Lähenev sulailm võib kaasa tuua suuri kahjusid

If kindlustus soovitab lähenevate sulailmade tõttu majaomanikel kiirustada katuste lumest ja jääst puhastamisega. Samuti soovitab If ennetada võimalikke veekahjustusi, kuna suurtes kogustes sadanud lume sulamine võib põhjustada eraisikutele ja firmadele sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid kahjusid.

If kindlustuse juhatuse liikme Artur Prauni sõnul on lume kiire sulamine ning lisanduv vihma- või lörtsisadu ohtlikud mitte üksnes vanadele ja kehva kvaliteediga katusekonstruktsioonidele, vaid kõigile hoonetele, kus lumi veel koristamata.

Artur Prauni sõnul on oluline, et kui majaomanik eemaldab ise katuselt lund või jääpurikaid, tuleb järgida kõiki turvalisuse nõudeid: olla väga ettevaatlik, et tagada enda turvalisus, märgistada majaümbrus vastava hoiatuslindiga ning veenduda mööduvate jalakäijate ja lähedalasuva vara ohutuses.

„Koristamata lumega on üheks ohuks katuse sissevarisemine või kahjustumine, aga veelgi tõenäolisemalt esineb ilmade soojenedes sulaveest tekkivaid niiskuskahjusid hoonekonstruktsioonile ja inimeste varale. Kortermajade viimaste korruste kodudele tekkinud veekahjustused on tihti tingitud sellest, et lume sulaveele ei ole tagatud korralikku äravoolu,“ ütles Artur Praun.

Suuremate veekahjude ennetamiseks hoonele ja varale tuleb veenduda, et vihmaveerennid- ja trapid oleksid ummistustest vabad, tagamaks vee äravoolu. Vastasel korral eemaldub kogunenud vesi mikropragude kaudu ning võib kaasa tuua tõsiseid vee- ja niiskuskahjustusi.

Allikas: www.kalev.ee (lühendatud kujul)

Ettemõtlemiseni!

Kindlustus: kõige rohkem kahju teeb vesi

Hansapanga varakindlustuse andmetel on kõige rohkem kodudes veekahjudega seotud õnnetusi ja üle poole neist on naabri põhjustatud.

Tervelt 54 protsenti kõigist korterikasko kahjudest 2009. ja 2010. aastal olid naabri põhjustatud, 8 protsendi puhul oli tegu torustiku lekkega ja sama sageli uputas korteriomanik ise naabreid.

Teisel kohal kõigis varakakahju liikidest olid murdvargused.

Kahju suuruse järgi juhtisid edetabelit aga tulekahjud, millele järgnes torm.

Selle talve suure mure, katuste sisselangemise korral kindlustus ei aita, sest ei käsitle seda, kui ootamatut sündmust. Jääpurikate langemise korral korvab aga kindlustus kolmandale isikule tekitatud kahju.

Swedbanki varakindlustuse tegevjuhi Ivika Torpeli sõnul ei vali praegu vaid kolmandik kodu kindlustajatest sisustus- ja vastustuskindlustust, mis selliste õnnetuste puhul aitab. See näitab, et teadlikkus kodu kindlustamisel on kasvanud ja enam ei kindlustata pelgalt nelja seina.

Allikas: www.tarbija24.ee

Suur jääkamakas murdis Tallinnas soomlanna kaela

Eile Soome ajalehe Iltalehti veergudel ilmunud loos räägib veebruari alguses Tallinnas käinud soomlanna, et Mere puiestee 6a maja ees tabas teda jääpurikas, mis lõi pähe 25-sentimeetrise haava, ja hiljem selgus, et murdunud on ka kaelalüli. (veel …)

Gräzin: mul pole liigset raha kindlustusele maksta

Poliitik ja majandusjurist Igor Gräzin pole enda sõnul veel hakanud varakindlustuselt kokku hoidma, kuid kavatseb lepingu lõppedes odavamat kindlustuspakkumist otsida.

“Ei ole veel hakanud varakindlustuselt kokku hoidma, aga kuulun nende hulka, kes vaatavad kindlustustust kui lisakulutust,” sõnas Gräzin vastuseks Äripäeva päevaküsimusele.

“Kindlustan minimaalsel tasemel, kuid kindlustusmakse on siiski nii suur, et panen seda tähele ja rohkem maksta ei tahaks. Elu ja teooria ei lange siin kokku,” lisas ta märkides, et ta vara pole kuigi väärtuslik.

Kui kindlustusleping läbi saab, lubas Gräzin kindlasti hinna üle vaadata ja uurida, kust saab odavamalt. “Ei ole seda liigset raha, mida kindlustuseks maksta. Olen muidugi minimaalse kindlustustaseme eest ka karistada saanud,” lausus mees.

Allikas: www.aripaev.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialisti Toomas Leinsaar`e kommentaar: (veel …)

Ehmunud hääletaja oli sunnitud kaubikut juhtima

Lõuna prefektuuri teatel teavitati 3. veebruaril kell 17.24 politseid, et Viljandi maanteed mööda Puhja poolt Tartu suunas sõidab kaubik Iveco, mille sõidustiil on pehmelt öeldes kahtlane. Tartust kaubikule vastu sõitnud politseipatrull pidas sõiduki kinni Viljandi maantee esimesel kilomeetril. (veel …)

Kas arstid on end patsientide kahjunõuete vastu kindlustanud?

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialist Toomas Leinsaar:

Lähipäevil käis mitmetest uudistest läbi ülaltoodud teema. Arstide vastutus on oluliselt pikem ja keerulisem teema kui ainult kahe lausega kirjutada.

Ka kõige parem arst võib ühel hetkel eksida ning selle eksimuse hind ei pruugi sugugi olla mitte mõnikümmend või mõnisada tuhat krooni, vaid tegelikult terve inimese elu või töövõime kaotus, mida me esimesel hetkel ehk ei oskagi õigesti hinnata, kuid millel on kahjuks väga suur väärtus. Ja seda otse rahalises mõttes.

Mõistlik oleks juba täna muuta oma mõttemaailma ja kindlustust lugeda mitte kuluks vaid vastupidi, pikaajaliseks investeeringuks, mis peaks aitama meil kokku hoida ootamatuid ja ettenägematuid tulevasi kulusid, mille tekkimise eest me mingil moel siiski kaitstud ei ole.

Arstidel seadusejärgne kohustus omada erialase tegevuse vastutuskindlustust. Selle nõue on üldjuhul ka ilusasti täidetud. Järgmine moment aga on, kui suur peaks olema see vastutuskaitse suurus. Kuna seadus tänasel päeval näeb ette ainult minimaalse summa 500 tuhat krooni vastutuskahjude hüvitamiseks, siis sellest arstid oma kindlustuskaitse ostmisel ka lähtuvad. Mõelgem aga ise, et kas see number võiks ka sisuliselt olla vastavuses selle vastutusega, millega arstid oma töös igapäevaselt kokku puutuvad. Loomulikult ei ole vaja siin kindlustussummasid kunstlikult suureks ajada, kuid me võiksime siia tuua väikese paralleeli. Kas tõesti arstid hindavad oma patsientide elu ja tervise väärtuseks ainult 500 tuhat krooni?  Kust nad seda nii täpselt teavad?

Kuigi arstide liidu juht kinnitab, et seni ei ole kindlustus kahjusid hüvitama pidanud, ei tähenda see sugugi, et selliseid juhtumeid ei ole olnud, mis oleksid endaga võinud kaasa tuua reaalse hüvitisnõude. Kindlustusjuhtumiks muutub asi alles siis, kui kahju kannatanud isik esitab juriidiliselt korrektse ja tõestatud nõude raviasutuse või arsti vastu tekkinud kahju hüvitamiseks. Kuna kõikide arstide vastu esitatud kaebusi (mis ei ole sugugi veel hüvitisnõue) vaatab läbi ka arstide “nõukoda”, siis pahatihti ei leita arsti tegevuses eksimusi või valeravi kasutamist. Kui patsient oma nõudes läheb siiski välja ka kohtuni, vaadatakse küsimuse arutamisel kindlasti jälle arstide “nõukoja” arvamust ning alles seejärel kõiki sündmusega seotud muid asjaolusid. Kui ka otsus tuleb siiski patsiendile soodne, ei pruugi arst enda vastu esitatud hüvitusnõuet edasi anda hüvitamiseks kindlustusseltsile. Tänasel päeval ei ole meie inimesed veel väga aktiivsed oma nõudmiste väljatulemisega, kui leitakse, et arsti tegevus on patsiendile kaasa toonud nii varalist kui ka isikukahju.

Eraldi teema on, millises osas kindlustusandjad tegelikult on valmis neid vastutusnõuetega seotud kahjusid ka sisuliselt hüvitama. Tõele silma vaadates on kindlustuslepingu tingimuste see osa meil täna väga “kõhna”. Võrreldes meie Eesti kindlustusandjate kindlustustingimusi nende kolleegide omadega piiri taga konkreetselt just arstide erialase tegevusega seotud vastutuskindlustuse osas, siis siin on arenguruumi meil veel piisavalt.

Samas kindlustuskaitse laiendamine kindlustusandja poolt toob kindlasti kaasa kindlustushinna tõusu, sest suurem võimalus kahjusid hüvitada eeldab vajaduse ka koguda suurem rahaline kate nõuete hüvitamiseks. Kas ja millised on meie meditsiinis täna võimalused aga tõsta otsese raviga mitteseotud kulusid, on kahjuks kõigele teada. Seega tegemist on suletud ringiga, kus kõikidest osapooltest jääb kõige nõrgemaks lüliks just see tavakodanik, kelle jaoks ju kogu arstiabi süsteem tegelikult töötabki.

Lühidalt kokkuvõttes võiks asja vaadata nii. Patsientide teadlikkuse kasv toob kaasa suuremad hüvitusnõuded arstiabi teenuse osutajate vastu; suuremad nõuded eeldavad arstide poolelt ka suurema kaitse vajadust rahaliste nõuete hüvitamiseks; suurem kaitse eeldab paremaid kindlustustingimusi ja samas ka kindlustusseltside soovi saada suuremat rahalist katet selleks läbi kindlustusmaksete; suuremad kindlustusmaksed survestavad kogu meditsiinisüsteemi rahalise finantseerimise poolt, mis lõpptulemusena tingib arstiabi teenuse kallinemise. Lisakulusid aga kahjuks ei soovi meist keegi.

Ettemõtlemiseni!

Õnnetus: Eri Klas sattus Moskvas põletushaavadega haiglasse

“Olen siin olnud juba kolmandat nädalat. Pidevalt käib haava sidumine. Mul on kolmanda järgu põletushaavad,” räägib maestro Eri Klas, kes ootab Moskvas operatsiooni.

Dirigent räägib Publikule, et õnnetus juhtus tema Tallinna kodus, kus mehe parem jalg sai aurusaunas kõvasti põletada. “Süüdi on minu suur kohusetunne. Selle asemel, et minna Eestis haiglasse, panin oma punasele jalale soki peale ja sõitsin lennujaama, et läbi Helsingi jõuda Moskvasse. Kui aga siia jõudsin, pandi mind kohe haiglasse,” meenutab Eri Klas jaanuari keskel juhtunut.

Allikas: www.publik.delfi.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler elukindlustuse spetsialist Ain Niineste kommentaar: (veel …)

Kindlustusseltsid võtavad üle LKFi klienditeeninduse

Kaheksa Eestis tegutsevat kindlustusseltsi alustasid tänasest Eesti Liikluskindlustuse Fondi klientide teenindamist liikluskahjude käsitlemisel.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) esindajatena võtavad klientidelt Eestis juhtunud liiklusõnnetuste kahjuteateid vastu BTA, ERGO, Gjensidige, Inges, QBE, Salva, Seesam ja Swedbank Varakindlustus, teatas fond. LKF hüvitab liikluskahju kannatanule, kui õnnetus on põhjustatud kaitseväe, kaitseliidu, politsei ja piirivalve sõidukiga, millel ei ole kindlustuslepingut. (veel …)