit!

Liiklus on üks terviklik süsteem. Selles osaleme kõik, olenemata sellest, kas sõidame autoga, istume ühistranspordis, väntame jalgratta seljas või jalutame kõnniteel. Liiklusruum on lai ja hõlmab kõiki, seega on iga inimene liiklusega seotud.

Liiklusohutus on midagi, mis on meie kõigi vastutusel. Autojuhina on mu vastutus olla hooliv kaasliiklejate suhtes. Ühistranspordis pean käituma lugupidavalt eelkõige kaasreisijate ja juhi osas. Jalgratturi rollis tuleb mul jälgida endast nõrgemaid – jalakäijaid – ning olla valvas endast tugevamate – autode – suhtes. Jalakäijana olen justkui kõige haavatavamas positsioonis ning enne teele astumist pean ohutuses veenduma.

Sõidukiiruse ületamine on üks suuremaid mureallikaid

Samamoodi nagu liiklus, nii on ka liiklusohutus terviksüsteem, mille tõhusaks toimimiseks on vaja iga osaleja panust. Viimasel ajal on palju kajastusi sellest, kuidas sõidukiiruse ületamine või ebakaines olekus juhtimine on toonud kaasa surmajuhtumite tõusu.

Suvi on olnud aeg, mil pikad päevad ja kuumad ilmad on hoidnud energia kõrge ning tegutsemistuhina suure. Nii võib leida kiiruse ületamisele alati rohkelt põhjendusi, aga kas need ka reaalselt on liiklusohutuse seisukohalt tõsiselt võetavad?

Hiljaks jäämine või ülemeelik tuju ei ole põhjused, miks peaks seadma ohtu iseenda ja ka teiste ohutuse ning kindlasti ei ole need mitte mingisugused põhjendused, kui toimunud on surmaga lõppenud õnnetus. Sama ka joobes juhtimisega, lause “Kui jood, siis ära sõida!” peaks olema praeguseks juba nii kinnistunud, et ei tekitaks isegi soovi joobununa rooli istuda.

Ülekäiguradadel juhtub sageli õnnetusi

Surmaga lõppevad õnnetused on kõige traagilisemad, aga samal ajal tasub tähelepanu pöörata ka ohutusele vähemtraagilistes õnnetustes. Kõige sagedasemad kannatanutega seotud õnnetusjuhtumid toimuvad sõiduteede ületamisel või ülekäiguradadel. Siinkohal on vastutus mõlemal osapoolel, nii sõidukijuhil kui jalakäijal, sest mõlemad peavad teineteist jälgima ja ohutuses veenduma.

Õnnetusjuhtumite statistikast on näha, et suvisel ajal on sõidukijuhid olnud uljamad piirkiirust ületama ning see on omakorda toonud kaasa ka õnnetused jalakäijatega. Liiga kiiresti lähenev auto või hoogsalt sõiduteele astumine võivad tuua kaasa tagajärgi, mida keegi meist kogeda ei taha.

Lisaks muidugi ka liikluse ABC, mida juba lastele maast madalast korrutame – teed tohib ületada ainult ülekäigurajal ning enne teele astumist veenduda, et autot ei tule kummaltki poolt.

Samal ajal on suvesoojaga sagenenud ka liiklusõnnetused, kus üheks osapooleks on jalgrattur või kaherattaline mootorsõiduk. Õnnetuste osas on kõige ohtlikumad kohad kõrvaltänavast peateele suunduvad ristmikualad, kus jalgrattur võib sõidukile läheneda ettearvamatult kiiresti.

Mida teha ja kuidas käituda, kui oled sattunud liiklusõnnetusse?

Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, tuleb sündmuskohale kutsuda politsei ning kiirabi. Helista koheselt 112 ja veendu, et vigastatud inimese olukord ei halveneks enne kiirabi saabumist.

Samal ajal saad aidata liiklusõnnetusse sattunud inimest: 

  • Teed kindlaks, kas kannatanu on teadvusel (teadvusetu inimene ei reageeri kõnele, ärritusele või valule, hingamine on lakanud).
  • Kui inimene ei hinga, tuleb alustada elustamist. Südamemassaaži tee otse paljale rindkerele vajutades 30 korda järjest surumise sagedusega 100-120 korda minutis.
  • Kui kannatanu hingamine on raskendatud, siis keera inimene külili.
  • Kannatanut ei tohi liigutada, kui selgroog võib olla vigastatud.
  • Saad aidata sõidukisse kinni jäänud inimest, kui vabastad hingamisteed toetades inimese pead.
  • Kui inimene on saanud löögi sõidukilt ja kiirabi saabumiseni on aega, kata kannatanu sooja tekiga. Šoki seisundis langeb keha temperatuur väga kiiresti.

Liikluskindlustuse hinnad arvuta: www.kindlustusest.ee/liikluskindlustus