Lähenev sulailm võib kaasa tuua suuri kahjusid

If kindlustus soovitab lähenevate sulailmade tõttu majaomanikel kiirustada katuste lumest ja jääst puhastamisega. Samuti soovitab If ennetada võimalikke veekahjustusi, kuna suurtes kogustes sadanud lume sulamine võib põhjustada eraisikutele ja firmadele sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid kahjusid.

If kindlustuse juhatuse liikme Artur Prauni sõnul on lume kiire sulamine ning lisanduv vihma- või lörtsisadu ohtlikud mitte üksnes vanadele ja kehva kvaliteediga katusekonstruktsioonidele, vaid kõigile hoonetele, kus lumi veel koristamata.

Artur Prauni sõnul on oluline, et kui majaomanik eemaldab ise katuselt lund või jääpurikaid, tuleb järgida kõiki turvalisuse nõudeid: olla väga ettevaatlik, et tagada enda turvalisus, märgistada majaümbrus vastava hoiatuslindiga ning veenduda mööduvate jalakäijate ja lähedalasuva vara ohutuses.

„Koristamata lumega on üheks ohuks katuse sissevarisemine või kahjustumine, aga veelgi tõenäolisemalt esineb ilmade soojenedes sulaveest tekkivaid niiskuskahjusid hoonekonstruktsioonile ja inimeste varale. Kortermajade viimaste korruste kodudele tekkinud veekahjustused on tihti tingitud sellest, et lume sulaveele ei ole tagatud korralikku äravoolu,“ ütles Artur Praun.

Suuremate veekahjude ennetamiseks hoonele ja varale tuleb veenduda, et vihmaveerennid- ja trapid oleksid ummistustest vabad, tagamaks vee äravoolu. Vastasel korral eemaldub kogunenud vesi mikropragude kaudu ning võib kaasa tuua tõsiseid vee- ja niiskuskahjustusi.

Allikas: www.kalev.ee (lühendatud kujul)

Ettemõtlemiseni!

Odavam kindlustus jääb unistuseks

Kuigi eelmisel aastal vähenes Eestis liiklusõnnetuste arv ja kahanesid ka liikluskahjude hüvitamiseks kulutatud summad, pole märgatavat liikluskindlustuse hinnalangust tänavu siiski oodata.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel vähenes eelmisel aastal (võrreldes 2008. aastaga) kindlustusjuhtumite arv 13,5 protsenti. Kahjude korvamiseks tuli mullu välja käia 633 miljonit krooni, mida on enam kui viiendiku võrra (22 protsenti) vähem kui 2008. aastal, mil tuli liikluskahjusid hüvitada koguni 809 miljoni krooni ulatuses.

LKFi juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa sõnul mõjutas paranenud olukord liikluses positiivselt ka kindlustuskliente, sest seltsidel oli võimalik alandada kindlustuse hinda.
«Kliendi elu läks odavamaks ning keskmise päevamakse suurus vähenes ligi seitse protsenti,» tõdes Niinemaa.

Kui 2008. aastal oli kindlustuspäeva keskmine maksumus liikluskindlustuses 5,75 krooni, siis eelmisel aastal vähenes see 5,35 kroonini. Keskmine kindlustushüvitis ühe juhtumi kohta langes samuti: kui 2008. aastal oli see 26 139 krooni, siis mullu 23 651 krooni.
LKFi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits lisas, et liiklusõnnetuste arv kahaneb tõenäoliselt edasi.

Samas polnud Ernits sugugi kindel, et sellest piisab ka tänavu liikluskindlustuse tariifide langetamiseks. Tema sõnul oleneb kõik siiski sellest, mis toimub meie liikluspildis sel aastal. Ta lisas, et kui kahjujuhtumite arv peaks taas kasvama, pole erilist lootust ka hindade odavnemiseks.

Sama meelt oli ka Kristjan Niinemaa. «Väga suurt soodusmüüki pole tulemas,» väitis ta.
Enim liiklusõnnetusi toimus eelmisel aastal tagurdamisel (27 protsendil juhtumitest). Järgnesid tagant otsasõidud (25 protsenti) ning teeandmiskohustuse eiramised (14 protsenti).

Erki Ernitsa sõnul polnud liiklusõnnetuse situatsioonides võrreldes varasemate aastatega erilisi muutusi.

Kõige ohtlikum liiklussõlm oli eelmisel aastal Rocca al Mare ringristmik, kus 186 õnnetusega tekitati kokku 2,5 miljonit krooni kahju. Järgnesid Ülemiste ristmik 162 ja Taksopargi ristmik 106 õnnetuse ning vastavalt 2,7 ja 1,6 miljoni krooniste väljaminekutega.

Möödunud aastal kindlustati esmakordselt Eestis 29 071 sõidukit, mida on üle kahe korra vähem kui aasta varem. Kindlustatud sõidukite arv vähenes 3,3 protsenti, samas pidevalt kindlustatud sõidukite arv jäi võrreldes tunamulluse aastaga peaaegu samaks.

Liikluskindlustuse kogukulud ulatusid läinud aastal 633 miljoni kroonini, isikukahjud moodustasid sellest 40 miljonit krooni, ülejäänu langes varakahjude arvele.

Allikas: www.e24.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialisti Toomas Leinsaar`e kommentaar:

Liikluskindlustus, olles Eesti kindlustusturul üks peamisi kindlustusliike oma mahult on põhjendatult kõikide kindlustusvõtjate kõrgendatud tähelepanu all. Nii majandusolukord, kui sellest tulenev suurendatud alalhoiu instinkt paneb liiklejaid olema tähelepanelikumad ja ettevaatlikumad liikluses. Selle tulemused on väga hästi ka näha LKF-i statistikas. Kahjude arv on vähenenud ja ka summaarsed hüvitised on vähenenud. Loomulikult tekib siin kõikidel kindlustusvõtjatel ka õigustatud ootus, et kindlustusmaksed peaksid alanema ja kindlustus olema soodsam. Kui aga võrrelda kõiki näitajaid, mida LKF oma ülevaates välja toob, siis kindlasti tekitab paljudes nõutust asjaolu, et kuidas ka ei rehkendaks, kindlustuspäeva hind on vähenenud ligikaudu 7% ja väljamakstud kahju keskmine hind 10%. Seega vahe kahe näitaja vahel tegelikult päris suur.
Statistika on muidugi üks ümmargune asi ja see peidab endas anomaaliaid ja võimalust igat asja põhjendada vastavalt vajadusele. Ilmselt parema pildi saamiseks peaks võrdlema hoopis kindlustuse koguturu ja miks mitte ka seltside kaupa eraldi kindlustusliigi keskmist kahjusust 2008 aastal ja 2009 aastal liikluskindlustuse osas. Selline käsitlus võiks kindlasti anda selgema pildi sellest, kas seltside tulude ja kulude poolt on jäänud samale tasemele või liikunud mingis suunas. Nende numbrite võrdlemine peaks aitama tegelikku tausta oluliselt paremini mõista.
Ettemõtlemiseni!

Kindlustus: kõige rohkem kahju teeb vesi

Hansapanga varakindlustuse andmetel on kõige rohkem kodudes veekahjudega seotud õnnetusi ja üle poole neist on naabri põhjustatud.

Tervelt 54 protsenti kõigist korterikasko kahjudest 2009. ja 2010. aastal olid naabri põhjustatud, 8 protsendi puhul oli tegu torustiku lekkega ja sama sageli uputas korteriomanik ise naabreid.

Teisel kohal kõigis varakakahju liikidest olid murdvargused.

Kahju suuruse järgi juhtisid edetabelit aga tulekahjud, millele järgnes torm.

Selle talve suure mure, katuste sisselangemise korral kindlustus ei aita, sest ei käsitle seda, kui ootamatut sündmust. Jääpurikate langemise korral korvab aga kindlustus kolmandale isikule tekitatud kahju.

Swedbanki varakindlustuse tegevjuhi Ivika Torpeli sõnul ei vali praegu vaid kolmandik kodu kindlustajatest sisustus- ja vastustuskindlustust, mis selliste õnnetuste puhul aitab. See näitab, et teadlikkus kodu kindlustamisel on kasvanud ja enam ei kindlustata pelgalt nelja seina.

Allikas: www.tarbija24.ee

Gräzin: mul pole liigset raha kindlustusele maksta

Poliitik ja majandusjurist Igor Gräzin pole enda sõnul veel hakanud varakindlustuselt kokku hoidma, kuid kavatseb lepingu lõppedes odavamat kindlustuspakkumist otsida.

“Ei ole veel hakanud varakindlustuselt kokku hoidma, aga kuulun nende hulka, kes vaatavad kindlustustust kui lisakulutust,” sõnas Gräzin vastuseks Äripäeva päevaküsimusele.

“Kindlustan minimaalsel tasemel, kuid kindlustusmakse on siiski nii suur, et panen seda tähele ja rohkem maksta ei tahaks. Elu ja teooria ei lange siin kokku,” lisas ta märkides, et ta vara pole kuigi väärtuslik.

Kui kindlustusleping läbi saab, lubas Gräzin kindlasti hinna üle vaadata ja uurida, kust saab odavamalt. “Ei ole seda liigset raha, mida kindlustuseks maksta. Olen muidugi minimaalse kindlustustaseme eest ka karistada saanud,” lausus mees.

Allikas: www.aripaev.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialisti Toomas Leinsaar`e kommentaar: Continue reading

Edasilükkunud Goa reisi eest tasub nõuda hüvitist.

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige Maiko Kalvet soovitab Goa reisi ootama pidanud Travel Ini klientidel nõuda reisifirmalt hüvitist.

Kalvet ütles, et päevi edasi lükkunud Goa reisi kontekstis oleks reisikorraldaja pidanud esmalt teavitama reisijaid reisi toimumise kuupäeva muutumisest. “Lennujaamas viibimist ja väljalendu ootamist ei saa lugeda reisi toimumiseks. Reisi toimumise kuupäevade muutumine toob reisijale kaasa õiguse pakettreisilepingust taganemiseks, mis sisuliselt tähendab, et reisikorraldajal on kohustus tagastada tasutud raha,” ütles Kalvet.

“Samas võib reisija nõuda ka reisi asendamist teise reisiga. Juhul, kui asemele pakutav reis on odavam esialgu soetatud reisist, siis lasub reisikorraldajal kohustus hinnavahe tagastada,” lisas ta.

Allikas: www.delfi.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialisti Toomas Leinsaar`e kommentaar: Continue reading

Autovarguse lavastanud mees sai tingimisi vangistuse

Kohus karistas Valeri Krehhovit (58) kindlustushüvitise väljapetmise eest tingimisi kuue kuu pikkuse vangistusega ning mõistis talt ERGO Kindlustuse AS-i kasuks välja 144 500 krooni. Süüdistuse järgi lavastas Krehhov sõbra Stanislaviga mullu 1. jaanuaril Sampo Liising AS-ile kuuluva, kuid tema kasutuses olnud Chrysler Grand Voyageri varguse.

Süüdistuse järgi sõitis Stanislav Krehhovi mahitusel autoga Harjumaal Jõelähtme vallas Ülgase külas asuvas metsapargis vastu puud ning pani seejärel põlema. Krehhov pöördus juba samal päeval politseisse avaldusega  auto varguse kohta. Krehhov märkis avalduses, et auto varastati vahemikus kell 3-12 Maardu linnast Avara tänava maja juurest. Kaks päeva hiljem esitas Krehhov kindlustusvõtjana kindlustusandjale vargusega tekitatud kahju hüvitamise nõude sõiduki kindlustusjuhtumieelses turuväärtuses.

Mullu 11. märtsil makstigi Krehhovile 144 500 krooni välja. Uurimine tuvastas siiski kindlustuspettuse ning Krehhov anti kohtu alla. Stanislavi osas on materjalid eraldatud ning tema võimalik kohtusse saatmine selgub hiljem.

www.err.ee

Kommentaarid on liigsed.

Ettemõtlemiseni!

Kas arstid on end patsientide kahjunõuete vastu kindlustanud?

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialist Toomas Leinsaar:

Lähipäevil käis mitmetest uudistest läbi ülaltoodud teema. Arstide vastutus on oluliselt pikem ja keerulisem teema kui ainult kahe lausega kirjutada.

Ka kõige parem arst võib ühel hetkel eksida ning selle eksimuse hind ei pruugi sugugi olla mitte mõnikümmend või mõnisada tuhat krooni, vaid tegelikult terve inimese elu või töövõime kaotus, mida me esimesel hetkel ehk ei oskagi õigesti hinnata, kuid millel on kahjuks väga suur väärtus. Ja seda otse rahalises mõttes.

Mõistlik oleks juba täna muuta oma mõttemaailma ja kindlustust lugeda mitte kuluks vaid vastupidi, pikaajaliseks investeeringuks, mis peaks aitama meil kokku hoida ootamatuid ja ettenägematuid tulevasi kulusid, mille tekkimise eest me mingil moel siiski kaitstud ei ole.

Arstidel seadusejärgne kohustus omada erialase tegevuse vastutuskindlustust. Selle nõue on üldjuhul ka ilusasti täidetud. Järgmine moment aga on, kui suur peaks olema see vastutuskaitse suurus. Kuna seadus tänasel päeval näeb ette ainult minimaalse summa 500 tuhat krooni vastutuskahjude hüvitamiseks, siis sellest arstid oma kindlustuskaitse ostmisel ka lähtuvad. Mõelgem aga ise, et kas see number võiks ka sisuliselt olla vastavuses selle vastutusega, millega arstid oma töös igapäevaselt kokku puutuvad. Loomulikult ei ole vaja siin kindlustussummasid kunstlikult suureks ajada, kuid me võiksime siia tuua väikese paralleeli. Kas tõesti arstid hindavad oma patsientide elu ja tervise väärtuseks ainult 500 tuhat krooni?  Kust nad seda nii täpselt teavad?

Kuigi arstide liidu juht kinnitab, et seni ei ole kindlustus kahjusid hüvitama pidanud, ei tähenda see sugugi, et selliseid juhtumeid ei ole olnud, mis oleksid endaga võinud kaasa tuua reaalse hüvitisnõude. Kindlustusjuhtumiks muutub asi alles siis, kui kahju kannatanud isik esitab juriidiliselt korrektse ja tõestatud nõude raviasutuse või arsti vastu tekkinud kahju hüvitamiseks. Kuna kõikide arstide vastu esitatud kaebusi (mis ei ole sugugi veel hüvitisnõue) vaatab läbi ka arstide “nõukoda”, siis pahatihti ei leita arsti tegevuses eksimusi või valeravi kasutamist. Kui patsient oma nõudes läheb siiski välja ka kohtuni, vaadatakse küsimuse arutamisel kindlasti jälle arstide “nõukoja” arvamust ning alles seejärel kõiki sündmusega seotud muid asjaolusid. Kui ka otsus tuleb siiski patsiendile soodne, ei pruugi arst enda vastu esitatud hüvitusnõuet edasi anda hüvitamiseks kindlustusseltsile. Tänasel päeval ei ole meie inimesed veel väga aktiivsed oma nõudmiste väljatulemisega, kui leitakse, et arsti tegevus on patsiendile kaasa toonud nii varalist kui ka isikukahju.

Eraldi teema on, millises osas kindlustusandjad tegelikult on valmis neid vastutusnõuetega seotud kahjusid ka sisuliselt hüvitama. Tõele silma vaadates on kindlustuslepingu tingimuste see osa meil täna väga “kõhna”. Võrreldes meie Eesti kindlustusandjate kindlustustingimusi nende kolleegide omadega piiri taga konkreetselt just arstide erialase tegevusega seotud vastutuskindlustuse osas, siis siin on arenguruumi meil veel piisavalt.

Samas kindlustuskaitse laiendamine kindlustusandja poolt toob kindlasti kaasa kindlustushinna tõusu, sest suurem võimalus kahjusid hüvitada eeldab vajaduse ka koguda suurem rahaline kate nõuete hüvitamiseks. Kas ja millised on meie meditsiinis täna võimalused aga tõsta otsese raviga mitteseotud kulusid, on kahjuks kõigele teada. Seega tegemist on suletud ringiga, kus kõikidest osapooltest jääb kõige nõrgemaks lüliks just see tavakodanik, kelle jaoks ju kogu arstiabi süsteem tegelikult töötabki.

Lühidalt kokkuvõttes võiks asja vaadata nii. Patsientide teadlikkuse kasv toob kaasa suuremad hüvitusnõuded arstiabi teenuse osutajate vastu; suuremad nõuded eeldavad arstide poolelt ka suurema kaitse vajadust rahaliste nõuete hüvitamiseks; suurem kaitse eeldab paremaid kindlustustingimusi ja samas ka kindlustusseltside soovi saada suuremat rahalist katet selleks läbi kindlustusmaksete; suuremad kindlustusmaksed survestavad kogu meditsiinisüsteemi rahalise finantseerimise poolt, mis lõpptulemusena tingib arstiabi teenuse kallinemise. Lisakulusid aga kahjuks ei soovi meist keegi.

Ettemõtlemiseni!